Yongle keiser (2. mai 1360 - 12. august 1424), Hiinas tuntud kui Zhu Di, oli Hiina ajaloo Mingi osa 3. keiser. Ta oli Hiina keiser aastatel 1402-1424. Ta on oluline, sest ta viis Hiina pealinna Pekingisse, ehitas Keelatud linna ja saatis Zheng He reisidele Indoneesiasse, Indiasse, Araabiasse ja Ida-Aafrikasse.

Võimuletõus ja valitsemise algus

Zhu Di (Yongle) oli keiser Hongwu (Zhu Yuanzhang) neljas poeg. Pärast Hongwu surma ja järgluse vaidlusi algas 1399.–1402. aastatel nii‑öelda Jingnani sõda, mille käigus Zhu Di sõjaliselt kukutas oma väimehe, Jianwen keisri, ning krooniti Mingi dünastia kolmandaks keisriks. Tema võimuletõusuga kaasnesid ulatuslikud puhastused ja ümberkorraldused keskvalitsuses: ta asendas ametkondi, kinnitas oma toetusrühmi ja püüdis oma võimu õigustada nii poliitiliselt kui ideoloogiliselt.

Pealinna üleviimine ja Keelatud linn

Yongle otsustas pealinna nihutada lõunast jälle põhjapoole: ta ehitas ja laiendas Pekingit ning laskis rajada Keelatud linna, mis valmis suuresti 1420. aastate alguseks. Uue pealinna ja suure paleekompleksi loomine tugevdas tema kontrolli ning andis hiiglasliku administratiiv- ja rituaalse keskuse, mis jääb üheks olulisemaks Mingi‑aja pärandiks. Samal ajal parandas ta transpordivõrgustikku — näiteks taastati ja süvendati Suurt kanali, et tagada toidu ja teiste kaupade transport põhja‑pealinna.

Mereretsed ja Zheng He

Yongle oli tuntud oma ulatusliku mererajamise toetamise poolest. Ta saatis uhked laevastikud, mille eesotsas oli admiral Zheng He, eesmärgiga näidata riigi võimu, soodustada kaubandust ja koguda annetusi ning lojaalsust idapoolsetelt ja kaugematelt maadelt. Need ekspeditsioonid toimusid 15. sajandi esimesel kolmandikul ning suundusid mitmetesse piirkondadesse, sealhulgas:

Laevastikud tõid kaasa diplomaatilisi suhteid, kilde kaupa ja tehnilist infovahetust ning jätsid ajutise, ent mõjuva jälje Indo‑Vahemere kaubandusse. Kuigi hiljem keiserlik mereline poliitika pöördus rohkem sisepoliitika ja piiride kindlustamise poole, näitasid need ekspeditsioonid Mingi hiiglasliku logistika- ja laevaehitusevõimekust.

Sise‑ ja välispoliitika

Yongle valitsusaeg oli aktiivne nii sise- kui välispoliitikas. Ta püüdis tugevdada keskvalitsuse võimu, taastas ja laiendas ametikohti ning toetas konfutsiaanlikku ametkondlikku korraldust, kuid säilitas ka sõjalise survetaktika piirialadele — eriti põhjapoolsete mongolite vastu. Samuti tellis ta suuri kultuurilisi ja teaduslikke projekte, et legitiimustada oma võimu ja koguda teadmisi.

Üks tema tuntumaid kultuurialgatusi oli suur entsüklopeedia, tuntud kui Yongle entsüklopeedia (Yongle Dadian), mida koostati ja koondati mitmesajastest allikatest, et säilitada olemasolev teadmine ja kirjalik pärand.

Pärand ja hindamine

Yongle pärand on mitmetahuline. Tema otsused — pealinna nihutamine Pekingisse, Keelatud linna rajamine, suuremad laevastikud ja kultuuriprojektid — kujundasid Hiinat sajanditeks. Samas on tema valitsemist hinnatud vastuoluliselt: teda peetakse nii otsustavaks riigimeheks ja suuri projekte ellukutsuvaks reformeriks kui ka julmaks võimuhaardeks, kes saavutas trooni vägivalla ja repressioonide abil. Keelatud linn ja tema toetatud ehitised jäävad püsivaks tunnistuseks Mingi riigi võimule ning mereretked avardasid Hiina kontakti kaugete maakondadega, kuigi nende otsene poliitiline mõju oli ajutine.