Moritz Wagner (Bayreuth, 3. oktoober 1813 - München, 31. mai 1887) oli saksa maadeuurija, kollektsionäär, geograaf ja loodusteadlane. Ta oli aktiivne reisisell ja uurija, kelle tähelepanekud looduse leviku ning liikide paiknemise kohta aitasid kujundada biogeograafia ja evolutsiooniteooria edasist arengut.
Elu ja rännakud
Wagner pühendas kolm aastat (1836–1839) Alžiiri uurimisele, kus ta kogus looduseproove ja tegi vaatlusi kohalikust taimestikust ja loomastikust. Mais 1843 tegi ta ringreisi Armeenia Sevani järve piirkonnas, mis andis talle täiendavat kogemust erinevate elupaikade ja liikide leviku kohta. Aastatel 1852–1855 reisis Wagner koos kaaslasega läbi Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere, kus ta jätkas kollektsioneerimist ja biogeograafiliste mustrite uurimist. Tema kollektsioonid ja vaatlused jõudsid hiljem saksa koguavatesse muuseumidesse ning teenisid teadlaskonda näidismaterjalina.
Teadustöö ja panus evolutsiooniteooriasse
Wagneri teadustöö keskendus peamiselt levikupiirangutele ja sellele, kuidas geograafiline eraldatus võib mõjutada liikide kujunemist. Tema varased uuringud lennuvõimetute mardikate ja muude piiratud levikuga organismide kohta tõid välja, et liigid, mis on üksteisest geograafiliselt eraldatud, võivad aja jooksul erineda nii palju, et tekivad uued liigid. Sellele põhimõttele tuginedes rõhutas ta geograafilise isolatsiooni tähtsust liigi tekkimisel.
Wagner aktsepteeris ideed, et muutused liinides võivad olla püsivad ning et uued vormid võivad tekkida piiratud arvuliste asutajapopulatsioonide ja paiksete eralduste kaudu. Ta ei võtnud täielikult vastu Charles Darwini mõningaid sel ajal pakutud seletusi, pidades tähtsaks ka migreerimise, asustamise ajaloo ja geograafiliste tõkete rolli. Tema tõlgendused olid tollal paljude kolleegide seas vastuolulised ja osaliselt tagasi lükatud, kuid hiljem — eriti 20. sajandi keskel — tunnustati tema vaateid kui olulist eelkäijat tänapäevasele arusaamale allopaatilisest (geograafilisest) spetsiatsioonist. Teadlased nagu Ernst Mayr tõid hiljem esile Wagneri tähtsust selles valdkonnas.
Wagner avaldas mitmeid töid biogeograafiast, liigierinevustest ning nende põhjustest ning osales teaduslikus diskussioonis evolutsiooniteooria ja organismide leviku kohta. Tema töid iseloomustas põhjalik vaatlusmaterjal ja siiras huvi looduslike levikupiirangute vastu.
Isiklik elu ja pärand
Wagner oli aktiivne kollektsionäär ning tema kogutud materjalid ja vaatlused olid väärtuslikuks panuseks ajalukku jäävatesse loodusmuuseumide ja teaduskogudesse. Vanemas eas oli ta Münchenis 73-aastaselt hukkunud enesetapu. Tema vend Rudolf Wagner oli tuntud füsioloog ja anatoom, mis viitab pere tugevatele seostele teadusmaailmas.
Tänapäeval meenuvad Moritz Wagneri panus eelkõige kui üks tähtsamaid varasemaid seisukohti, mis rõhutasid geograafilise isolatsiooni rolli liigierinevuste tekkele. Tema töö aitas suunata biogeograafiat ning andis aluse mõtetele, mida arendasid edasi hilisemad evolutsiooniteadlased.
