GP2-sari: avatud rataste võidusõit ja Vormel-1 hüppelauaks
GP2-sari: avatud rataste võidusõidu treening- ja taskukohane hüppelauaks Vormel‑1-le — ajalugu, reeglid, meeskonnad ja paljude F1-sõitjate edulood.
GP2-sari, lühendatult GP2, on avatud rataste võidusõidu vorm, mis loodi kui samm Formula 3000 asemele. GP2 alustati 2005. aastal pärast Formula 3000 lõpetamist. Sarja formaadi ja loomise taga olid suuresti tuntud autoriteedid, sealhulgas Bernie Ecclestone ja Flavio Briatore; Ecclestoneile kuuluvad ka õigused nimele GP1. 2010. aastal käivitati GP3-sarja klass, mis toimis GP2-sarja feeder‑klassina ja andis algõpet järgmisele põlvkonnale sõitjaid.
Ajalugu ja roll
GP2 loodi eesmärgiga pakkuda vormel‑spordis taskukohast ja võrdsemat keskkonda talentide arendamiseks ning teed Vormel‑1‑le. Sarja toimimine keskendus kulude piiramisele ja võrdsete tingimuste loomisele — kõik võistlesid sama tüüpi autodega, mis vähendas mehaanilisi eeliseid ja tõstis esile sõitjate oskusi. Enamik GP2 etappe peeti Vormel-1 ametlike võistlusnädalavahetuste kõrvaltoimingutena, mis andis noortele sõitjatele võimaluse end F1-meeskondade ja publiku ees näidata.
Formaadi põhimõtted
GP2-võistlusnädalavahetus koosnes tavaliselt treeningust ja kvalifikatsioonist ning kahest võidusõidust: pikemast Feature Race’ist (tavaliselt laupäeval) ja lühemast Sprint Race’ist (tavaliselt pühapäeval). Feature Race’is oli kohustuslik teha vähemalt üks pit‑stop rehvide vahetuseks, Sprint Race’i järgses stardis kasutati sageli pööratud edetabelit (reverse grid) — tavaliselt asetati 8 parimat sõitjat vastupidises järjekorras, mis tekitas rohkem möödasõiduvõimalusi ja taktikalist mängu.
Auto ja tehnika
GP2 rõhutas ühtsust: kõik meeskonnad kasutasid standardiseeritud šassiid, mootoreid ja rehve, et vähendada kulusid ja tehnilist varieeruvust. Põhisarjas kasutati Dallara valmistatud šassiisid (nt mudelid GP2/05 ja hiljem GP2/11). Ühtne tehniline baas tähendab, et tulemused sõltuvad suuremas osas sõitja osavusest, meeskonna strateegiast ja setup’ist.
Punktisüsteem ja edasine karjäär
Punktisüsteem ja preemiad on ajas mõnevõrra muutunud, kuid üldine põhimõte jääb — punktid antakse mõlema võistluse lõpetajatele, lisapunkte saavad tihti ka parim ringiaeg ja kvalifikatsioonivõit (pole position). GP2 on teinud selgeks oma rolli kui hüppelava: paljud sõitjad on pärast GP2-sarja edukat hooaega saanud võimaluse liituda Vormel‑1‑ga kas sõitjate, test‑ või varumeeskondade liikmetena.
Sari edasi ja ümbernimetamine
GP2-sari kestis oma nime all kuni 2016. aastani; alates 2017. aastast jätkus samasugune võistlusformaadi ja eesmärgiga sarja järjepidevus uue nime all kui FIA Formula 2 Championship. GP3‑sarjast arenesid samuti põhivõistluse alla kuuluvad astmed, mis hiljem integreerusid FIA klassifikatsiooni süsteemi, et pakkuda selget teed noortele maailmaklassi sõitjatele.
Kokkuvõttes oli GP2 oluline lüli avatud rataste hierarhias: see pakkus standardiseeritud keskkonda, kus noored tipptalendid said võrdsetes tingimustes võidelda ja end tõestada ning sealt edasi pürgida Vormel‑1 maailma.
GP2 logo.
GP2 seeria autod
Kõik meeskonnad kasutavad GP2-sarja autot, millel on Dallara šassii, mille V8 Renault mootor ja Bridgestone'i rehvid.
4-L Renault V8 mootoril on konstruktsiooni ja tarkvara uuendused, mis on mõeldud jõudluse ja kütusekulu suurendamiseks. Mootor toodab umbes 620 hj (432,5 kW). GP2-seeria mootorite pöörete arv on piiratud kuni 10 000 pöördeni minutis.
Bridgestone tarnib kolme kuiva rehvi segu (pehme, keskmine ja kõva). Nad pakuvad ka märja ilma rehvi. Võistlusrehvide valiku teevad Bridgestone ja GP2-sarja korraldajad enne iga võistlust.
Brembo tarnib pidurid.
Võistlus nädalavahetusel
Reedel on sõitjatel 30-minutiline treening ja 30-minutiline kvalifikatsioonisessioon. Kvalifikatsioonisessioon otsustab stardijärjekorra laupäevase 180 kilomeetri pikkuse võistluse jaoks.
Laupäevase võistluse ajal peab iga sõitja tegema ühe varikuse peatuse, mille käigus tuleb vahetada vähemalt kaks rehvi.
Pühapäeval toimub 120 km pikkune sprindisõit. Stardirida otsustatakse laupäevase tulemuse põhjal, kusjuures 8 esimest kohta pööratakse ümber, nii et laupäeval 8. koha saanud sõitja stardib pooluspositsioonilt ja võitja alustab 8. koha pealt.
Punktisüsteem
2005-2011
- Laupäevaste sõitude poolus: 2 punkti
| Punktisüsteem 1. sõidu jaoks | |||||||
| 1. | 2. | Kolmas | Neljas | 5. | 6. | 7. | 8. |
| 10 | 8 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 |
| Punktisüsteem võistluse 2 jaoks | |||||||
| 1. | 2. | Kolmas | Neljas | 5. | 6. | ||
| 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 | ||
- Kiireim ring: 1 punkt igas sõidus. Kiireimat ringi kirja pannud sõitja peab sõitma 90% võistlusringidest. Sõitja peab nüüd ka startima võistlusele talle määratud stardikohalt ja alates 2008. aastast peab ta kiireima ringi punkti saamiseks lõpetama sõidu kümne parema hulgas.
Selle punktisüsteemi puhul on kõige rohkem punkte, mida keegi saab ühe vooru jooksul koguda, 20, kui ta saavutab pole-positsiooni ja võidab mõlemad sõidud ning teeb kiireima ringi mõlemas sõidus. GP2 Racingu lühikese ajaloo jooksul on seda saavutatud vaid kaks korda. Brasiillane Nelson Piquet Jr. 2006. aasta hooaja 9. etapil Ungaris ja sakslane Nico Hülkenberg 2009. aasta hooaja 5. etapil Saksamaal.
2012 - praegu
| Punktisüsteem 1. sõidu jaoks | |||||||||
| 1. | 2. | Kolmas | Neljas | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. |
| 25 | 18 | 15 | 12 | 10 | 8 | 6 | 4 | 2 | 1 |
Sprindisõidu kaheksa parimat saavad punkte järgmiselt:
| Punktisüsteem võistluse 2 jaoks | |||||||
| 1. | 2. | Kolmas | Neljas | 5. | 6. | 7. | 8. |
| 15 | 12 | 10 | 8 | 6 | 4 | 2 | 1 |
- Kiireim ring ja pool-positsioon on eelmises süsteemis samad.
Champions
| Hooaeg | Champion | Teine | Kolmas | Meeskonna meister |
| 2005 |
|
|
|
|
| 2006 |
|
|
|
|
| 2007 |
|
|
|
|
| 2008 |
|
|
|
|
| 2009 |
|
|
|
|
| 2010 |
|
|
|
|
| 2011 |
|
|
|
|
| 2012 |
|
|
|
|
| 2013 |
|
|
|
|
| 2014 |
|
|
|
|
F1-i lõpetanud sõidukijuhid
| 2005 |
|
|
| |||
| 2006 |
|
| ||||
| 2007 |
| |||||
| 2008 |
|
| ||||
| 2009 |
|
|
|
|
| |
| 2009 |
| |||||
| 2010 |
|
|
| |||
| 2011 |
|
| ||||
| 2012 |
|
|
| |||
| 2013 |
|
.svg.png){kind=small}
Juhid on loetletud nende viimase GP2-sarja aasta järgi. Tavaliselt alustasid nad F1-sarjas järgmise hooaja alguses.
‡ = lõpetasid F1 hiljem
† = alustasid F1-sse hooaja keskel
Märkus: Timo Glock startis 2004. aastal neljal Grand Prix'l, sõitis aastatel 2006-07 GP2-sarjas, enne kui ta 2008. aastal F1-sse siirdus.
Seotud leheküljed
- Vormel 1
- Vormel 3000
- Vormel kaks
Küsimused ja vastused
K: Mis on GP2-sari?
V: GP2-sari on lahtiste rataste võidusõidu vorm, mis sai alguse 2005. aastal Formula 3000 asendajana.
K: Kes alustas GP2-sarja?
V: GP2-sarja algatasid Bernie Ecclestone ja Flavio Briatore.
K: Kuidas GP2-sari välja töötati?
V: GP2-sarja eesmärk oli olla taskukohane võistlussari ja treeningsari Vormel-1 jaoks, mis nõudis, et kõik meeskonnad kasutaksid sama šassiid, mootorit ja rehvitarnijat.
K: Millal käivitati GP3-sari?
V: GP3-sari käivitati 2010. aastal GP2-sarja eelklassile.
K: Mis on GP2-sarja eesmärk?
V: GP2-sarja eesmärk on olla hüppelauaks sõitjatele, kes soovivad sõita vormel-1-s.
K: Kus toimub enamik GP2-sarja võistlusi?
V: Peaaegu kõik GP2-sarja võistlused toimuvad vormel-1 võistlusnädalavahetustel tugivõistlustena.
K: Kas paljud sõitjad on GP2-st tõusnud vormel-1-sse?
V: Jah, paljud sõitjad on kasutanud GP2-d hüppelauana Vormel 1-sse.
Otsige