Superman on maailma tuntumaid koomiksitegelasi ja sageli peetud esimeseks kaasaegseks superkangelaseks. Ta loodi noorte Jerry Siegeli ja Joe Shusteri poolt, kui nad olid veel keskkoolis; tegelane tegi oma debüüdi Action Comics'i 1. numbris 1938. aastal. Superman on pärit Maale hävinud planeedilt Krypton: tema sünninimi on Kal-El ning Maa peal kasvatati ta üles kui Clark Kenti, keda kasvatavad adoptivanemad Jonathan ja Martha Kent. Superman on olnud regulaarne tegelane DC Comics' väljaannetes ja figureerinud laialdaselt ka filmides, telesarjades, multikates, reklaamides, videomängudes ja raadiosaadetes.
Võimed ja piirangud
Supermani tuntumad võimed on:
- üliinimlik jõud ja vastupidavus;
- lendamine;
- ülikõrge kiirus;
- soojuskiir/kuumavaade (heat vision);
- röntgen- ja mikrovaade;
- ülitundlik kuulmine;
- ülisuure hingamisjõu (super-breath) ja külmavaated;
- kiire paranemine ja praktiline immuunsus tavalistele kujustele kahjuritele.
Tavaliselt on tema peamised nõrkused: kryptonit (erinevad vormid nõrgendavad või teevad talle haiget), punase päikese kiirgus (mis eemaldab tema päritolu-Kryptoni päikese energial baseeruva võimekuse) ja maagia, millel on mõju ka tema suhtes. Kuigi Supermanit kujutatakse enamasti moraalselt järjepideva kangelasega, kes keeldub tahtlikult tapmisest, on erinevates lugudes ja ekraniseeringutes näha erandeid — näiteks mõnes kaasaegses filmiversioonis (vt allpool) on ta sunnitud tegema raskeid valikuid, mis on tekitanud laialdast arutelu.
Isik ja roll
Clark Kent on tihti kujutatud tagasihoidliku ajakirjanikuna Metropolisest, kus ta töötab ajakirjas Daily Planet. Tema kaksikidentiteet võimaldab tal elada tavainimeste keskel ning samal ajal tegutseda avalikus ruumis superkangelasena. Tegelase põhilugu rõhutab teemasid nagu kohanemine võõra kultuuriga, vastutus ja inimlikkus — isegi kui tal on ülitugevus ja peaaegu jumalik võimekus.
Moraalsed vastuolud ja märgilised lood
Supermani lugudes on pidev balanss tema võimete ja moraalse kompassi vahel. Kuigi ta üldiselt ei tapa, on mitmes alternatiivversioonis ja uuemas filmitegues nähtud olukordi, kus ta on sunnitud kasutama surmavat jõudu — see on kontrast esimeste koomiksitega, kus kangelane järgis rangemat reeglit. Sellised sündmused on tekitanud fännide ja kriitikute seas pikki diskussioone tema rolli ja vastutuse üle.
Filmid, televisioon ja näitlejad
Supermani on kehastanud palju näitlejaid nii hääle- kui ka live-action rollides. Muudest meediavormidest on tuntud varajased raadiosaated ja seerialised seiklussarjad. Mõned olulisemad nimed, kes on Supermani rolli mänginud, on:
- Bud Collyer;
- Kirk Alyn;
- George Reeves;
- Christopher Reeve — tema filmid 1978–1987 a. on jätnud sügava kultuurilise jälje;
- Dean Cain (televisioon, 1990ndad);
- Tim Daly (hääleroll / tele);
- Tom Welling (sarjas Smallville, kus keskenduti Clark Kenti noorusaastatele);
- Brandon Routh;
- Henry Cavill (uusklassikaline filmiversioon 2010ndatel);
- Tyler Hoechlin (uues televisioonisarja faasis ja crossover-õhkkonnas).
Lisaks nendele on Supermani kuvand arenenud aastakümnete jooksul läbi multikate, animafilmide ja videomängude, kus iga tootja on lisanud oma tõlgenduse tema päritolule, võimetele ja iseloomule.
Pärand ja kultuuriline mõju
Supermani lood on mõjutanud populaarset kultuuri, superkangelaste kujutamist, filmitegemist ja komiksitööstust laiemalt. Tema kuju on muutunud sümboliks lootusele, õiglusele ja vastutusele — sageli kasutatakse tema logo ja motiive laiemalt sümbolina positiivsetest ideaalidest. Samas on tema lugu ka näide sellest, kuidas fiktsiooni kaudu saab käsitleda keerukaid eetilisi küsimusi ja identiteedi temaatikat.
Supermani mitmekesine ajalugu, alternatiivsed versioonid ja pidevalt uuendatud ekraniseeringud tagavad, et ta jääb oluliseks ja arutatavaks karakteriks nii koomiksitegijate, filmitegijate kui ka lugejate ning vaatajate jaoks.

