Suursuuahven (Micropterus salmoides) — määratlus ja levik
Suursuuahven (Micropterus salmoides) — määratlus, levik ja rahvusvahelised nimetused: päritolu Põhja-Ameerikast, levik, bioloogia ja mõju mageveeökosüsteemidele.
Suursuuahven (Micropterus salmoides) on Põhja-Ameerikas kodumaine mageveekalade perekonda kuuluv ahvenaliik. Teda tuntakse ka mitmete piirkondlike nimetuste all, näiteks pruunsuuahven, laiasuuahven, suursuuahven, mustsuuahven, ämblikahven, Potteri kala, Florida ahven, Florida suursuuahven, roheline ahven, roheline forell, gilsdorfi ahven, linesides, Oswego ahven, lõunapoolne suursuuahven ja põhjapoolne suursuuahven. Kuid see ei kuulu mitte ahvenate perekonda, vaid tegelikult päikesekalade perekonda (Centrarchidae). Suursuuahven on tuntud nii sportliku püügiväärtuse kui ka laia leviku poolest; ta on ametlik riigikala mitmetes USA osariikides — näiteks Alabama (ametlik mageveekala), Georgia, Mississippi, Florida (riiklik mageveekala) ja Tennessee (ametlik spordikala).
Välimus ja suurus
Suursuuahvena keha on jämedam ja lühikomplektsem kui paljudel teistel kaladel. Peamine tunnus on suur suu, mis ulatub tagumisse silmakoopi — sellest ka eestikeelne nimi. Kehavärvus on tavaliselt rohekas või pruunikas, külgedel tumedamad laigud või triibud, mis moodustavad vöötmeelaadse mustri. Kõht on heledam.
Tavaliselt jääb isendite pikkus 20–50 cm vahele; tingimustest olenevalt võivad suured ahvenad kasvada kuni umbes 60–70 cm ja kaaluda mitmeid kilograme. Enamik sportlikult püüduks peetetavaid suurusi jääb siiski väiksemaks.
Levila ja sissetoomine
Suursuuahvena loomulik levila on Põhja-Ameerika ida- ja keskosadelt. Tänu inimesele on liik levinud ka paljudesse teistesse piirkondadesse üle maailma — teda on sisse toodud Euroopasse, Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse sportliku püügiga ning veekogude kalastamismenetluste tõttu. Sissetoomine on mõnel pool kaasa toonud kohaliku bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemi muutused.
Elupaik ja käitumine
Suursuuahven eelistab soojemaid mageveekogusid: järved, tiigid, veekogud, aeglaselt voolavad jõed ja paisjärved. Ta otsib varjualuseid — veetaimi, upunud oksi, kivikihi ja teisi struktuure, kus saab peituda ja saaki jahti pidada. Ööpäeva kestel võib käitumine muutuda aktiivsemaks varahommikul ja õhtul.
Toitumine
Suursuuahven on eelkõige lihasööja: tema toiduks on väikesed kalad, vähid, kaksikud, putukate vastsed ja aeg-ajalt ka väiksemad imetajad või linnud, mis satuvad vette. Nooremad isendid toituvad rohkem zooplanktonist ja väiksematest saakloomadest, suuremad aga püüavad suuremat saaki ja on tuntud kui agressiivsed kütid.
Paljunemine
Haudumine toimub tavaliselt kevadel, kui veetemperatuur tõuseb. Isased kaevavad liivasesse või mudasesse põhja pesi (häda), kus emasloom muneb. Isane valvab mune ja vastseid kuni nad iseseisvaks saavad. See kaitsekäitumine aitab jahutada ja suurendada poegade ellujäämist.
Roll kalanduses ja majanduslik tähtsus
Suursuuahven on üks populaarsemaid spordikalasid maailmas — teda hinnatakse ründava käitumise ja tugeva vastupanu tõttu püügil. Paljud paigad korraldavad suursuuahvena turniire ja tema olemasolu suurendab kohalike veekogude rekreatiivset väärtust. Samas kaasneb majandusliku väärtusega ka kulusid, näiteks kui liik põhjustab probleeme kohalike liikide ja kalandusega seotud haldamisel.
Mõju ökosüsteemile ja haldamine
Sissetoodud populatsioonid võivad vähendada kohalike kalaliikide arvukust, muutes saagiketti ja elupaikade kooslust. Seetõttu jälgitakse ja hallatakse mitmel pool suursuuahvena populatsioone: kehtestatakse püügi- ja suuruspiiranguid, korraldatakse sihipärast säilitust ja mõnel juhul isegi populatsiooni kontrolli või eemaldamist.
Tuvastamine ja sarnased liigid
Suursuuahvena eristamiseks sarnastest liitudest (näiteks väikesuuahven Micropterus dolomieu) tasub tähele panna suu suurust võrreldes pea ja silmaga, kehakuju ning värvusmustreid. Täpseks määramiseks võib vaja minna täpsemat taksonoomilist kontrolli või kohaliku kalaspetsialisti nõu.
Kokkuvõtteks: Suursuuahven on laialt levinud ja sportlikult tähtis centrarchidae-perekonda kuuluv mageveekala, kellel on tugev mõju nii majandusele kui ka kohalikule elustikule — tema juhtimist ja mõjudega kohanemist käsitletakse paljudes riikides teadlikult.
Largemouth Bass
Füüsiline kirjeldus
Suursuu on oliivroheline kala, mida iseloomustab rida tumedaid, mõnikord ka musti laike, mis moodustavad piki mõlemat külge sakilise horisontaalse triibu. Suursuuahvena ülemine lõualuu (maxilla) ulatub silmade tagumisest servast kaugemale. Võrreldes vanusega on emasahven suurem kui isasahven. Suursuuahven on mustadest ahvenatest suurim. Suurim saavutas maksimaalse registreeritud kogupikkuse 29,5 tolli (75 cm) ja maksimaalse mitteametliku kaalu 25 naela 1 untsi (11,4 kg). Kala elab keskmiselt 16 aastat.
Sööt
Nooruke suursuuahven sööb peamiselt väikesi söödakalu, särge, väikseid krevette ja putukaid. Umbes üheaastaselt muutuvad nad kannibalistlikuks, söödes teisi sama või väiksemaid suursuguseid kalu. Täiskasvanud olles ei söö nad enam omasuguseid. Täiskasvanud kalad söövad väiksemaid kalu, nagu särge, rasvatihaseid ja sinikaelseid. Neid neelavad nad peaga ettepoole, vähilaadsed, näiteks vähid, neelavad sabaga ettepoole. Suursuu kalad võivad süüa teisi kalu kuni 50% oma pikkusest. päikesekalad ja vähid, mida nad söövad, ei ületa tavaliselt 35% oma pikkusest. Nad söövad peaaegu kõike, mida nad veest leiavad - maod, hiired, noored veelinnud, linnud ja krevetid.
Suuremates järvedes ja veehoidlates asuvad täiskasvanud ahvenad sügavamas vees kui nooremad kalad. Nad lähevad üle toitumisele, mis koosneb peaaegu täielikult väiksematest kaladest, nagu särge, kollaseid ahvenaid, särge, särge ja päikesekalu. Suursuu ahvenad söövad ka suuremate kalaliikide nooremaid liikmeid, nagu haug, mari, forell, ahven, valge ahven ja triibuline ahven. Suursuuahven kasutab oma saagi ründamiseks ja kinnipüüdmiseks kuulmis-, nägemis-, vibratsiooni- ja lõhnaaistinguid. Täiskasvanud suursuuahven on üldiselt oma elupaigas tippkiskjad, kuid noorena on nad paljude loomade saagiks.
Kalapüük
Suursuuahven on kalameeste seas väga nõutud ja tuntud oma põnevate võitluste poolest. Kalad hüppavad sageli veest välja, püüdes püüda kalapüügikonksu visata. Kõige sagedamini püüavad õngitsejad suursuuahvenat selliste peibutusvahenditega nagu plastmassist ussid (ja muud plastmassist söödad), jigid, crankbaits ja spinnerbaits. Hiljutine trend on suurte ujuvsöötade kasutamine trofee basside püüdmiseks. Elussööt, näiteks öösel roomajad, minnows, konnad või vähid võivad samuti olla produktiivsed. Paljud ahvenapüüdjad püüavad ja vabastavad, eriti suuremad isendid. See on tingitud sellest, et suuremad isendid on tavaliselt emaskalad, kes aitavad oluliselt kaasa tulevastele spordipüügivarudele. Suursuuahven, kui seda käsitsetakse ettevaatlikult, reageerib hästi püüdmisele ja vabastamisele.
Maailma kõigi püügivahenditega püütud suursuuahvena rekordi püstitas George Perry 1932. aastal Montgomery järvest Gruusias. See kaalus 22 naela ja 4 untsi. 2009. aastal püüdis Jaapanis Manabu Kurita 22 naela ja 4,97 untsi kaaluva suursuu ahvena. Rahvusvahelise ulukikala assotsiatsiooni (IFGA) eeskirjade kohaselt peab alla 25 naela kaaluv rekordkala ületama eelmist rekordit vähemalt 2 untsiga, et see oleks uus rekord. IFGA leiab, et need kaks kala jagavad praegust maailmarekordit. George Perry poolt 1932. aastal püütud suursuu on siiski endiselt Georgia osariigi rekord.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline kala on suursuuahven?
V: Suursuuahven on mageveekalade sugukonda kuuluv ulukkala.
K: Kas suursuuahven on Põhja-Ameerika kohalik liik?
V: Jah, suursuuahven on Põhja-Ameerika kohalik liik.
K: Kas suursuuahvenal on ka muid nimesid?
V: Jah, suursuuahven on tuntud paljude piirkondlike nimetuste all, näiteks pruunsuuahven, laiasuuahven, suursuuahven, mustsuuahven jt.
K: Kas suursuuahven kuulub ahvenaliste sugukonda?
V: Ei, suursuuahven ei kuulu ahvenate perekonda, vaid pigem päikesekalade perekonda.
K: Kas suursuuahven on populaarne ulukikala?
V: Jah, suursuuahven on paljude kalameeste poolt ihaldatud populaarne ulukikala.
K: Millised riigid on määranud suursuuahvena oma ametlikuks kalaks?
V: Alabama (ametlik mageveekala), Georgia, Mississippi, Florida (riiklik mageveekala) ja Tennessee (ametlik spordikala) on määranud suursuuahvena oma ametlikuks kalaks.
K: Milliseid muid nimetusi on suursuuahvenale antud?
V: Suursuuahvenat on nimetatud mitmeti, sealhulgas Potteri kala, Florida bass, Florida largemouth, green bass, green trout, gilsdorf bass, linesides ja Oswego bass.
Otsige