Moritz Wagner — saksa uurija, loodusteadlane, geograafilise isolatsiooni edendaja
Moritz Wagner — saksa uurija ja loodusteadlane, kelle Alžeeria-avastus tõi geograafilise isolatsiooni tähtsuse evolutsioonile; rännud Ameerikasse ja püsiv teaduslik pärand.
Moritz Wagner (Bayreuth, 3. oktoober 1813 - München, 31. mai 1887) oli saksa maadeuurija, kollektsionäär, geograaf ja loodusteadlane. Ta oli aktiivne reisisell ja uurija, kelle tähelepanekud looduse leviku ning liikide paiknemise kohta aitasid kujundada biogeograafia ja evolutsiooniteooria edasist arengut.
Elu ja rännakud
Wagner pühendas kolm aastat (1836–1839) Alžiiri uurimisele, kus ta kogus looduseproove ja tegi vaatlusi kohalikust taimestikust ja loomastikust. Mais 1843 tegi ta ringreisi Armeenia Sevani järve piirkonnas, mis andis talle täiendavat kogemust erinevate elupaikade ja liikide leviku kohta. Aastatel 1852–1855 reisis Wagner koos kaaslasega läbi Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere, kus ta jätkas kollektsioneerimist ja biogeograafiliste mustrite uurimist. Tema kollektsioonid ja vaatlused jõudsid hiljem saksa koguavatesse muuseumidesse ning teenisid teadlaskonda näidismaterjalina.
Teadustöö ja panus evolutsiooniteooriasse
Wagneri teadustöö keskendus peamiselt levikupiirangutele ja sellele, kuidas geograafiline eraldatus võib mõjutada liikide kujunemist. Tema varased uuringud lennuvõimetute mardikate ja muude piiratud levikuga organismide kohta tõid välja, et liigid, mis on üksteisest geograafiliselt eraldatud, võivad aja jooksul erineda nii palju, et tekivad uued liigid. Sellele põhimõttele tuginedes rõhutas ta geograafilise isolatsiooni tähtsust liigi tekkimisel.
Wagner aktsepteeris ideed, et muutused liinides võivad olla püsivad ning et uued vormid võivad tekkida piiratud arvuliste asutajapopulatsioonide ja paiksete eralduste kaudu. Ta ei võtnud täielikult vastu Charles Darwini mõningaid sel ajal pakutud seletusi, pidades tähtsaks ka migreerimise, asustamise ajaloo ja geograafiliste tõkete rolli. Tema tõlgendused olid tollal paljude kolleegide seas vastuolulised ja osaliselt tagasi lükatud, kuid hiljem — eriti 20. sajandi keskel — tunnustati tema vaateid kui olulist eelkäijat tänapäevasele arusaamale allopaatilisest (geograafilisest) spetsiatsioonist. Teadlased nagu Ernst Mayr tõid hiljem esile Wagneri tähtsust selles valdkonnas.
Wagner avaldas mitmeid töid biogeograafiast, liigierinevustest ning nende põhjustest ning osales teaduslikus diskussioonis evolutsiooniteooria ja organismide leviku kohta. Tema töid iseloomustas põhjalik vaatlusmaterjal ja siiras huvi looduslike levikupiirangute vastu.
Isiklik elu ja pärand
Wagner oli aktiivne kollektsionäär ning tema kogutud materjalid ja vaatlused olid väärtuslikuks panuseks ajalukku jäävatesse loodusmuuseumide ja teaduskogudesse. Vanemas eas oli ta Münchenis 73-aastaselt hukkunud enesetapu. Tema vend Rudolf Wagner oli tuntud füsioloog ja anatoom, mis viitab pere tugevatele seostele teadusmaailmas.
Tänapäeval meenuvad Moritz Wagneri panus eelkõige kui üks tähtsamaid varasemaid seisukohti, mis rõhutasid geograafilise isolatsiooni rolli liigierinevuste tekkele. Tema töö aitas suunata biogeograafiat ning andis aluse mõtetele, mida arendasid edasi hilisemad evolutsiooniteadlased.
Moritz Wagner
Wagneri tähtsus
Wagner alustas oma karjääri geograafina ja avaldas mitmeid geograafilisi raamatuid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja troopilise Ameerika kohta.
Ta oli ka innukas loodusteadlane ja kollektsionäär ning just selle töö poolest on ta bioloogide seas kõige tuntum. Evolutsionist ja bioloogiaajaloolane Ernst Mayr on kirjeldanud Wagneri tähtsust.
Kolme Alžeerias veedetud aasta jooksul uuris Wagner (muude tegevuste hulgas) lennuvõimetuid mardikaid Pimelia ja Melasoma. Kumbki perekond jaguneb mitmeks liigiks, millest igaüks on piiratud Atlase mägedest Vahemerre laskuvate jõgede vahelise põhjaranniku osaga. Niipea, kui üks neist ületab jõe, ilmub teine, kuid lähedalt suguluses olev liik.
Wagner suutis teha sarnaseid tähelepanekuid Kaukaasias ja Andide orgudes, millest ta jõudis pärast "Liikide päritolu" avaldamist järeldusele:
"... algav liik [tekib] ainult siis, kui mõned üksikud indiviidid ületavad oma levikuala piirid... uue rassi moodustamine ei õnnestu kunagi... ilma kolonistide pikaajaliseta eraldatuseta oma liigi teistest liikmetest."
See oli varajane kirjeldus geograafilise liigirikkuse protsessist. Selle idee teine sõnastus tuli hiljem: "Organismid, mis ei lahku kunagi oma iidsest levikualast, ei muutu kunagi". See ei saa olla sõna-sõnalt tõsi ja on tema idee ülepaisutatud.
Selle idee saatus oli õnnetu. "Kahjuks ühendas Wagner [oma idee] mõne omapärase ideega variatsioonist ja valikust" (Mayr). Juhtivad evolutsionistid (Darwin, Wallace, Weismann) ründasid Wagneri ideed geograafilisest eripärast, ja see kannatas pikka langust. Kuid 1942. aastal tõi selle uuesti esile Mayr ja geograafilise speciatsiooni tähtsusest sai üks evolutsioonilise sünteesi keskseid ideid.
Kriitika
Kaasaegsed eksperdid, nagu Ernst Mayr, Jerry Coyne ja Allen Orr, nõustuvad sellega, et Wagner tuvastas esimesena geograafilise liigirikkuse. Tema "migratsiooniteooria" põhines siiski üsna lihtsal, Lamarcki evolutsiooni ideel. Wagner väitis Darwinile saadetud kirjades, et ta oli uute liikide evolutsiooni mõistmisel jätnud tähelepanuta olulise geograafilise komponendi. Darwin vastas neile kirjadele esialgu sõbralikult ja nõustus, et geograafiline isolatsioon on oluline (kuigi mitte ainus liigirikkusviis). Hiljem häiris teda Wagneri üha hüsteerilisem toon ja ühekülgne argumentatsioon ning ta kirjutas üle oma eksemplari Wagneri 1875. aasta kirjutisest "kõige armetumatumatut jama", osaliselt seetõttu, et Wagner ignoreeris loomuliku valiku tähtsust ja tõstis Darwini teooriast talle meeldivaid osi ilma viitamata, väites samal ajal, et Darwini vaated on ebaõiged.
Nii nagu Darwin, leidis ka pastor J. T. Gulick, et Wagneri teooriad on ülehinnatud, kuid ühes hilisemas kirjutises ütleb Gulick, et "Moritz Wagner oli oma "Organismide rände seaduses" esimene, kes rõhutas geograafilise isolatsiooni tähtsust evolutsioonitegurina, kuid kui ta väitis, et ilma geograafilise isolatsioonita ei saa looduslik valik uute liikide tekkimisel olla mõju, siis läks ta kaugemale sellest, mida faktid võiksid toetada".
Ernst Mayri sõnastus selgitas küsimused, mille Wagner oli jätnud lahendamata: "Uus liik areneb, kui oma vanemliigist isoleeritud populatsioon omandab selle isolatsiooniperioodi jooksul tunnuseid, mis soodustavad või tagavad isolatsiooni, kui välised tõkked lagunevad". Ka zooloogiline taksonoom Bernhard Rensch oli oluline, et geograafiline liigilisus jääks evolutsioonilises menüüsse. Ta nimetas geograafilist eraldumist kõige sagedasemaks kladogeneesi (liikide jagunemine) alguseks.
Wagneri arusaamade tähtsus on tänapäeval vaieldamatu. Seda varjasid aastaid tema teised, ekslikud ideed, kuid see oli tõeline loodusteaduslik arusaam, mis saadi putukaid nende looduslikes elupaikades jälgides.
"Pärast 1859. aastat kulus üle 60 aasta, kuni juhtivad spetsialistid... [leppisid] kokku, et see geograafiline lähenemine on viis, kuidas lahendada liigilise tekke probleem... uus liik võib areneda, kui populatsioon omandab isoleerivaid mehhanisme, olles isoleeritud oma emapopulatsioonist."
Wagneri väljaanded
- Reisen in der Regentschaft Algier in den Jahren 1836, 1837 und 1838. 3 Bde. Leipzig 1841.
- Der kaukasus und das Land der Kosaken. 2 Bde. Leipzig 1847.
- Reise nach Kolchis. Leipzig 1850.
- Reise nach dem Ararat und dem Hochlande Armeniens. Stuttgart 1848.
- Reise nach Persien und dem Lande der Kurden. 2 Bde. Leipzig 1851.
- Die Republik Costa-Rica. Leipzig 1856.
- Über die hydrogaphischen Verhältnisse und das Vorkommen der Süßwasserfische in den Staaten Panama und Ecuador. Abhandlungen der königlich bayerischen Akademie der Wissenschaften, II Classe 11 (I Abt.)
- Reisen in Nordamerika in den Jahren 1852 und 1853. (koos Carl Scherzeriga) 3 köidet, Gotha 1861.
- Die Darwinsche Theorie und das Migrationsgesetz der Organismen. Leipzig 1868. Ingliskeelne väljaanne: Wagner M. 1873. Darwini teooria ja organismide rändeseadus. Tõlkinud I. L. Laird, London.
- Naturwissenschaftliche Reisen im tropischen Amerika. Stuttgart 1870.
- Über den Einfluß der geographischen Isolierung und Kolonienbildung auf die morphologischen Veränderungen der Organismen. München 1871.
- Die Entstehung der Arten durch räumliche Sonderung. [The origin of species by spatial separation] Gesammelte Aufsätze. Benno Schwalbe, Basel 1889.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Moritz Wagner?
V: Moritz Wagner oli saksa maadeuurija, kollektsionäär, geograaf ja loodusteadlane, kes elas aastatel 1813-1887.
K: Milline oli Wagneri oluline loodusteaduslik avastus?
V: Wagneri oluline avastus loodusteaduses oli see, et geograafiline isolatsioon võib mängida olulist rolli liikide tekkimisel, mis põhineb lendoravate mardikate uurimisel.
K: Kas Wagneri idee liigiarengu kohta oli esialgu teadlaste poolt aktsepteeritud?
V: Ei, teadlaskond lükkas Wagneri idee liigirikkuse kohta esialgu tagasi.
K: Kuidas osutus Wagneri idee liigirikkuse kohta evolutsiooniteoorias oluliseks?
V: Wagneri idee liigirikkuse kohta osutus evolutsiooniteoorias oluliseks, sest see näitab, kuidas isoleeritud populatsioonid võivad iseseisvalt areneda ja muutuda uuteks liikideks.
K: Kuhu reisis Wagner aastatel 1852-1855?
V: aastatel 1852-1855 reisis Wagner koos kaaslasega läbi Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere.
K: Millises piirkonnas Wagner 1843. aasta mais ringreisil käis?
V: 1843. aasta mais reisis Wagner Armeenia Sevani järve piirkonnas.
Küsimus: Kuidas ja millises vanuses Wagner suri?
V: Wagner sooritas 73-aastaselt Münchenis enesetapu.
Otsige