Gerontiuse unenägu: Edward Elgari oratoorium ja kooriteos (1900)
Avasta Edward Elgari 1900. a oratoorium "Gerontiuse unenägu" — muljetavaldav kooriteos John Henry Newmani tekstidega, hingeline jutustus surmast, kohtumisest ja lunastusest.
Gerontiuse unenägu on Edward Elgari suur muusikateos koorile, kolmele soololauljale ja orkestrile. See on loodud ja esmakordselt esitatud 1900. aastal. Tegemist on oratooriumiga, kuigi Elgarile ei meeldinud, et seda nimetatakse "oratooriumiks" — ta pidas seda pigem suureks koori- ja orkestritööks, mis kujutab vaimset narratiivi. Tavaliselt peetakse seda Elgari parimaks kooriteoseks, mille ta kunagi kirjutas.
Taust ja teksti allikas
Sõnad põhinevad John Henry Newmani samanimelisel luuletusel ("The Dream of Gerontius"), mis ilmus 19. sajandil ja kujutab ühe sureva mehe vaimulist teekonda surma ja kohtuniku ette astumise vahel. Newmanist sai hiljem kardinal ning tema religioossed teemad ja liturgiline keel andsid Elgarile tugeva, dramaatilise aluse muusikaliseks tõlgenduseks. Luuletus keskendub usule, kahtlusele, pattude tunnistamisele ja lõpuks lunastusele.
Süžee ja tegelased
Teose peategelane on surev Gerontius, kelle mõtteid ja tundeid esitavad soolopartii ning kelle ümber liiguvad mitmed hääled ja koorid. Sõnalises kujutuses kohtab ta Jumalat, kes otsustab, kas ta on olnud piisavalt hea, et taevasse pääseda. Luuletuses on oluline roll inglil, kes juhatab Gerontiust tema vaimsel teel, samuti preestril ja lühikesel soololaulul agooniainglile. Teos jälgib Gerontiuse üleelamisi surma lävel, kohtumist ingliga, kohtuprotessile viivaid nägemusi ja lõpuks vaimset lunastust.
Struktuur ja kestus
Teos on kahes osas: I osa kestab umbes 40 minutit ja II osa ligikaudu tund aega. Suuremahuline vorm ühendab solistide, koori ja orkestri jõulisi kirjelduseid, intiimsemaid solohetki ning ulatuslikke koorilisi kommentaare, mis annavad teosele narratiivse ja liturgilise mõjupiirkonna.
Esiettekanded ja vastuvõtt
Esiettekande aeg ja paik olid 1900. aastal Birminghamis toimunud triennaalfestivalil; sellel ajal tekitas teos publikus ja kriitikutes mitmepalgelisi reaktsioone. Osa vastuvõtu raskusest tulenes esituslike probleemide ja religioossest temaatikast — katoliku sisuga tekst võis mõnel publikul ja kirikujuhtidel tekitada vastuseisu. Sellele vaatamata hakkas teos järk-järgult kinnistuma Briti suurte kooriteoste repertuaari ning tänapäeval hinnatakse seda Elgari keskseks saavutuseks.
Muusikalised omadused
Gerontiuse unenägu iseloomustab rikkalik orkestratsioon, väljendusrikas meloodia- ja harmooniakasutus ning meisterlik kooriline kirjutus. Elgar kasutab teoses korduvaid motiive ja meisterlikku orkestratsioonivärvi, et kujutada nii vaimseid seisundeid kui ka loodud pingeid: sügav meditatiivsus, ärevus, pattude tunnistamine ja viimaks lunastuse hetked. Koor vahel esineb nii narratiivse jõuna kui ka tähelepanu juhtiva kommentaatorina, mis annab teosele varemlikule liturgilisele traditsioonile vihjavat aistingut, kuid hoiab ka tugevat draamat.
Tähendus ja pärand
Kuigi Elgar ise ei tahtnud, et teost rangelt oratooriumiks tembeldataks, on Gerontiuse unenägu saanud üheks tähtsaks pantheoni kuuluvaks teoseks Suurbritannia kooritraditsioonis ja rahvusvahelises koorirepertuaaris. See on inspireerinud arvukaid esitlusi ja lindistusi ning püsib olulisena nii usulise kui ka muusikalise kunstiteosena, mida uuritakse ja esitletakse ülikoolide, orkestrite ja kooride poolt üle maailma.
Käsikirjaline partituur, millele on alla kirjutanud Elgar ja esietenduse esinejad.
Esimesed etendused
Teos on kirjutatud Birminghami muusikafestivaliks 1900. aastal ja selle esmaesitus toimus 3. oktoobril 1900 Birminghami raekojas. Esimesel etendusel tekkisid probleemid: koorijuht suri teose õppimise ajal. Osa muusikast kõlas koorile, kes pidas seda väga keeruliseks, võõralt. Solistid ei olnud väga head ja dirigendil Hans Richteril (kes oli suurepärane dirigent) oli raske peatada, et koor ei laulaks häälestatult. Richteril ei olnud aega teose korralikult ette valmistada: talle anti kogu partituur alles päev enne esimest proovi. Järgmisel aastal esitati teos Saksamaal, kus see võeti hästi vastu.
Teine põhjus, miks see sai Inglismaal aeglaselt populaarseks, oli see, et luuletuse ideed olid pärit roomakatoliku õpetusest (John Henry Newman oli roomakatoliku kardinal). See tähendas, et paljud anglikaani katedraalid ei tahtnud seda esitada, mistõttu tehti teksti muudatusi. Seda uut versiooni kasutati kolme koori festivalil kuni 1910. aastani. See sai Inglismaal kiiresti populaarseks. Seda esitati 1903. aastal Chicagos ja New Yorgis ning seejärel paljudes teistes linnades.
Mõned aastad varem tehti Birminghami festivalile ettepanek, et Antonín Dvořákilt tuleks tellida teos "Gerontiuse unenäost". Nad otsustasid, et teos on "liiga katoliiklik".
Solistid
Teoses on kolm soololauljat. Kõige olulisem on tenorsolist, kes laulab sureva Gerontiuse poolt lausutud sõnu. Samuti on bass, kes laulab preestrit, ja meztsosopran, kes laulab inglise osa. Agooniainglit võib laulda sama bass, kes laulab preestrit. Mõnikord jaguneb koor kaheks ja mõnikord on väike ülemiste häälte rühm, mida nimetatakse "poolkooriks".
Luuletuse lugu
Newmani luuletus jutustab loo hinge teekonnast läbi surma. See on mõtisklus rooma-katoliku teoloogia nähtamatust maailmast. Nimi Gerontius tuleneb kreekakeelsest sõnast geron, "vana mees". Nimi "Gerontius" ei ole teoses lauldud ja kõik ei ole nõus, kuidas seda hääldatakse. Kreeka keeles "geron" on kõva "g" (nagu "grass"), kuid sellest tuletatud ingliskeelsetes sõnades on sageli pehme "g", nagu näiteks "geriatriac". Elgar ei kasutanud kõiki Newmani luuletuse sõnu. Ta jätab 2. osas välja palju mõtisklusi, mis muidu oleks teinud selle väga pikaks.
Esimeses osas kuuleme Gerontiust, kes on väga ustav Jumalale. Mõnikord on ta hirmunud, kuid teinekord on ta lootusrikas. Rühm sõpru (tekstis ka "abilised") ühineb temaga palves ja mõtiskluses. Ta lahkub rahus ja preester koos abilistega jätab hüvasti, kui ta oma teele läheb. Teises osas ärkab Gerontius, keda nüüd kutsutakse "hingeks", üles kohas, kus ei ole ilmselt ruumi ega aega, ja saab teadlikuks, et tema kaitseingel on seal. Ta on õnnelik, et tema ülesanne (tuua Gerontius Jumala juurde) on täidetud (Newmani luuletuses on ingel meessoost, kuid Elgar teeb ingli naissoost, andes rolli naislauljale). Neil on pikk vestlus, mille järel nad suunduvad kohtumõistmise troonile. Nad peavad läbima deemonid. Nad kohtuvad inglikooriga, kes ülistab jumalat. Agooniaingel palub Jeesust, et ta säästaks usklike hinged. Lõpuks näeb Gerontius lühidalt Jumalat ja mõistab ühe hetkega kohut. Kaitseingel laseb Gerontiuse puhastustule järve rahustavasse järve, annab talle viimase õnnistuse ja lubab talle, et ta ärkab üles kirkuses.
Kardinal Newman, Elgari esitatud luuletuse autor.
Orkester
Elgar kirjutas teose suurele orkestrile, kuhu lisaks tavapärastele instrumentidele kuuluvad veel pikolo, inglise keelpill, kontrafagott, harf ja orel.
Teos kui oratoorium
Kuigi inimesed kirjeldavad seda tavaliselt kui oratooriumi, ei ole see oratoorium traditsioonilises mõttes: muusikas ei ole pausid (välja arvatud kahe osa vahel) ja see ei jutusta piiblilugu.
Muusika
Muusika on kirjutatud hilisromantilises stiilis, mis on selgelt inspireeritud Wagnerist, eriti tema ooperist "Parsifal". "Gerontiuse unenäo" algus on pikk orkestri sissejuhatus, milles kasutatakse teemasid, mis on teoses olulised. Gerontiuse tegelase muusika on kohati kõnerütmiline (sarnaneb retsiitatiiviga), kuid sageli väga lüüriline. Elgar liigub kiiresti ühest stiilist teise. Koor annab toimuvale suurepärase peegelduse. Eriti ilus on inglikoor, mis laulab "Ülistage pühimat kõrguselt". Deemonite koor on väga raske laulda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gerontiuse unenägu?
V: The Dream of Gerontius on Edward Elgari kirjutatud suur muusikateos koorile, kolmele soololauljale ja orkestrile.
K: Millal "The Dream of Gerontius" esmakordselt esitati?
V: "The Dream of Gerontius" esitati esmakordselt 1900. aastal.
K: Mis liiki muusikateos on The Dream of Gerontius?
V: The Dream of Gerontius on oratoorium.
K: Kas Edward Elgarile meeldis, et The Dream of Gerontius't nimetatakse oratooriumiks?
V: Ei, Edward Elgarile ei meeldinud, et seda nimetatakse "oratooriumiks", kuid tavaliselt kirjeldatakse seda just nii.
K: Mis on Gerontiuse unenäo teema?
V: "The Dream of Gerontius" teemaks on mees nimega Gerontius, kes on suremas ja kujutab ette, mis temaga juhtub, kui ta sureb ja kohtub Jumalaga, kes otsustab, kas ta on olnud piisavalt hea, et taevasse pääseda.
K: Kes kirjutas "Gerontiuse unenäo" sõnad?
V: Gerontiuse unenäo sõnad kirjutas John Henry Newman.
K: Mitmeks osaks on The Dream of Gerontius jagatud ja kui pikad need osad on?
V: The Dream of Gerontius on jagatud kaheks osaks. I osa on umbes 40 minutit pikk ja II osa kestab umbes tund aega.
Otsige