Tsiviilõigus on tavaõiguse riikide õiguse haru. Teine tavaõiguse haru on kriminaalõigus. Tsiviilõigus tegeleb kohustustega, mida üksikisikud peavad täitma teiste inimeste või oma riigi ees. See välistab kohustuse mitte sooritada kuritegusid. Ameerika tsiviilõiguse vorm erineb oluliselt Euroopa süsteemidest. Kaks eripära paistavad silma: ühishagid ja karistusõigusliku kahju hüvitamise määramine deliktijuhtumite puhul. Paljud inimesed teistes riikides on üllatunud tsiviilasjade arvu üle Ameerika Ühendriikides. Ameeriklased esitavad mitmesugustes kohtuasjades hüvitisi ja ravikulusid, mis teistes riikides on kaetud riikliku ravikindlustuse ja riiklike hüvitusprogrammidega.

Täpsustuseks: tsiviilõigus (eraõigus) eksisteerib nii tavaõiguse (common law) kui ka kontinentaalse õigussüsteemi riikides. Erinevus, millest siin räägitakse, puudutab pigem protseduurilisi ja praktikalisi erisusi tavaõiguse riikide (nt Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik) ja enamiku Continental/Euroopa riikide vahel, mitte seda, et tsiviilõigus ise oleks ainult ühe süsteemi pärusmaa.

Tsiviilõiguse põhilised valdkonnad on:

  • lepingud (õigused ja kohustused lepinguosapoolte vahel);
  • deliktõigus või kahjuõigus (kahju hüvitamine isikute vahel — nt liiklusõnnetused, meditsiiniline väärkohtlemine);
  • varasuhted (omand, kinnisvara);
    • perekonnaõigus ja pärimisõigus (abielu, lahutus, pärimine).

Peamised erinevused USA ja paljude Euroopa riikide tsiviilõiguses:

  • Hagiprotsesside arv ja kultuur: Ameerikas on tsiviilhagite hulk ning kohtusse pöördumise kultuur üldiselt aktiivsem — see peegeldub suuremas hagiaktiivsuses nii ärivaidlustes kui isikukahju juhtumites.
  • Õigusabiline tasustamine ja riski-jaotus: USAs on levinud advokaadi töötasu protsendipõhine (contingency fee), mis võimaldab kannatanuil esitada hagi ilma ette tasutava suure advokaadikuluga; paljudes Euroopa riikides on tasustamine teistsugune ja kliendil võib olla suurem kohtukulude risk.
  • Avastamine (discovery): Tavaõiguslikes jurisdiktsioonides, eriti USAs, on avastamise protsess väga ulatuslik — pooled võivad nõuda dokumente, kirjavahetust ja tunnistajate ütlusi enne kohtuprotsessi. See soodustab tõendite kogumist, ent pikendab ja kallistab protsessi. Euroopa riikides on avastamine üldjuhul piiratum.
  • Ühishagid (class actions): Ühishagid on Ameerikas tavalisem ja neid kasutatakse laialdaselt tarbijakaitses, ravimivastutuses ja korporatiivvastutuses; mitmetes Euroopa riikides on sarnased mehhanismid alles arendamisel või piiratumad.
  • Punitatiivsed/karistuslikud hüvitised: Karistusõigusliku kahju hüvitamise tüüpi sanktsioonid (punitive damages), mille eesmärk on karistada süüdlast lisaks kahju hüvitamisele, on USAs sagedamini ja suuremad; Euroopa süsteemid eelistavad tavaliselt kompensatsiooni, mitte karistamist rahasummadega.
  • Kohtunikud vs žürii: USAs kasutatakse deliktijuhtumites sageli žüriisid, mis mõjutab kohtulahendite kulgu ja tulemusi; paljudes Euroopa riikides otsustavad kohtunikud suurema osa tsiviilasjadest.
  • Kulu-jaotuse reeglid: Paljudes Euroopa riikides kehtib "kaotaja maksab" põhimõte, mis võib hagejaid tagasi hoida; Ameerika osades jurisdiktsioonides on kulude jagamine ja advokaaditasud erinevalt reguleeritud.
  • Kindlustuse roll: USAs katavad eraõiguslikud kindlustuslahendused sageli suure osa kahjunõuetest (nt auto- või meditsiinikindlustus), mis omakorda soodustab esialgset hagiaktiivsust ja kahju hüvitamise süsteemi. Euroopa riikides avalik tervishoid ja sotsiaalsüsteemid vähendavad osaliselt selliseid nõudeid üksikisikute vahel.

Praktilised tagajärjed ja näited:

  • Isikukahju juhtumites (nt meditsiiniline vigastus) võivad Ameerika kohtuasjad viia nii kompensatoorsete kulude hüvitamiseni kui ka märkimisväärsete karistuslike hüvitiseni, mis neil juhtudel mõjutavad arstide ja haiglate kindlustust ning ravipraktikaid.
  • Tarbijavaidlustes ja massikaebustes (nt tooteviga) võimaldavad ühishagid ühtlustada nõudeid ja saavutada lahendusi, mida üksikutele kannatanutele eraldi oleks raskem saada.
  • Euroopa õigussüsteemides on sageli enam rõhku alternatiivsetel vaidluste lahenduse viisidel (vahendus, arbitraaž) ning riiklikel hüvitusskeemidel, mille kaudu saab kahju korvata ilma laialdase kohtumenetluse ja punitatiivsete summadeta.

Oluline on meeles pidada, et mõisted ja praktikad varieeruvad oluliselt ka Ameerika ja Euroopa sees: iga osariigi või riigi seadused ja protseduurid erinevad. Lisaks arenevad rahvusvahelised regulatsioonid, kindlustusturud ja kohtupidamise eelistused pidevalt, mistõttu konkreetses vaidluses on otstarbekas konsulteerida kohaliku õigusnõustajaga.