Irmgard Seefried (sündinud Köngetried, Baierimaa, 9. oktoober 1919; surnud Viin, 24. november 1988) oli kuulus saksa sopran, kes esines nii ooperi‑ kui ka liedilaulu repertuaaris. Tema laulmist iseloomustasid selge diktsioon, helge ja painduv hääl ning väljendusrikas fraasimine, mis tegi temast hinnatud interpreedi eriti Mozarti ja Richard Straussi teostes.
Haridus ja ooperikarjääri algus
Irmgard Seefried sündis Köngetriedis, Mindelheimi lähedal, Baierimaal, Saksamaal. Ta õppis Augsburgi ülikoolis ja hiljem laulmist, mille tulemusel alustas ta professionaalse lauljana. Tema esimene esinemine ooperis oli Aachenis, kus ta laulis 1940. aastal Verdi "Aida" preestrinna rolli. Peagi hakkas ta laulma peaosi ja 1943. aastal esines ta Karl Böhmi juhatusel Viini Riigiooperis Wagneri "Die Meistersinger von Nürnbergis" Eva rollis. Sellest ajast alates kuulus ta Viini Riigiooperi ansamblisse kuni pensionile jäämiseni 1976. aastal.
Rahvusvaheline maine ja tähtsamad lavad
Seefried oli pidev külaline Salzburgi festivalil ja andis seal palju kontserte ning lausuja‑ja repertuaarikavalusi, mis on jätnud väärtuslikke salvestisi. Aastatel 1947-1949 esines ta Londoni Covent Gardeni kuninglikus ooperiteatris, samuti Milano Scalas, Edinburghi festivalil ja teistel rahvusvahelistel lavadel. New Yorgi Metropolitan Opera's laulis ta 1953. ja 1954. aasta hooajal Susanna rolli Mozarti "Figaro pulmas", mis tugevdas tema mainet rahvusvahelisel areenil.
Repertuaar ja salvestused
Teda mäletatakse eelkõige Mozarti ja Richard Straussi muusika tõlgendajana, kuid tema repertuaar hõlmas väga erinevaid heliloojaid ja stiile. Ta on laulnud näiteks nimiosa Puccini "Madama Butterfly", Marie Alban Bergi "Wozzeckis", Eva "Meistersinger von Nürnbergis", Blanche Poulenci "Dialogues des Carmélites" ja nimiosa Janáčeki "Káťa Kabanová". Kuigi ta oli pigem kõrge (lüüriline) sopran, esitas ja salvestas ta ka nii Ariadne'i rolli Straussi "Ariadne auf Naxos" kui ka püksrolli — Octavianit "Rosenkavaleri", mis näitab tema häältehnilist paindlikkust.
Seefried oli hinnatud liedilaulja: mitmed tema Salzburgi festivalide kontserdid ja salvestused on jäänud muusikahuviliste mälestusse. Ta jättis maha arvuka salvestuste pagasi hääle- ja kirikliku repertuaari alalt, sealhulgas teoseid Bachi, Mozarti, Haydni (sh mitu erinevat esitust ingel Gabrieli rollis Haydni "Die Schöpfung"), Brahmsi, Fauré, Beethoveni, Dvořáki ja Stravinski oratooriumitest ja kiriklikust muusikast. Tema salvestused on tänapäevalgi väärtuslikuks allikaks interpreteerimisstiili ja hääletehnika mõistmiseks.
Kaastöö ja kolleegid
Ta laulis sageli koos eakaaslastega, sealhulgas Elisabeth Schwarzkopfiga. Schwarzkopf on öelnud ühes intervjuus, et Seefried suutis kergelt saavutada väljendusi ja fraase, millega teised lauljad kogu elu vaeva nägid — see tunnustus annab aimu Seefriedi loomupärasest muusikalisusest ja tehnilisest vilumusest. Ta töötas paljude tunnustatud dirigentide ja muusikutega, mis aitas tal kujundada laia ja mitmekülgse repertuaari.
Isiklik elu ja õpetamine
Ta oli 1948. aastast kuni oma surmani abielus Austria viiuldaja Wolfgang Schneiderhaniga. Pärast aktiivset lavakarjääri ja pensionile jäämist õpetas Seefried oma teadmisi edasi Viini Muusikaakadeemias ja Salzburgi Mozarteumis, kus ta juhendas noori lauljaid nii tehnika kui ka muusikalise väljenduse alal.
Irmgard Seefried suri 69‑aastaselt Viinis 1988. aastal. Tema panus lauljakunsti — eriti Mozarti ja Straussi repertuaaris — ning tema rikkalik salvestuslooming jäävad hinnatud pärandiks tulevastele põlvedele.
