Maroko Grand Prix oli Grand Prix tüüpi võidusõiduüritus, mille ajalugu ulatub 1920. aastate keskpaika. Esimene võistlus toimus 1925. aastal Casablancas, Marokos ning ametlikult kandis see nime "Casablanca Grand Prix". Võistluse korraldus ja rajad vahetusid ajas vastavalt majanduslikele ja poliitilistele oludele ning tehnika arengule.

Ajalooline ülevaade

1920.–1930. aastail peeti Marokos mitmeid Grand Prix’ tüüpi võistlusi, kuid need olid kohati lünklikud. 1930. aastal koliti võistlus uuele Anfa ringrajale, mis pakkus pikemaid ja kiiremaid lõike. 1933. aastal korraldust ei toimunud ning alates 1935. aastast kuni 1953. aastani jäi võistlus suuresti pausile — selle põhjused olid seotud nii majanduslike raskuste kui ka Teise maailmasõja ja selle järgsete aastate mõjudega.

Võistlus naasis 1954. aastal, kuid mitte samal kujul: võistlused toimusid tollal Agadiri linna ringrajal ning need olid suunatud pigem sportautodele kui vormelautodele. See periood tõi Maroko rallile ja ringrajavaheldusele uut elu, kuid traditsiooniline Grand Prix ei olnud veel püsivalt tagasi.

Radad ja nende iseloom

  • Anfa rada (1930. aastatel) — linna lähedal asuv avaliku tee põhine ringrada, mis oli kiire ja osaliselt väljakutsuv, sobides eelkõige tol ajal levinud sportautodele ja kohalikele võistlustele.
  • Ain‑Diabi rada (1957–1958) — Casablanca lähedal asunud uus ja üsna pikk raja­süsteem, mis kasutas suurt osa mööda rannikut kulgevatest teedest. Ain‑Diabi oli kiire ja mõnevõrra ohtlik tänu pikale kiiruselõikudele ning piiratud ohutusala tõttu — see tegi rajast populaarse, kuid samas riskantse kohtumise nii sõitjate kui korraldajate jaoks.

1957 ja 1958: vormel-1 võistlused Ain‑Diabis

Ain‑Diabil toimus 1957. aastal Maroko Grand Prix kui vormel‑1 erivõistlus (non‑championship), mis meelitas rahvusvahelisi tiime ja sõitjaid, kuid seda sõitu ei arvestatud maailmameistrivõistluste etapi alla. Aasta hiljem, 1958. aastal, oli Ain‑Diabi rada aga juba üheks MM-hooaja etapiks ning see jäi Maroko ainukeseks võistluseks, mis kuulus ametlikult F1 maailma­meistrivõistluste kalendrisse.

1958. aasta võistlus oli tehniliselt ja emotsionaalselt väga tähtis. Võistluse võit läks tuntud Briti sõitjale Stirling Mossile (Vanwall), mis aitas tema meeskonnal tugevdada positsiooni meeskondliku arvestuse lõpptulemustes. Samas varjutas kogu etapi toimumist traagiline õnnetus: Stuart Lewis‑Evans, samuti Vanwalli sõitja, sattus raske avariisse, mille käigus auto süttis ja kus ta sai tõsiseid põletushaavu. Lewis‑Evans suri mõne päeva pärast saadud vigastustesse — see sündmus mõjutas tugevalt võidusõiduohutuse teemalist avalikku arutelu ning jättis Maroko ralliellu sügava ja kurva jälje.

Võistluse mõju ja pärand

1958. aasta võistlus jäi Marokos toimunud Grand Prix’de viimaseks kõrgema taseme etapiks. Põhilised põhjused lõpetamiseks olid seotud ohutuse murede, logistiliste raskuste ja rahvusvahelise vormel‑1 kalendri ümberkujundustega. Ain‑Diabi rada ei jäänud pikaks ajaks rahvusvaheliste etappide korraldamiseks ning Maroko ei olnud enam osa maailmameistrivõistluste püsivast kalendrist.

Tänapäeval meenutatakse Maroko Grand Prix’d nii kui huvitavat peatükki autoajaloos, mis näitab suhet spordivõistluste ja ajaolukorra vahel: arenguid, suuri saavutusi, aga ka neid traagilisi hetki, mis aitasid kaasa ohutusreeglite edasisele karmistamisele. Ain‑Diabi ja varasemad Casablanca/Anfa rajad on autospordi huviliste mälestustes tuntud kui kiired ja väljakutsuvad stseenid 1950. aastate võidusõidumaailmast.