Suursuuahven (Micropterus salmoides) on Põhja-Ameerikas kodumaine mageveekalade perekonda kuuluv ahvenaliik. Teda tuntakse ka mitmete piirkondlike nimetuste all, näiteks pruunsuuahven, laiasuuahven, suursuuahven, mustsuuahven, ämblikahven, Potteri kala, Florida ahven, Florida suursuuahven, roheline ahven, roheline forell, gilsdorfi ahven, linesides, Oswego ahven, lõunapoolne suursuuahven ja põhjapoolne suursuuahven. Kuid see ei kuulu mitte ahvenate perekonda, vaid tegelikult päikesekalade perekonda (Centrarchidae). Suursuuahven on tuntud nii sportliku püügiväärtuse kui ka laia leviku poolest; ta on ametlik riigikala mitmetes USA osariikides — näiteks Alabama (ametlik mageveekala), Georgia, Mississippi, Florida (riiklik mageveekala) ja Tennessee (ametlik spordikala).
Välimus ja suurus
Suursuuahvena keha on jämedam ja lühikomplektsem kui paljudel teistel kaladel. Peamine tunnus on suur suu, mis ulatub tagumisse silmakoopi — sellest ka eestikeelne nimi. Kehavärvus on tavaliselt rohekas või pruunikas, külgedel tumedamad laigud või triibud, mis moodustavad vöötmeelaadse mustri. Kõht on heledam.
Tavaliselt jääb isendite pikkus 20–50 cm vahele; tingimustest olenevalt võivad suured ahvenad kasvada kuni umbes 60–70 cm ja kaaluda mitmeid kilograme. Enamik sportlikult püüduks peetetavaid suurusi jääb siiski väiksemaks.
Levila ja sissetoomine
Suursuuahvena loomulik levila on Põhja-Ameerika ida- ja keskosadelt. Tänu inimesele on liik levinud ka paljudesse teistesse piirkondadesse üle maailma — teda on sisse toodud Euroopasse, Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse sportliku püügiga ning veekogude kalastamismenetluste tõttu. Sissetoomine on mõnel pool kaasa toonud kohaliku bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi muutused.
Elupaik ja käitumine
Suursuuahven eelistab soojemaid mageveekogusid: järved, tiigid, veekogud, aeglaselt voolavad jõed ja paisjärved. Ta otsib varjualuseid — veetaimi, upunud oksi, kivikihi ja teisi struktuure, kus saab peituda ja saaki jahti pidada. Ööpäeva kestel võib käitumine muutuda aktiivsemaks varahommikul ja õhtul.
Toitumine
Suursuuahven on eelkõige lihasööja: tema toiduks on väikesed kalad, vähid, kaksikud, putukate vastsed ja aeg-ajalt ka väiksemad imetajad või linnud, mis satuvad vette. Nooremad isendid toituvad rohkem zooplanktonist ja väiksematest saakloomadest, suuremad aga püüavad suuremat saaki ja on tuntud kui agressiivsed kütid.
Paljunemine
Haudumine toimub tavaliselt kevadel, kui veetemperatuur tõuseb. Isased kaevavad liivasesse või mudasesse põhja pesi (häda), kus emasloom muneb. Isane valvab mune ja vastseid kuni nad iseseisvaks saavad. See kaitsekäitumine aitab jahutada ja suurendada poegade ellujäämist.
Roll kalanduses ja majanduslik tähtsus
Suursuuahven on üks populaarsemaid spordikalasid maailmas — teda hinnatakse ründava käitumise ja tugeva vastupanu tõttu püügil. Paljud paigad korraldavad suursuuahvena turniire ja tema olemasolu suurendab kohalike veekogude rekreatiivset väärtust. Samas kaasneb majandusliku väärtusega ka kulusid, näiteks kui liik põhjustab probleeme kohalike liikide ja kalandusega seotud haldamisel.
Mõju ökosüsteemile ja haldamine
Sissetoodud populatsioonid võivad vähendada kohalike kalaliikide arvukust, muutes saagiketti ja elupaikade kooslust. Seetõttu jälgitakse ja hallatakse mitmel pool suursuuahvena populatsioone: kehtestatakse püügi- ja suuruspiiranguid, korraldatakse sihipärast säilitust ja mõnel juhul isegi populatsiooni kontrolli või eemaldamist.
Tuvastamine ja sarnased liigid
Suursuuahvena eristamiseks sarnastest liitudest (näiteks väikesuuahven Micropterus dolomieu) tasub tähele panna suu suurust võrreldes pea ja silmaga, kehakuju ning värvusmustreid. Täpseks määramiseks võib vaja minna täpsemat taksonoomilist kontrolli või kohaliku kalaspetsialisti nõu.
Kokkuvõtteks: Suursuuahven on laialt levinud ja sportlikult tähtis centrarchidae-perekonda kuuluv mageveekala, kellel on tugev mõju nii majandusele kui ka kohalikule elustikule — tema juhtimist ja mõjudega kohanemist käsitletakse paljudes riikides teadlikult.
