Maksustamise ja kulutamise klausel
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse I artikli 8 lõike 1 punktis 1 sisalduv maksustamise ja kulutamise klausel annab Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusele maksustamisvolitused. See volitab kongressi koguma makse kahel eesmärgil: Ameerika Ühendriikide võlgade tasumiseks ning Ameerika Ühendriikide ühise kaitse ja üldise heaolu tagamiseks. Maksustamise ja kulutamise klauslis on kaks lisaklauslit: üldise heaolu klausel ja ühetaolisuse klausel.
Tekst
Kongressil on õigus kehtestada ja koguda makse, tollimakse, Imposti (maksuvorm) ja aktsiisid, et maksta võlgu ja hoolitseda Ameerika Ühendriikide ühise kaitse ja üldise heaolu eest; kuid kõik tollimaksud, Imposti ja aktsiisid peavad olema ühtsed kogu Ameerika Ühendriikides;
Taust
Konföderatsiooni põhikiri (1781-1789) ei andnud keskvalitsusele volitusi maksude kehtestamiseks. See õigus oli ainult osariikidel. Kongress sai raha hankida ainult osariikidelt raha küsides. Samuti võisid nad laenata raha välisriikide valitsustelt või müüa läänemaailma. Selle eesmärk oli säilitada nõrk keskvalitsus, kusjuures enamik valitsemisvolitusi oli reserveeritud iseseisvatele osariikidele. Kongressil puudusid tulud, et maksta oma võlgu või jõustada oma seadusi ja lepinguid. See oli üks neist küsimustest, mida 1787. aasta konstitutsioonikonverents käsitles ja põhiseaduses muutis.
Maksude liigid
Kongressi õigusele kehtestada makse on põhiseaduses sätestatud erand ja kaks tingimust. Mis tahes riigist eksporditavaid kaupu ei tohi maksustada. Otsesed maksud peavad järgima jaotamise reeglit
Üldise heaolu klausel
Põhiseadusega on antud volitus "tagada ... üldist heaolu". Thomas Jefferson kirjutas 1791. aastal:
Maksude kehtestamine Ameerika Ühendriikide üldise heaolu tagamiseks, st "maksude kehtestamine üldise heaolu tagamiseks". Sest maksude kehtestamine on volitus ja üldine heaolu on eesmärk, milleks seda volitust kasutatakse. Nad ei tohi kehtestada makse ad libitum mis tahes eesmärgil, vaid ainult selleks, et maksta võlgu või hoolitseda liidu heaolu eest. Samamoodi ei tohi nad teha mida iganes nad tahavad, et tagada üldist heaolu, vaid üksnes kehtestada selleks otstarbeks makse...
Ta kirjutas riikliku panga põhiseaduspärasusest. Siinkohal rõhutas ta, et kõnealune klausel ei olnud kongressile antud iseseisev volitus, vaid oli mõeldud selle maksustamisõiguse piiritlemiseks. Ülemkohtul ei ole sellest ajast alates olnud võimalust teha selles küsimuses ametlikku otsust.
Selle klausli kaks autorit olid eri meelt "üldise heaolu" tähenduse osas. Alexander Hamilton oli väga selgelt seisukohal, et klausel tähendas just seda, mida ta ütles. Üldine heaolu tähendas iga kodaniku hüvanguks. James Madison oli kitsamal seisukohal. Tema arvates andis klausel kongressile maksustamisvolitused vaid selleks, et toetada ennast ja jääda võimule. Kongress järgis algusest peale Hamiltoni seisukohta. Nad on teinud üha rohkem assigneeringuid üldise heaolu kulutuste jaoks, nõudes sageli osariikidelt vastavaid rahalisi vahendeid.
Ühtsuse klausel
Kaudsete maksude suhtes kohaldatakse ühtsuse reeglit. See sätestab, et "kõik tollimaksud, impordimaksud ja aktsiisid peavad olema ühtsed kogu Ameerika Ühendriikides". Kõigepealt teatas ülemkohus, et maks on ühtne, "kui see "toimib ühesuguse jõuga ja mõjuga igas kohas, kus selle subjekt on"." Kohtuasjas United States v. Ptasynski (1983) jõudis kohus ühehäälselt järeldusele, et kõik maksud, mille subjekt on määratletud mitte-geograafiliselt, vastavad ühtsuse klauslile. Teiseks, kui maksusubjekt on määratletud geograafiliselt, tuleb hoolikalt otsida "tegelikku geograafilist diskrimineerimist".
Küsimused ja vastused
K: Mis on maksustamise ja kulutamise klausel ja kus asub see USA põhiseaduses?
V: Maksustamise ja kulutamise klausel annab Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusele maksustamisvolitused ja see asub USA põhiseaduse I artikli 8. jao 1. punktis.
K: Millistel eesmärkidel võib kongress vastavalt maksustamise ja kulutamise klauslile makse kehtestada?
V: Kongress võib koguda makse Ameerika Ühendriikide võlgade tasumiseks ning Ameerika Ühendriikide ühise kaitse ja üldise heaolu tagamiseks.
K: Kas maksustamise ja kulutamise klauslis sisalduvad lisaklauslid?
V: Jah, maksustamise ja kulutamise klauslis on kaks lisaklauslit: üldise heaolu klausel ja ühtsuse klausel.
K: Mida tähendab üldise heaolu klausel?
V: Üldise heaolu klausel on üks maksustamise ja kulutamise klauslis sisalduvatest lisaklauslitest ja see volitab kongressi hoolitsema Ameerika Ühendriikide üldise heaolu eest.
K: Millele viitab ühetaolisuse klausel?
V: Ühetaolisuse klausel on teine maksustamise ja kulutamise klauslis sisalduv lisaklausel ja nõuab, et kõik kongressi kehtestatud maksud oleksid kõikides osariikides ühtsed.
K: Kuidas annab maksustamise ja kulutamise klausel Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusele volitusi?
V: Maksustamise ja kulutamise klausel annab volitused Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusele, volitades kongressi koguma makse Ameerika Ühendriikide võlgade tasumiseks ning Ameerika Ühendriikide ühise kaitse ja üldise heaolu tagamiseks.
Küsimus: Kas kongress võib lisaks võlgade tasumisele ja Ameerika Ühendriikide üldise heaolu tagamisele koguda makse ka muudel eesmärkidel?
V: Ei, vastavalt maksustamise ja kulutamise klauslile võib kongress kehtestada makse ainult Ameerika Ühendriikide võlgade tasumiseks ning Ameerika Ühendriikide ühise kaitse ja üldise heaolu tagamiseks.
