L'incoronazione di Poppea
L'incoronazione di Poppea (inglise keeles: The Coronation of Poppea) on Claudio Monteverdi ooper kolmes vaatuses. Liibreto on Giovanni Francesco Busenello kirjutatud. Esietendus toimus 1643. aastal Veneetsias Teatro Santi Giovanni e Paolo teatris. See oli Monteverdi viimane ooper, mille ta kirjutas.
Enamik 17. sajandi alguse oopereid käsitles mütoloogilisi lugusid või kristliku religiooni lugusid. See lugu aga räägib millestki, mis juhtus Vana-Rooma ajaloos. See räägib kurjast keisrist Nero'st ja sellest, kuidas ta abiellus Poppea'ga. Jumalad mängivad ooperis ikka veel rolli, eriti Amor.
Kuigi ooperi pealkiri on "Poppea kroonimine", ei näe me tegelikult mingit kroonimistseremooniat.
Monteverdi oli juba kogenud helilooja, kui ta selle ooperi kirjutas, ja ooperis on mõned tema parimad muusikapalad. Orkester koosneb vaid väikesest pillirühmast: keelpillid, plokkflöödid, kornetid (vana trompetiliik), löökpillid, harfid, luut ja gambad. Muusika ei jagune järsult rekitatiivide (jutustava muusika) ja aariate (seatud laulud) vahel, vaid voolab õrnalt ühest tüübist teise.
Seda ooperit kuulates on oluline meeles pidada, et 17. sajandil laulsid mehed sageli naiste osi ja naised meeste osi. Sellist osa nagu Nero oleks laulnud kastraat. Tänapäeval võib seda osa laulda kas kontratenor (mees) või meztsosopran (naine). Selles ooperis on stseene, kus näitlejad kehastuvad vastassugupooleks. 17. sajandil ei pidanud ooperipublik midagi ebatavalist selles, et mees kehastab end naiseks, kes kehastab end meheks või vastupidi.
Nero ja Poppea duett ooperi lõpus võis olla teise helilooja kirjutatud.
Monteverdi
Ooperi lugu
Proloog
Jumalannad Fortuuna ja voorus vaidlevad. Nad on teineteise vastu pahatahtlikud, kumbki väidab, et ta on parem ja võimsam kui teine. Amor (armastuse jumal) tuleb sisse ja ütleb, et ta on isegi suurem kui nemad ja et ta valitseb mõlemaid. Fortuuna ja voorus ei julge talle vastu vaielda.
I akt
Otho, kes on Poppea armuke, naaseb oma majja ja leiab, et keiser Nero on tema majas ja veedab öö koos Poppeaga. Nero valvurid on maja ümber piiranud. Nero ütleb Poppeale, et peab nüüd minema, kuid et ta armastab teda ja tuleb varsti tagasi. Kui ta on läinud, hoiatab Arnalta, Poppea õde, et tema suhe Nero'ga toob kaasa probleeme. Octavia, Nero naine, on väga kurb, et tema abikaasal on suhe kellegi teisega, ja loodab, et jumalad karistavad teda. Tema õde lohutab teda, öeldes, et ta peaks leidma endale uue armastaja, et Nero ristiks, kuid Octavia on selleks liiga aus, et midagi sellist teha. Filosoof Seneca ütleb talle, et ta peaks lihtsalt leppima oma saatusega. Page poiss ütleb filosoofile, et ta on rumal.
Nero ütleb Senecale, et ta kavatseb vabaneda oma naisest ja abielluda Poppeaga. Seneca hoiatab Nerot, et rahvale see ei meeldi, kuid Nero ei hooli sellest. Ta on keiser ja võib teha, mida tahab. Nero ütleb Poppeale, et ta armastab teda nii väga, et tahab teda keisrinnaks teha. Poppea ütleb Nerole, et Seneca usub, et Nero on võimas ainult sellepärast, et tema (Seneca) saab teda juhtida. Nero usub teda kohe ja ütleb, et Seneca tuleks tappa. Otho on seda stseeni jälginud. Ta läheb Poppea juurde ja püüab tema armastust tagasi saada, kuid Poppea ütleb, et ta kuulub nüüd Nerole. Otho mõistab, et Poppea tahab lihtsalt võimu ja ta teab, et Nero annab käsu teda tappa, kui saab teada, et ta oli varem Poppea armuke, seega otsustab ta, et peab Poppea tapma.
Otho läheb Drusilla juurde, kes on temasse armunud. Ta ütleb talle, et armastab teda, kuid ütleb vaikselt, et Poppea on ikka veel tema südames.
II akt
Jumal Merkuur hoiatab Senecat, et ta sureb. Seneca on selle uudise üle üsna õnnelik, sest see tähendab, et ta saab elada koos jumalatega taevas. Sõnumitooja Liberto (tema nimi tähendab "vabastatud ori") tuleb teatama Senecale, et Nero laseb ta tappa. Ta on üllatunud, kui Seneca juba teab. On lühike stseen, kus Page flirdib oodatud daamiga. Nero laulab koos oma sõbra Lucaniga Poppeat ülistades.
Octavia käsib Otho'l end naisterahva riietesse maskeerida ja minna Poppeat tapma. Ta ütleb, et kui ta seda ei tee, räägib ta Nero kohta halbu asju. On koomiline stseen Page'i ja õe vahel. Drusilla laseb Otho'l laenata oma riideid, et end maskeerida. Poppea on oma aias, kus Arnalta teda magama uinutab. Amor laulab laulu, lubades teda kaitsta. Kui Drusillaks maskeeritud Otho tuleb teda tapma, peatab Amor teda.
III akt
Drusilla on õnnelik, sest tema rivaal sureb. Valvurid arreteerivad ta kohe, arvates, et ta püüdis tappa Poppeat (tegelikult oli see Otho maskeerituna). Drusilla mõistab, et oli rumal, et laenas Othole oma riideid. Ta ütleb Nerole, et ta on süüdi. Seejärel kõneleb Otho ja räägib Nerole, mis juhtus. Nero karistab teda, käskides tal Roomast lahkuda ja minna elama kaugele kõrbesse. Nero saadab ka Octavia Roomast minema. Ta ütleb, et ta tuleb panna paati ja jätta tuulte meelevalda. Octavia laulab Roomas hüvastijätulaulu. Arnalta laulab koomilise laulu sellest, kui tähtis ta nüüd keisrinna õena on. Ooper lõpeb Nero ja Poppea kauni armastusduetiga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ooperi pealkiri?
V: Ooperi pealkiri on "L'incoronazione di Poppea" (Poppea kroonimine).
K: Kes kirjutas selle ooperi libreto?
V: Libreto kirjutas Giovanni Francesco Busenello.
K: Millal toimus selle ooperi esietendus?
V: Esimene etendus toimus 1643. aastal Veneetsias Teatro Santi Giovanni e Paolo teatris.
K: Millist lugu see ooper jutustab?
V: See lugu põhineb ajaloolisel sündmusel Vana-Roomast, täpsemalt keiser Nero ja tema abielu Poppeaga.
K: Milliseid instrumente kasutatakse selle ooperi orkestris?
V: Orkester koosneb keelpillidest, plokkflöödist, kornetist, löökpillidest, harfist, luutidest ja gambadest.
K: Kuidas käsitlesid 17. sajandi ooperid lauljate valimisel soorolle?
V: 17. sajandi ooperites laulsid mehed sageli naiste osi ja naised meeste osi. Sellist osa nagu Nero oleks laulnud kastraat. Tänapäeval võib seda osa laulda kas kontratenor (mees) või meztsosopran (naine). On stseene, kus näitlejad kehastavad end vastassugupooleks, mida sel ajal ei peetud ebatavaliseks.
K: Kas on tõendeid, et mõni teine helilooja võis kirjutada muusikat selle ooperi jaoks?
V: Jah, on tõendeid, mis viitavad sellele, et mõni teine helilooja võis kirjutada Nero ja Poppea vahelise dueti ooperi lõpus.
