Daniel Harvey Hill

Varajane elu

Hill sündis 12. juulil 1821 Hill's Iron Worksis Yorki maakonnas Lõuna-Carolinas. Ta oli Solomon ja Nancy Hilli poeg. Tema vanaisa, Iirimaalt pärit William Hill, ehitas rauavalukoda, mis valmistas Ameerika revolutsioonisõja ajal kontinentaalarmee jaoks suurtükke. Ta oli ka revolutsioonisõja sõdur. Hill omandas kohaliku hariduse ja võttis 1838. aastal vastu kutse Ameerika Ühendriikide sõjaväeakadeemiasse West Pointis. Ta oli samas klassis James Longstreeti, William Rosecransi, John Pope'i ja George Sykesiga. Ta lõpetas ülikooli neli aastat hiljem 56-liikmelise klassi 28. kohal. Ta sai teenistusse USA 1. suurtükiväe väeosas.

Mehhiko sõda

Ta osales peaaegu kõigis olulistes lahingutes Mehhiko-Ameerika sõjas. Ta saavutas esimese leitnandi auastme. Contrerase ja Churubusco lahingutes sai ta kapteni auastme. Chapultepeci lahingus sooritatud tegevuste eest anti talle majori auaste. Lõuna-Carolina osariik andis talle teenete eest tunnustuseks kuldse mõõga.

Pedagoog

Ta lahkus sõjaväest 1849. aastal ja sai Washingtoni kolledži (praegu Washington ja Lee Ülikool) matemaatikaprofessoriks. 1854. aastal sai Hillist Davidson College'i professor. 1859. aastal loobus ta oma õppetoolist, et saada Põhja-Carolina sõjaväeinstituudi direktoriks.

Kodusõda

Põhja-Carolina 1. jalaväepolgu kolonelina sai ta kiiresti edukaks. Aastal 1861 viis ta oma väed Big Betheli lahingus (Virginia) võidule. Järgmise aasta kevadeks oli Hill ülendatud Põhja-Virginia armee kindralmajoriks. Ta juhtis oma diviisi Yorktowni, Williamsburgi ja Seven Pinesi lahingutes ning kogu Seitsme päeva lahingutes. Hill oli see, kes soovitas oma ülemal Robert E. Leel mitte rünnata liidu positsioone Malvern Hilli lahingus, öeldes: "Kui kindral McClellan on seal tugevuses, siis on parem, kui me laseme tal rahule jääda." Ta oli see, kes soovitas oma ülemal Robert E. Leel mitte rünnata liidu positsioone Malvern Hilli lahingus. Lee eiras nõuannet ja rünnakud olid ebaõnnestunud. Hill jäeti Põhja-Virginia kampaania ajal Richmondit, Virginia osariigis kaitsma. Richmondis olles töötasid Hill ja liidu kindral John Adams Dix välja süsteemi sõjavangide vahetamiseks. Ta liitus Marylandi kampaania ajal taas Lee'ga.

Marylandi kampaania ajal saadeti Hillile ekslikult kaks eksemplari erikorraldust 191. Teise eksemplari, mida hakati nimetama "kadunud eksemplariks", leidis 13. septembril üks liidu sõdur, kes saatis selle kiiresti McClellanile. Nüüd teadis McClellan üksikasju selle kohta, kuidas Lee oli oma vägesid nõrgestanud, jagades need mitmeks kolonniks. Selles oli ka kirjas, kus tema armee iga osa pidi igal ajal olema. McClellan tegutses, kiiremini kui tavaliselt, ja ründas Lee positsioone. Hilli ülekaalulised mehed viivitasid liidu edasitungi South Mountaini lahingus piisavalt kaua, et Lee saaks ümber rühmitada. Kolm päeva hiljem kaitses Hilli diviis Antietami lahingus "verise tee" mitmete liidu rünnakute vastu, enne kui ta tagasi aeti. Hilli diviis osales ka Fredericksburgi lahingus. 1863. aastal saadeti Hill Lõuna-Virginia ja Põhja-Caroline'i kaitsmisele kaasa aitama. Ta ei pöördunud kunagi tagasi Lee armeesse. Järgmisena saadeti ta läände, et juhtida kindralleitnant Braxton Braggi alluvuses olevat korpust. Chickamauga lahingus juhtis Hill oma korpust. Kuid ta ei saanud Braggiga üldse hästi läbi ja jäi ilma komandost. See peatas ka tema edutamise kindralleitnandiks. Ta ei käsutanud vägesid uuesti enne

1863. aasta kevadel määrati Hill Põhja-Carolina ja Lõuna-Virginia kaitsele. Ta ei liitunud kunagi uuesti Lee armeega. Pärast abi Richmondi kaitsmisel Lee Gettysburgi kampaania ajal saadeti Hill lääne poole, et juhtida korpust Braxton Braggi Tennessee armees. Hill juhtis oma korpust Chickamauga lahingu võitmisel. Pärast lahingut viisid pinged Braggiga siiski Hilli kõrvalejätmiseni ja tema kindralleitnandiks edutamise tühistamiseni. Hill ei käsutanud vägesid uuesti enne sõja viimaseid nädalaid Bentonville'i lahingus.

Isiksus

Hill oli väga hea võitlusjuht, kuid ta tekitas teiste konföderatsiooni kindralite seas vaenlasi. Tema kohta öeldi, et ta on sarkastiline, järsk ja sageli solvav. James Longstreet ütles kord, et Hilli probleem oli see, et ta oli Põhja-Karoliini elanik Virginiuse armees.

Pärast sõda

Hill toimetas Charlotte'is ajakirja "The Land We Love". Aastatel 1877-1880 oli ta Arkansase tööstusülikooli (hiljem nimetati see ümber Arkansase ülikooliks) president. Seejärel oli ta Middle Georgia Military and Agricultural College'i (nüüdne Georgia Military College) president. Ta jäi sinna kuni 1889. aasta augustini, mil ta haigestumise tõttu tagasi astus. Ta suri Charlotte'is 23. septembril 1899. Hill maeti Davidson College'i kalmistule.