Yongle Emperor

Nimed

Yongle keisri tegelik nimi oli Zhū Dì. Hiina keeles kirjutatakse see 朱棣. Tema eesnimi oli Di ja tema perekond olid Zhud, kuid hiinlased kirjutavad oma perekonnanime esimesena. Tema nimi tähendab "jaapani kirss", kuid hiina keeles ei peeta seda põõsast või puud jaapanlaseks.

Vanas Hiinas ei nummerdanud Hiina keisrid oma aastaid ühest kohast. Selle asemel andsid nad ajastutele (aastarühmadele) nimesid, millal iganes nad tahtsid. Mõned keisrid tegid Hiinat juhtides 10 või rohkem ajastut. Zhu Di alustas oma ajastut aastal pärast seda, kui ta 1402. aastal oma vennapojalt Jianweni keisrilt Yingtiani (praegu Nanjing) vallutas. Ta ütles, et see oli "igavese õnne ajastu" 1. aasta, mis kõlab nagu Yǒnglè ja mida traditsioonilises hiina kirjas kirjutatakse 永樂 ja lihtsamas kirjas, mida praegu kasutatakse Hiina Rahvavabariigis, 永乐. Kuna ta oli keisrina ainult seda ühte ajastut, siis kutsuti teda ka "Yongle ajastu keisriks" ehk Yǒnglèdì (永樂帝 või 永乐帝).

Kui ta oli Hiina keiser, kutsusid hiinlased teda lihtsalt "keisriks". Kui nad temaga kohtusid, kasutasid nad temaga rääkides väga viisakaid väljendeid nagu Bìxià (陛下, "Teie Kõrgus"). Pärast tema surma andsid järgmised keisrid talle uue, pika ja väga viisaka nime ning kutsusid teda Míng Chéngzǔ (明成祖), "Mingi kõige edukam surnud perekonnaliige". Pärast Hiina Xinhai ja kommunistlikke valitsemismuutusi on inimesed vähem viisakad, kui nad räägivad vanadest keisritest. Tavaliselt kutsutakse teda lihtsalt tema igapäevase nimega Zhu Di nagu tavalist inimest. Inglise keeles on tavalisem rääkida temast kui Yongle keisrist.

Life

Zhu Di sündis 2. mail 1360. aastal Hiina ajaloo Yuani ajal. Tema isa Zhu Yuanzhang oli edukas punaste turbanite juht, kes võitles Yuani armee vastu Hiina muutmise nimel. Inimesed ei ole ühel meelel selles, kes oli tema ema. Hilisemate Hiina valitsuste poolt kirjutatud ajalookirjeldustes oli tema ema keisrinna Ma, tema isa tähtsaim naine. Teised inimesed - eriti need, kellele Zhu Di ei meeldinud - väitsid, et tema ema oli üks Zhu Yuanzhangi elukaaslastest ja ei olnud isegi mitte hiinlane. Nad ütlesid, et ta muutis kõik paberid oma tegeliku ema kohta pärast seda, kui ta sai rohkem võimu.

Zhu Yuanzhang võitis oma võitluse Yuani vastu ja sai 1368. aastal Hiina Hongwu keisriks. Ta nimetas oma uut valitsust Mingi valitsuseks. Mingil olid reeglid selle kohta, kes peaks olema uus keiser, kui vana keiser suri. Zhu Biao (朱标) oli Zhu Yuanzhangi vanim poeg ja inimesed arvasid, et temast saab järgmine keiser. Zhu Di oli alles 4. poeg, nii et inimesed ei arvanud, et temast saab järgmine keiser. Ta oli siiski väga tähtis. Hongwu keiser tegi temast Beipingi (tänapäeva Pekingi ja selle ümbruse) juhi.

Zhu Biao suri enne Hongwu keisrit. Kui keiser suri, siis Mingi reeglite kohaselt pidi uueks juhiks saama Zhu Biao poeg Zhu Yunwen (朱允炆). Temast sai Jianweni keiser 1398. aastal 22-aastaselt.

Jianweni keisri paljud onud olid väga võimsad, peaaegu nagu kuningad. Ta hakkas nende võimu kohe ära võtma. Üks saadeti minema Yunnanisse, üks tappis end, kolm muudeti tavalisteks inimesteks. Zhu Di kartis ja teeskles, et ta on hull. Jianweni keiser kartis teda vähem ja lasi isegi Zhu Di kolm poega - keda ta hoidis Yingtianis (praegu Nanjing), et olla kindel Zhu Di heas käitumises - Beipingi (praegu Peking) minna, et külastada oma "haiget" isa enne tema surma.

Kui tema pojad olid vabad, hakkas Zhu Di võitlema Jianweni keisri vastu. Alguses ütles ta, et tahab tõesti kaitsta oma vennapoega "halbade abiliste" eest, kes käskisid keisrile võidelda tema enda perekonna vastu. Pärast pealinna vallutamist kirjutas ta aga kõik valitsuse paberid ümber, et teeselda, et Jianweni keiser pole kunagi olnudki keiser. Tema vennapoja neli aastat kestnud valitsemine dateeriti Hongwu keisri ajastu lõppu. Zhu Di alustas oma uut ajastut järgmisel Hiina uusaastast ja temast sai Yongle keiser.

Paljud inimesed Hiina valitsuses ütlesid, et neile ei meeldi Yongle keiser ja et ta ei peaks olema riigi juht. Näidati surnukeha, mis väidetavalt kuulus Jianweni keisrile, kuid see oli halvasti põletatud ja keegi ei saanud olla kindel, et see oli tõesti tema. Mõned inimesed väitsid, et Jianweni keiser oli veel elus ja et ta peidab end budistliku mungana. Kõik see tegi Yongle'i keisri väga murelikuks ja vihaseks. Ta ei jäänud Yingtiani ega teinud seda oma pealinnaks. Ta jättis sinna osa valitsusest, kuid kolis suurema osa sellest oma koju Beipingi. Kuna Hiinal oli nüüd tähtsam põhjapoolne pealinn ja teisene lõunapoolne pealinn, hakati neid kahte linna nimetama Pekingiks ja Nanjingiks. Yongle keisri uuest, suuremast kodust Pekingis kasvas välja Keelatud Linn. Yongle'i keiser tappis Nanjingis paljud vihased valitsusjuhid. Mõnikord tappis ta ka nende perekondi. Mõnikord tappis ta nende perekondi, sõpru ja õpilasi.

Paljud neist tülitekitajatest olid inimesed, kes võtsid võimu enda kätte tänu oma kõrgetele tulemustele keisririigi eksamil. Yongle keiser andis oma valitsuses rohkem võimu oma eunuhhidele, meestele, keda oli lapsena vigastatud, et nad ei saaks ise lapsi saada. Üks neist meestest oli Zheng He, islami juht, kes juhtis aastatel 1405-1433 7 suurel reisil Suzhous ja Nanjingist lõuna poole suuri aareteid. Esimesed reisid võisid olla Jianweni keisri otsingud, kuid neist said ka reisid, mis õpetasid Hiinale Lõuna-Hiina merd ja India ookeani ning avasid rohkem ostu- ja müügivõimalusi nende riikide ja Hiina vahel.

Yongle keiser suri 12. augustil 1424 ja talle järgnes keisrina tema vanim poeg Zhu Gaochi, kellest sai Hongxi keiser.