Tsiviilõigus (tavaõigus): mõiste, eripärad ja USA vs Euroopa
Tsiviilõigus tavaõiguse riikides: mõisted, eripärad ja USA vs Euroopa — ühishagid, delikti-hüvitis ning protsessi erinevused selgitustega.
Tsiviilõigus on tavaõiguse riikide õiguse haru. Teine tavaõiguse haru on kriminaalõigus. Tsiviilõigus tegeleb kohustustega, mida üksikisikud peavad täitma teiste inimeste või oma riigi ees. See välistab kohustuse mitte sooritada kuritegusid. Ameerika tsiviilõiguse vorm erineb oluliselt Euroopa süsteemidest. Kaks eripära paistavad silma: ühishagid ja karistusõigusliku kahju hüvitamise määramine deliktijuhtumite puhul. Paljud inimesed teistes riikides on üllatunud tsiviilasjade arvu üle Ameerika Ühendriikides. Ameeriklased esitavad mitmesugustes kohtuasjades hüvitisi ja ravikulusid, mis teistes riikides on kaetud riikliku ravikindlustuse ja riiklike hüvitusprogrammidega.
Täpsustuseks: tsiviilõigus (eraõigus) eksisteerib nii tavaõiguse (common law) kui ka kontinentaalse õigussüsteemi riikides. Erinevus, millest siin räägitakse, puudutab pigem protseduurilisi ja praktikalisi erisusi tavaõiguse riikide (nt Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik) ja enamiku Continental/Euroopa riikide vahel, mitte seda, et tsiviilõigus ise oleks ainult ühe süsteemi pärusmaa.
Tsiviilõiguse põhilised valdkonnad on:
- lepingud (õigused ja kohustused lepinguosapoolte vahel);
- deliktõigus või kahjuõigus (kahju hüvitamine isikute vahel — nt liiklusõnnetused, meditsiiniline väärkohtlemine);
- varasuhted (omand, kinnisvara);
Peamised erinevused USA ja paljude Euroopa riikide tsiviilõiguses:
- Hagiprotsesside arv ja kultuur: Ameerikas on tsiviilhagite hulk ning kohtusse pöördumise kultuur üldiselt aktiivsem — see peegeldub suuremas hagiaktiivsuses nii ärivaidlustes kui isikukahju juhtumites.
- Õigusabiline tasustamine ja riski-jaotus: USAs on levinud advokaadi töötasu protsendipõhine (contingency fee), mis võimaldab kannatanuil esitada hagi ilma ette tasutava suure advokaadikuluga; paljudes Euroopa riikides on tasustamine teistsugune ja kliendil võib olla suurem kohtukulude risk.
- Avastamine (discovery): Tavaõiguslikes jurisdiktsioonides, eriti USAs, on avastamise protsess väga ulatuslik — pooled võivad nõuda dokumente, kirjavahetust ja tunnistajate ütlusi enne kohtuprotsessi. See soodustab tõendite kogumist, ent pikendab ja kallistab protsessi. Euroopa riikides on avastamine üldjuhul piiratum.
- Ühishagid (class actions): Ühishagid on Ameerikas tavalisem ja neid kasutatakse laialdaselt tarbijakaitses, ravimivastutuses ja korporatiivvastutuses; mitmetes Euroopa riikides on sarnased mehhanismid alles arendamisel või piiratumad.
- Punitatiivsed/karistuslikud hüvitised: Karistusõigusliku kahju hüvitamise tüüpi sanktsioonid (punitive damages), mille eesmärk on karistada süüdlast lisaks kahju hüvitamisele, on USAs sagedamini ja suuremad; Euroopa süsteemid eelistavad tavaliselt kompensatsiooni, mitte karistamist rahasummadega.
- Kohtunikud vs žürii: USAs kasutatakse deliktijuhtumites sageli žüriisid, mis mõjutab kohtulahendite kulgu ja tulemusi; paljudes Euroopa riikides otsustavad kohtunikud suurema osa tsiviilasjadest.
- Kulu-jaotuse reeglid: Paljudes Euroopa riikides kehtib "kaotaja maksab" põhimõte, mis võib hagejaid tagasi hoida; Ameerika osades jurisdiktsioonides on kulude jagamine ja advokaaditasud erinevalt reguleeritud.
- Kindlustuse roll: USAs katavad eraõiguslikud kindlustuslahendused sageli suure osa kahjunõuetest (nt auto- või meditsiinikindlustus), mis omakorda soodustab esialgset hagiaktiivsust ja kahju hüvitamise süsteemi. Euroopa riikides avalik tervishoid ja sotsiaalsüsteemid vähendavad osaliselt selliseid nõudeid üksikisikute vahel.
Praktilised tagajärjed ja näited:
- Isikukahju juhtumites (nt meditsiiniline vigastus) võivad Ameerika kohtuasjad viia nii kompensatoorsete kulude hüvitamiseni kui ka märkimisväärsete karistuslike hüvitiseni, mis neil juhtudel mõjutavad arstide ja haiglate kindlustust ning ravipraktikaid.
- Tarbijavaidlustes ja massikaebustes (nt tooteviga) võimaldavad ühishagid ühtlustada nõudeid ja saavutada lahendusi, mida üksikutele kannatanutele eraldi oleks raskem saada.
- Euroopa õigussüsteemides on sageli enam rõhku alternatiivsetel vaidluste lahenduse viisidel (vahendus, arbitraaž) ning riiklikel hüvitusskeemidel, mille kaudu saab kahju korvata ilma laialdase kohtumenetluse ja punitatiivsete summadeta.
Oluline on meeles pidada, et mõisted ja praktikad varieeruvad oluliselt ka Ameerika ja Euroopa sees: iga osariigi või riigi seadused ja protseduurid erinevad. Lisaks arenevad rahvusvahelised regulatsioonid, kindlustusturud ja kohtupidamise eelistused pidevalt, mistõttu konkreetses vaidluses on otstarbekas konsulteerida kohaliku õigusnõustajaga.
Tsiviilasjad
Tsiviilõigus on seotud selliste kohtuasjadega nagu abielulahutus, lapse hooldusõigus ja elatis ning sellega seotud kohtuasjad. Lepinguga seotud kohtuasjad, deliktijuhtumid (kui keegi saab kahju ja soovib hüvitist) ja kuriteod, mida menetletakse kriminaalkohtus ja seejärel tsiviilkohtumenetluses. Näitena võib tuua joobes juhtimise või otsasõidu tagajärjel tekkinud kohtuasjad.
Tsiviilasjades kasutatakse madalamat tõendite ülekaalukuse standardit, samas kui kriminaalasjades kasutatakse kõrgemat standardit, milleks on põhjendatud kahtlus. Näide erinevustest ja sellest, et sama kuritegu võib viia nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluseni, on O. J. Simpsoni kohtuprotsessid. Tema kriminaalmenetluses otsustas žürii, et tõendid ei vasta kõrgemale standardile, mistõttu ta mõisteti mõrvasüüdistustest õigeks. Kuid tsiviilkohtumenetluses mõisteti ta süüdi.
Tsiviilkohtumenetlus
Õigus kohtulikule arutamisele tsiviilasjades on olemas Ameerika Ühendriikides, kuid väga vähestes teistes kohtades. Inglismaal, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on tsiviilasjades peaaegu täielikult loobutud vandekohtumenetlusest ja loobutud kohtukohtumenetlusest. USAs on vähem kui 1 % tsiviilkohtumenetlustest kohtuprotsessid. Seal, kus žüriid kasutatakse, on žürii olemasolu muutnud tsiviilkohtumenetluse vormi. Žürii tuleb kokku kutsuda, nad peavad enne otsuse langetamist kuulama ära tunnistajad ja vaatama läbi tõendid. Kohtuotsus peab omakorda järgima kohtuniku antud juhiseid.
Tsiviilkohtumenetlused
Tsiviilasjade kohtuprotsessid toimuvad tavaliselt teisiti kui vandekohtuprotsessid. Kohtunikud eelistavad tavaliselt kokkuleppemenetlust kohtuprotsessile ja eelistavad kohtuprotsesse, sest need säästavad aega. Kohtunik saab kohtuasja sujuvamaks muuta, kui ta küsib seda, mida ta tahab näha ja kuulda, mitte seda, mida esitatakse žüriile.
Ping-katsetel on mitmeid eeliseid. Need on tavaliselt palju vähem formaalsed kui vandekohtumenetlus. Mõlema poole advokaadid saavad tavaliselt enne kohtuprotsessi algust kohtuasja faktides kokku leppida. See võib säästa palju aega, mis muidu kuluks tunnistajate ärakuulamisele ja tõendite läbivaatamisele. See võib säästa kohtuprotsessi kulusid. Žürii kohtuprotsessi puhul peab kohtunik andma žüriile enne arutamist juhiseid. Kui kohtunik teeb oma juhistes vea, nimetatakse seda pöörduvaks veaks ja seda saab kasutada apellatsioonkaebuse alusena. Kohtulikul kohtuprotsessil ei anna kohtunik juhiseid, kuna žüriid ei ole. See tähendab, et kohtuniku juhistes tehtud vea tõttu ei saa kohtuniku tegevust tühistada.
Seotud leheküljed
- Tsiviilseadustik
- Haldusõigus
- Tsiviilkohtumenetluse föderaalreeglid
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsiviilõigus?
V: Tsiviilõigus on tavaõiguse riikide õiguse haru, mis tegeleb kohustustega, mida üksikisikud on teistele inimestele või oma valitsusele võlgu.
K: Mis on kriminaalõigus?
V: Kriminaalõigus on tavaõiguse teine haru, mis tegeleb ühiskonna kui terviku vastu toime pandud kuritegudega.
K: Mida välistab tsiviilõigus?
V: Tsiviilõigus välistab kohustuse mitte sooritada kuritegusid.
K: Mille poolest erineb Ameerika tsiviilõiguse vorm Euroopa süsteemidest?
V: Ameerika tsiviilõiguse vorm erineb Euroopa süsteemidest märkimisväärselt kahel viisil: ühishagid ja karistusõigusliku kahju hüvitamise määramine deliktijuhtumite puhul.
K: Mis on ühishagid?
V: Kollektiivhagid on kohtuvaidluste liik, mille puhul suur hulk inimesi kaebab kostja kohtusse suurema grupi nimel, kes kõik on kannatanud sarnast kahju.
K: Mis on karistusõiguslikud kahjutasud deliktikohtuasjades?
V: Karistuskahju on kahjunõude puhul kahju, mis määratakse hagejale, mis ületab tema kahjude hüvitamiseks vajaliku summa. Nende eesmärk on kostjat tema tegevuse eest karistada.
K: Miks on paljud inimesed teistes riikides üllatunud tsiviilasjade arvu üle Ameerika Ühendriikides?
V: Paljud inimesed teistes riikides on üllatunud tsiviilasjade arvu üle Ameerika Ühendriikides, sest ameeriklased esitavad mitmesuguseid hagisid hüvitiste ja ravikulude eest, mis on teistes riikides kaetud riikliku ravikindlustuse ja riiklike hüvitusprogrammidega.
Otsige