Gustav Mahler – Sümfoonia nr. 8 "Tuhande sümfoonia" (Es-duur): ülevaade
Gustav Mahler – Sümfoonia nr. 8 "Tuhande sümfoonia" (Es-duur): põhjalik ülevaade teosest, selle ajaloost, esiettekannetest, esitustest ja muusikalistest eripäradest.
Gustav Mahleri (1860-1911) 8. sümfoonia Es-duur on üks suurimaid kooriteoseid klassikalises muusikas. Selle esitamiseks on vaja tohutut orkestrit ja laulmiseks tohutut koori. Kuna selleks on vaja nii palju esinejaid, nimetatakse seda sageli "tuhande inimese sümfooniaks", kuid seda nime ei andnud Mahler.
Mahler töötas selle kallal väga palju, komponeerides seda 1906. aasta suvel üsna lühikese aja jooksul Maierniggis Lõuna-Austrias. See oli viimane Mahleri teos, mis sai esiettekandele veel tema eluajal. Sümfoonia esiettekanne toimus 12. septembril 1910 Münchenis.
Vorm ja tekst
Sümfooniad on tavaliselt muusikapalad, mida mängib ainult orkester, kuid Beethoven algatas traditsiooni, et sümfooniates on laulmine: tema üheksas sümfoonia on kuulus sümfoonia, mille viimases osas on ood rõõmule. Mahler võttis üles selle idee ühendada laulmine sümfooniaga. Tema 2., 3. ja 4. sümfoonias on kõigis laulmine. Järgmised kolm on ainult orkestrile, kuid nr. 8-s kasutab ta taas laulmist.
Sümfoonia nr. 8 on väga ebatavaline, sest tal ei ole tavapäraseid kolme või nelja osa traditsioonilisi vorme, nagu näiteks sonaatvorm. Kogu sümfoonia on kahes osas. I osa põhineb üheksanda sajandi kristliku nelipüha hümni Veni creator spiritus ("Tule, Looja Vaim") ladinakeelsel tekstil. II osa on saksa keeles. Sõnad pärinevad Goethe "Fausti" lõpustseenist.
Koosseis ja esituse eripärad
Teose esitamiseks on vaja erakordselt suurt koosseisu: suurt sümfooniaorkestrit, vähemalt kahte täiskasvanute koori, poiste- või lastekoori ning mitmeid soliste (tavaliselt kaheksa eri hääleregistriga solisti). Mahler kasutab lisaks täisorkestrile tihti ka orelit ja eriefekte, et saavutada monumentaalne kõla. Sümfoonia kestus oleneb tempi- ja interpretatsioonivalikutest, kuid tavaliselt jääb see umbes 70–90 minuti vahele, tehes sellest ühe pikema ja grandioossema sümfoonilise töörepertuaaris.
Muusikaline sisu ja tähendus
Neil kahel osal on ühine idee: idee päästmisest armastuse väe kaudu. Muusikaliselt teeb seda Mahler, jagades kogu sümfoonia jooksul meloodiaid. Sümfoonia väljendab usaldust igavese inimhinge suhtes. Mahler ühendab siin liturgilised ja ilmalikud tekstid, et jõuda universaalse, homofoonse ja samal ajal mitmekihilise religioosse ning filosoofilise avalduseni: laul ja orkester sulanduvad suurte, sageli külluslike harmooniate ja kollektiivse vokaliseerimise kaudu.
Ajaloost ja vastuvõtust
Palju aastaid pärast Mahleri surma ei esitatud seda sageli. Loomulikult on selle sümfoonia esitamine väga kallis, sest selleks on vaja väga palju muusikuid. Samuti tuleb seda esitada väga suures kontserdisaalis. Tänapäeval mängitakse seda sagedamini. Selle esmakordse esituse 100. aastapäeva tähistatakse 2010. aasta juulis BBC Proms'i avakontserdil Londonis Royal Albert Hallis.
Arvamused sümfoonia kohta on jagunenud. Mõned inimesed ei pidanud muusikas väljendatud optimismi tõesti veenvaks, pidades teost liialt pompoosseks või teoreetiliselt ülemääraseks. Teised on öelnud, et see on üks inimkonna suurimaid muusikalisi väljendusi: võimas ühtsus hääle ja orkestri vahel, mis püüab jõuda eksistentsiaalsete ja vaimsete tõdede väljendamiseni.
Miks see on oluline
- Innovatsioon: Mahler laiendab sümfoonia kontseptsiooni, sidudes orkestri- ja koorimuusika dramaatiliste ning liturgiliste tekstidega.
- Skala. Teos demonstreerib, kuidas muusika võib saavutada teatraalse ja religioosse mõju, kasutades suurt hulk hääli ja instrumente.
- Pärand: Kuigi raske lavastada ja kallis, on 8. sümfoonia jäänud tähtsaks osaks 20. sajandi repertuaarist ning on inspireerinud nii interpreete kui ka kuulajaid oma hüüdega „suure asja” poole.
Lõppkokkuvõttes on Mahleri 8. sümfoonia erakordne näide sellest, kuidas romantiline hiilgus ja sügav filosoofiline sisu võivad muusikas kokku sulanduda, pakkudes kuulajale nii helilist suurust kui ka emotsionaalset sügavust.
München, september 1910. Mahleri kaheksanda sümfoonia maailma esiettekande lõpuproov Neue Musik-Festhallis.
Küsimused ja vastused
K: Kes komponeeris sümfoonia nr. 8 Es-duur?
V: Gustav Mahler komponeeris Sümfoonia nr. 8 Es-duur.
Küsimus: Kuidas nimetatakse seda sümfooniat sageli?
V: Sümfooniat nimetatakse sageli "Tuhande sümfoonia".
K: Millal seda esmakordselt esitati?
V: Sümfoonia nr 8 esietendus esmakordselt Münchenis 12. septembril 1910. aastal.
K: Millise traditsiooni alustas Beethoven oma üheksanda sümfooniaga?
V: Beethoven alustas sümfooniates laulmise traditsiooni oma Üheksanda sümfooniaga, mille viimases osas kõlab "Ood rõõmule".
K: Kuidas väljendab Mahler muusikaliselt armastuse kaudu päästmise ideed?
V: Mahler väljendab armastuse kaudu päästmise ideed, jagades kogu sümfoonia jooksul meloodiaid.
K: Miks on selle sümfoonia esitamine kallis?
V: Selle sümfoonia esitamine on kallis, sest selleks on vaja suurt orkestrit ja koori ning seda tuleb esitada suures kontserdisaalis.
K: Mille üle jagunevad arvamused selle teose kohta?
V: Arvamused selle teose kohta jagunevad selle üle, kas muusikas väljendatud optimism on piisavalt veenev või mitte.