Mustahven (Micropterus) — liigid, levik, elupaik ja püük

Mustahven (Micropterus) — ülevaade liikidest, levikust, elupaigast ja püügist; nõuanded parimate püügivõtete, retseptide ja jahikogemuste jaoks.

Autor: Leandro Alegsa

Mustahven on mageveekalade liik. Musta ahvenat leidub Põhja-Ameerikas suurel alal Kaljumägedest ida pool, Hudson Bay basseinist Kanadas kuni Kirde-Mehhikoni. Mitmed liigid, eelkõige suursuu- ja väikesuu-ahven, on väga laialdaselt levinud kogu maailmas. Kõikide liikide mustaharvad on väga ihaldatud ulukikala ja ahvenapüük on äärmiselt populaarne spordiala. Need kalad on tuntud kui tugevad võitlejad ja hea maitsega.

Liigid ja taksonoomia

Mustahvenad kuuluvad perekonda Micropterus. Perekonda kuulub mitu liiki ja alamliiki, millest tuntumad on suursuupõhine (Micropterus salmoides) ja väikesuupõhine (Micropterus dolomieu). Lisaks on olemas mitmeid piirkondlikke liike nagu Florida bass, Guadalupe bass ja teised, samuti hübriidid, mida tihti kasutatakse akvakultuuris ja kalapüügis.

Värvus ja äratundmine

Mustahvena keha on jäme ja lihaseline, suu suur ning lõualuu ulatub tihti silma taha. Värvus varieerub rohekaspruunist pruunini ja vahel on külgedel tumedad laigud või triibud. Suursuu-ahvenal on sageli nähtav tumedam külgkihv (lateral line), väikesuu-ahven on tavaliselt ühtlasemalt värvitud. Noorkalad võivad olla heledamad ja triibulisemad.

Levik ja elupaik

Algupäraselt on mustahvena levik Põhja-Ameerikas, kuid inimese poolt on neid sisse toodud paljudesse teistesse regioonidesse üle maailma — Euroopasse, Aasiasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse. Nad eelistavad rahulikumaid mageveekogusid: järvi, tiike, aeglase vooluga jõgesid ja veehoidlaid, kus leidub rohkesti taimestikku, kaldakonarusi ja varjulisemaid alasid. Mõned liigid taluvad hästi ka veidi soojemaid ja toitereikamaid tingimusi.

Toitumine ja käitumine

Mustahvenad on kiskjad ja söövad laia toiduvalikut: väikesed kalad, krevettid ja muud vähilised, putukad, tigud, kahepaiksed ja vahel isegi väiksemad linnud või imetajad, mis vee lähedal liiguvad. Nad on ambush-tüüpi röövloomad — varjavad ennast taimestiku või kivi taga ja ründavad kiirustades. Aktiivsemad on tavaliselt hommiku- ja õhtutundidel, kuid võivad toitu otsida ka päeva jooksul.

Paljunemine

Paljunevad tavaliselt kevadel, kui veetemperatuur tõuseb. Isased kaevavad liivasse või mudasse pesa (kurnu) ja meelitavad emaseid sinna mune panema. Pärast kudemist kaitseb isane mune ja vastseid, kuni need iseseisvamaks saavad. Paljunemistsükkel sõltub liigist, vee temperatuurist ja toiduküllusest.

Püük ja harrastuspüügi nõuanded

  • Nipid: edukad on nii spinning- ja baitcasting-varustus, kui ka fly-fishing; populaarsed on topwater- ja softbait-lähenemised.
  • Tähelepanu ajastusele: kevadel kudemisperiood võib anda head püügi tulemused; samuti on aktiivsed varahommikul ja hämaras.
  • Söödad ja landid: eluskalad, kunstlandid, spoons, spinnerid ja popperid töötavad hästi sõltuvalt olukorrast.
  • Käsitsemine: kui plaanite kala tagasi lasta, handli ettevaatlikult märgade kätega, vältige kaua õhu käes hoidmist ja vabastage kiiresti.

Mõju ökosüsteemile ja sissetoomine

Kuna mustahven on tugev kiskja, võib sisseviimine uutesse veekogudesse põhjustada kohalike kalaliikide populatsioonide vähenemist, muuta toiduahelat ja konkurentsi. Mõnedel juhtudel viiakse mustahvena sisse eesmärgiga suurendada sportpüügivõimalusi, kuid see võib kaasa tuua negatiivseid ökoloogilisi mõjusid, sh pesade röövloomine ja hübridiseerumine kohalike liikidega.

Kaitse ja juhtimine

Enamik Micropterus-liike ei ole maailmas üldiselt ohustatud, peamiselt tänu laiale levikule ja edukale paljunemisele. Samas on teatud piirkondlikud ja endeemilised liigid või alamliigid haavatavad ning vajavad kaitsemeetmeid — näiteks ellujäämise tagamiseks võib olla vajalik elupaikade kaitse, sissetoodud liikide kontroll ja püügipiirangud. Kohalikel kalavarude juhatajatel on sageli kasutusel stockingu-, püügi- ja eemaldusmeetmed, et hoida ökosüsteemi tasakaalus.

Kasutus ja maitse

Mustahven on hinnatud toidukala — liha on maitsekas, kindla tekstuuriga ja sobib praadimiseks, küpsetamiseks, suitsutamiseks või fritimiseks. Paljud harrastuskalastajad naudivad ka selle söömist peale püügielamust. Kui kala kasvatatakse tarbimiseks, tuleb järgida toiduohutuse ja veereostuse nõudeid.

Kokkuvõte

Mustahven (Micropterus) on mitmekesine ja kohanemisvõimeline perekond, mille liikide kombineeritud omadused — tugev võitlusinstinkt, hea maitse ja laialdane levik — teevad neist populaarse sihtmärgi nii spordikalastajate kui ka veekogude majandajate jaoks. Samas tuleb arvestada nende rolli võimaliku invasiivse liigina ja olulisusega kohalike ökosüsteemide jaoks ning juhtida püüki ja levikut vastutustundlikult.

Kirjeldus (liikide kaupa)

  • Suursuuahven on kala, mille küljed on üldiselt rohekas kuni pruunikas ning millel on tumedad jooned, mis ulatuvad peast sabani. See on päikesekalade perekonna suurim liige. Suursuuahvena ülemine lõug ulatub silmast kaugemale tagasi.
  • Väike-suuahven (mida kutsutakse ka pronkssuu, pruunikas ja väikeahven) on üldiselt pruun ja punaste silmadega. Tal on tumepruunid vertikaalsed ribad, mitte horisontaalne riba küljel. Seljauimes on 13-15 pehmet kiirt. Väikeatlandi ahvena ülemine lõug ulatub silma keskkohani.
  • Täpilised ahvenad (või Kentucky bass) sarnanevad värvuselt suursuuahvenaga, kuid nende suu on väiksem. Täpiliste ahvenate ülemine lõualuu ulatub silma ette.

Elupaik

Mustat ahvenat leidub nii voolavas kui ka seisvas vees, nii veetaimestikuga kui ka ilma. nad vajavad toitu ja mingit katet. Üldiselt taluvad nad väga erinevaid veekogusid ja põhjatüüpe. Enamik neist eelistab veetemperatuuri 20 kuni 30 °C ja neid leidub sageli sügavamal kui 20 jalga. Smallmouth eelistab selget vett ja eelistab tavaliselt sügavamat vett kui Largemouth.

Toitumisharjumused

Ahvena toitumisharjumused muutuvad vastavalt tema suurusele. Noored kalad toituvad peamiselt mikroskoopilistest loomadest (plankton). Sõrmevaimud söövad putukaid ja väikseid kalu. Täiskasvanud ahvenad söövad kõike, mis on kättesaadav, sealhulgas kalu, krabisid, konni, salamandreid, madusid, hiiri, kilpkonni ja isegi linde.

Vanus ja kasv - kasvukiirus on väga erinev, kusjuures erinevused on tingitud peamiselt toiduga varustatusest ja kasvuperioodi pikkusest. Emased ahvenad elavad kauem kui isased ja saavutavad suurema tõenäosusega trofee suuruse. Kahe- või kolmeaastaseks saades kasvavad emased ahvenad palju kiiremini kui isased. Viieaastaselt võivad emased bassid olla kaks korda raskemad kui isased. Vanim Florida ahven, mille vanuse on kalandusteadlased kindlaks teinud, oli 16-aastane.

Sportlikud omadused

Suursuuahven on väga populaarne mageveekala. Suur osa tema populaarsusest tuleneb tema agressiivsest suhtumisest ja valmisolekust lüüa söötu plahvatusliku jõuga. Neid saab püüda peaaegu iga söödaga. Suursuuahvena väärtus spordikalana on ajendanud liikuma püügi ja vabastamise suunas.

1932. aastal püüti Georgia osariigis Montgomery järvest 22 naela ja 4 untsi suurune ahven.

Majanduslik mõju

Musta ahvena, eriti suursuu- ja väikesuuliste ahvenate sportpüük on saavutanud erakordse populaarsuse kasvu. Ainuüksi Texases kulutasid kalurid 1996. aastal 28 miljardit dollarit varustusele, litsentsidele ja püügireisidele. Samal aastal lõi Texase spordipüük 80 000 töökohta ja tõi osariigile maksudena üle 180 miljoni dollari. Paljud andekad kalurid on muutnud ahvenapüügi spordiala äriks, saades elukutseliseks ja võisteldes turniiridel. Kevin VanDam on kutselise ahvenapüügi suurim rahavõitja, olles teeninud üle 5,6 miljoni dollari.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on must bass?


V: Must ahven on mageveekalade liik, mida leidub Põhja-Ameerikas suurel alal Kaljumägedest ida pool.

K: Kus leidub mustat ahvenat?


V: Musta ahvenat leidub Põhja-Ameerikas suurel alal Kallimäestikust ida pool, alates Hudson Bay basseinist Kanadas kuni Mehhiko kirdeosas.

K: Kas mustahvenaid on asustatud ka teistesse maailma piirkondadesse?


V: Jah, mitmed mustahvenaliigid, eelkõige suursuu- ja väikesuu-ahven, on laialt levinud kogu maailmas.

K: Mis on ahvenapüük?


V: Atlandi ahvenapüük on äärmiselt populaarne spordiala inimeste seas, kes püüavad mustat ahvenat, mis on väga nõutud ulukikala.

K: Kas mustad ahvenad on tuntud oma võitlusvõime poolest?


V: Jah, kõikide liikide mustad ahvenad on hästi tuntud kui tugevad võitlejad, kui nad on kalurite poolt püütud.

K: Kas musta ahvena maitseb hästi?


V: Jah, mustahvenad on tuntud kui hea maitsega kalad ja neid otsitakse sageli nende kulinaarse väärtuse pärast.

K: Millised on kõige tuntumad mustahvenaliigid?


V: Mõned kõige tuntumad mustaharva liigid on suursuu- ja väikesuu-ahven.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3