Daniel Harvey Hill ehk üldisemalt D. H. Hill (12. juuli 1821 – 24. september 1889) oli Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal Konföderatsiooni üks tuntumaid komandöre ning teenis konföderatsiooni kindralmajorina. Enne kodusõda oli ta ohvitser ja lahingukogemusega veteran: ta teenis Mehhiko–Ameerika sõjas, kus tema teenistust tunnustati mitmete ametikõrgendustega (sh auastme tõusud, sealhulgas kapteni ja majori tasemel). Pärast sõjateenistuse esimest perioodi lahkus ta armeest, et hakata professoriks ning töötada akadeemilises õppetöös.
Varajane elu ja haridus
Hill sündis 1821. aastal Põhja-Carolinas. Ta sai sõjalise hariduse ning asus varakult sõjaväeteele, mis viis teda nii väeõppesse kui ka lahingukogemusse Mehhiko-sõjas. Tema varasemad õpingud ja teenistus andsid talle nii taktikalisi kui ka akadeemilisi teadmisi, mida ta kasutas hiljem nii sõjaväljal kui ka õppetöös.
Sõjaväeline karjäär enne kodusõda
Pärast Mehhiko sõja lõppu jätkas Hill teenistust Ameerika armees, kus ta teenis erinevates üksustes ja tõusis ametis. Ühel hetkel otsustas ta aga aktiivsest regulaararmee teenistusest lahkuda ja pühenduda õppetööle ning akadeemilisele karjäärile, mille käigus ta töötas professorina ning kujunes tuntud õpetajaks.
Teenistus Konföderatsioonis ja roll kodusõjas
Pärast seda, kui Põhja-Carolina lahkus liidust, nimetati Hill Põhja-Carolina 1. jalaväe koloneliks. Varsti kasvas tema vastutus ja 1862. aastaks oli ta tõusnud Põhja-Virginia armees kõrgele tasemele, teenides kindralmajorina. Hillist sai tuntud divisjoni- ja brigaadikomandör, kes osales mitmetes suurtes lahingutes ja operatsioonides Konföderatsiooni armees.
Special Order 191 ja selle tagajärjed
Hilli mainet kahjustas 1862. aasta erikorralduse 191 (Special Order 191) kadumist – üks eksemplar sellest dokumentist sattus liidu kindral George McClellani kätte, mis andis liitlastele väärtuslikku teavet Robert E. Leesi plaanide kohta Marylandi kampaania ajal. Kadunud käsu eksemplari päritolu oli ja on ajaloolaste seas vaidluse objekt, kuid asjaolu mõjutas oluliselt avalikku ning sõjalist arvamust Hilli suhtes ja tõi kaasa kriitikat tema tähelepanematususe kohta.
Iseloom, suhted ja pärand
Hill oli oma iseloomu ja juhtimisstiili poolest vastuoluline figuur: mõne arvates terane taktikaioskus ja tugev juhtimisvõime, teiste silmis kangekaelsus ja vahel rasked isiklikud suhted ülematega. Tema sõjalist võimekust hindasid kõrgelt paljud, sealhulgas kindralleitnant Stonewall Jackson (tema õemees)), kuid tema suhted mõne teise tippjuhtkonnaliikmega olid pingelised.
Pärast sõda jätkas Hill tööd hariduses ja kirjanduslikes ettevõtmistes ning avaldas mälestusi ja sõjateemalisi kirjutisi, millega ta püüdis oma tegevust ja otsuseid seletada. Ta suri 24. septembril 1889. Hill jääb ajalukku kui andekas, kuid sageli vastuoluline konföderatsiooni kindral, kelle roll ja otsused teenivad endiselt uurimise ning debati materjalina.