Madisoni maakonna sillad (The Bridges of Madison County) romaan, süžee ja film

Francesca Johnson

Francesca Johnson on neljakümnendate keskel olev konservatiivne itaalia naine, kes elab vaikset ja tavapärast elu Iowa farmil. Nelja päeva jooksul, kui tema abikaasa ja lapsed on ära, kohtub ta National Geographicu fotoajakirjaniku Robert Kinkaidiga ja armub temasse. Ta tahab koos temaga ära põgeneda, kuid jääb lõpuks ometi, et kaitsta oma perekonda haiget tegemise ja skandaali eest. Tema aeg Robertiga kulgeb ettevaatlikult, sest ta elab väikeses kogukonnas, kus kohalikud elanikud teavad kõigi teiste asju. Kuigi ta on oma perele pühendunud, vihkab ta oma igavat elu. Francesca teismelised lapsed peavad teda iseenesestmõistetavaks ja tema lahke abikaasa ei täida tema romantilisi vajadusi. Roberti kohalolek äratab taas tema naiselikkuse ja kirglikkuse. Ta tunneb end sageli hinnatud, nagu ka kaetud sillad, mida kohalikud peavad kulunuks, kuid mis on alati olemas. Robert imetleb elegantseid kaetud sildu. Samal ajal kui Francesca tunneb, et tema perekond alahindab teda ja ta lihtsalt vananeb, näeb Robert tema tõelist ilu.

Robert Kincaid

Robert Kincaid on fotoajakirjanik, kes töötab praegu ajakirjale National Geographic. Viiekümnendate eluaastate alguses lahutatud Kinkaid elab nomaadlikku elu, reisides tööülesannete täitmisel mööda maailma, ilma et teda koormaks seotus inimeste või kohtadega. Poeetiline ja tundlik mees, kellele ei meeldi kaasaegne tsivilisatsioon ja see, kuidas arvutid ja robotid võtavad inimeste elu üle. Ta on atraktiivne, kuigi mitte ilus mees. Naised, kellega ta on kohtunud, nägid temas midagi võimsat, ja sageli võrdlesid teda mõne loomaga, näiteks leopardi või rändrahnuga. Ta armub sügavalt Francescasse, keda ta peab palju keerulisemaks naiseks, kui teised mõistavad.

Francesca Johnson on pärit Napolist, Itaaliast. Ta abiellus Richard Johnsoniga, teise maailmasõja sõduriga, ja kolis koos temaga Iowasse, kus sai taluniku naiseks. Francesca jaoks, kes on õppinud kirjandust ja on endine õpetaja, on maaelu igav ja monotoonne. Ühel 1965. aasta suvepäeval külastab Robert Kincaid Iowa maakonda Madison County. Ta on saanud ülesande pildistada ajaloolisi kaetud sildu National Geographicu artikli jaoks. Kuna ta ei suuda Rosemani silda leida, peatub ta Johnsoni farmi juures, et küsida juhiseid. Francesca abikaasa ja kaks teismelist last on neli päeva ära, et osaleda Illinoisi osariigi messil. Francesca juhatab Roberti silla juurde. Pärast seda kutsub ta teda õhtusöögile. Ta ja Francesca tunnevad teineteise vastu koheselt tõmmet.

Hiljem samal õhtul sõidab Francesca Rosemani sillale ja jätab kirja, milles kutsub Roberti uuesti koos õhtusöögile. Mees leiab selle järgmisel hommikul ja helistab, et paluda naisel minna koos temaga teisele kaetud sillale, ning ühineb siis naisega õhtusöögile. Nad armastavad, teades, et neil on vähe aega koos. Kui nende unenäoline aeg on peaaegu möödas, palub Robert Francescal temaga koos lahkuda. Ta peaaegu teeb seda, kuid ei suuda oma perekonda hüljata, teades, millist valu ja kannatusi see neile põhjustaks. Samuti mõistab ta, et ta ei suudaks elada koos süütundega oma mehe ja laste vigastamise pärast ning see hävitaks tema suhted Roberiga. Mees nõustub õnnetult tema otsusega.

Robert ja Francesca ei kohtu enam kunagi. Pärast abikaasa surma üritas Francesca Roberti poole pöörduda, kuid tema asukoht oli selleks ajaks teadmata, sest ta ei töötanud enam National Geographicus. Kolm aastat hiljem saadab advokaat Francescale paki, mis sisaldab Roberti asju, sealhulgas tema kaameraid, tema avaldatud fotokirja ja kirja. Robert on surnud ja tema tuhk hajutati Rosemani sillale. Kui Francesca sureb, saavad tema lapsed asjast teada tema poolt neile jäetud päevikust. Ta palub, et ta tuhastataks ja tema tuhk hajutataks Rosemani sillale. Tema lapsed on esialgu tema soovist šokeeritud. Lõpuks austavad nad ema armastust Roberti vastu ja nõustuvad armastuslugu avaldama.