Nanjingi veresaun
Nanjingi veresaun oli veresaun (paljude inimeste ebaõiglane tapmine), mis toimus Hiinas Nanjingis 1937. aasta detsembris ja 1938. aasta jaanuaris. See oli osa Teisest Hiina-Jaapani sõjast, mis oli osa Teisest maailmasõjast Hiina ja Jaapani vahel. Sel ajal püüdis Jaapan Hiinat vallutada ja Nanjing oli Hiina pealinn. Jaapani armee jõudis Nanjingi 13. detsembril 1937 ja hakkas tapma tuhandeid ja tuhandeid mehi ja poisse ning vägistama tuhandeid ja tuhandeid naisi ja tüdrukuid.
Mõned jaapanlased väidavad, et Nanjingis peetud lahingud olid samasugused või mitte palju halvemad kui teistes kohtades ja teistes sõdades peetud lahingud. See on lihtsalt vale. On palju tõendeid hiinlastelt, seal viibinud kõrvalseisjatelt, seda uurinud kõrvalseisjatelt ja jaapanlastelt endilt, et asjad olid palju hullemad. Seal oli palju, palju sõjakuritegusid: tapeti sõdureid ilma relvadeta; tapeti inimesi, kes ei olnud sõdurid; paljusid piinati (vigastati väga rängalt), sandistati (vigastati viisil, mida ei saa kunagi parandada) või tapeti väga julmal viisil; paljusid vägistati (sunniti seksima) või sunniti tööle ja koheldi nagu asju. Meil on käsud sõdurite juhtidelt, kes käskisid neil selliseid asju teha ja mitte järgida reegleid, mis on nende vastu. Nanjingi veresaun oli nii halb, et mõned peavad seda isegi mingiks genotsiidiks (püütakse hävitada terve inimrühm).
Nanjingi veresauna mälestus - ja viha katsete üle eitada selle toimumist või austada selle juhtinud sõdureid Yasukuni pühakojas Tokyos - tekitab endiselt raskusi Hiina ja Jaapani valitsuste ning Hiina ja Jaapani inimeste vahel.
Nimed
Nanjingi veresaun on tuntud ka kui Nanjingi vägistamine. See oli tollal tuntud kui Nankingi veresaun või Nankingi vägistamine. Nanjingi nimi ei ole muutunud: see oli 南京 nii siis kui ka praegu, kuid inimesed on muutnud hiina nimede häälikute kirjutamise viisi, kasutades ladina tähestikku. "Nanking" oli postkaardi kirjapilt, mis tavaliselt püüdis kirjutada sõnu nii, nagu kohalikud inimesed neid umbes 1900. aasta paiku ütlesid. "Nanjing" on pinyin-kirjutus, mis kirjutab sõnu nii, nagu need peaksid kõlama mandariini hiina keeles.
Nanjingi veresauna mandariinikeelne nimetus on Nánjīng Dàtúshā, mis tähendab sama asja. (Osaliselt võib dàtúshā tähendada "suurt tapatalgut ja tapmist", kuid kokku võttes on see lihtsalt hiina sõna "veresaun"). Traditsioonilises hiina kirjas kirjutatakse 南京大屠殺 ja 南京大屠杀 lihtsamas hiina kirjas, mida praegu kasutatakse Mandri-Hiinas ja Singapuris.
Jaapanlased võivad kasutada sarnaseid nimesid, kuid eelistavad sageli nimetada seda Nankin Jikeniks, mis tähendab lihtsalt "asi, mis juhtus Nanjingis". Jaapani keeles kirjutatakse seda 南京事件.
Veresauna
Nanjingi veresaun kestis üle kuue nädala. Selle aja jooksul, Jaapani keiserliku armee sõdurid:
- Mõrvatud Hiina tsiviilisikud
- Mõrvatud hiina sõdurid, kes olid oma relvadest loobunud
- Varastasid ja rüüstasid, mida iganes nad tahtsid
- Hoonete süütamine nende hävitamiseks
- vägistatud ja piinatud lapsed ja täiskasvanud
Tsiviilelanike massimõrv
Kuue nädala jooksul, mil Nanjingi veresaun toimus, tapeti Jaapani keiserliku armee (IJA) poolt 40 000-300 000 inimest. Raske on täpselt teada, kui palju inimesi selle massimõrva käigus tapeti, sest IJA põletas paljud surnukehad, teised maeti massihaudadesse ja teised visati Jangtse jõkke. Seetõttu ei ole teadlased ja ajaloolased üksmeelel selles, kui palju tsiviilisikuid täpselt tapeti. lk 1015
Ajaloolased on siiski ühel meelel, et Jaapani keiserlik armee alustas Hiina tsiviilelanike massimõrvamist päeval, mil nad sisenesid Nanjingi. Sel päeval kirjutas saksa ärimees John Rabe oma päevikusse: "Iga 100-200 meetri tagant kohtame laipu. Tsiviilelanike surnukehadel, mida ma uurisin, olid kuuliaugud seljas. Need inimesed olid ... [põgenenud] ja neid oli tagantpoolt tulistatud." lk 67
Teise veresauna käigus tulistasid jaapani sõdurid tuhandeid hiinlasi kuulipildujatega. Nad jätsid nende surnukehad kraavi, mida nad nimetasid "Kümnetuhande korpuse kraaviks". Enamik ajaloolasi arvab, et selles veresaunas hukkus üle 12 000 inimese. IJA mõrvas ka umbes 100 huiinimest (Hiina vähemusgrupp, kes on enamasti moslemid).
Tsiviilelanike piinamine
Jaapani keiserlik armee tappis Hiina tsiviilisikuid kogu kuue nädala jooksul, mil toimus massimõrv. Nad tapsid julmalt ja jõhkralt ning piinasid oma ohvreid sageli enne nende tapmist.
Näiteks 1984. aastal tunnistas endine IJA sõdur Kozo Tadokoro:
| “ | Me kasutasime okastraati, et [siduda] kinnipeetud hiinlased kümnekesi kimpudeks ja sidusime nad hammaste külge. Siis valasime nende peale bensiini ja põletasime nad elusalt .... Ma tundsin, nagu tapaksin [ma] sigu. | ” |
Teine endine sõdur nimega Nagatoni tunnistas, et Jaapani sõdurid piinasid inimesi surnuks, tehes selliseid asju nagu:
- Nende viskamine keeva veega täidetud potti.
- matmine, kui nad olid veel elus, nii et nad lämbuksid.
- matmine, et nad nälga jääksid, kui ainult nende pead on maa kohal.
- Imikute õhku viskamine ja nende püüdmine bajonettidega
2010. aastal tegi jaapanlanna Tamaki Matsuoka dokumentaalfilmi Nanjingi veresaunast. Filmis tunnistavad endised IJA sõdurid, et nad vägistasid sageli hiina naisi ja tapsid hiina tsiviilisikuid. Matsuoka intervjueeritud 250st endisest sõdurist tundsid aga ainult kolm neist endi tegude pärast halba. Üks endine sõdur, Sho Mitani, ütles:
| “ | Me elasime ajastul, kus meile õpetati, et hiinlased ei ole inimesed. Armee kasutas pasunahäält, mis tähendas: "Tapke kõik hiinlased, kes põgenevad". Meid õpetati juba lapsepõlvest peale koolides, et hiinlased on nagu putukad. | ” |
Vägistamine
Massimõrva ajal vägistasid jaapani sõdurid umbes 20 000 naist - sealhulgas lapsi ja vanureid. lk 1012 Sõdurid käisid ukselt uksele, otsides tüdrukuid. Kui nad ühe leidsid, võtsid nad ta kinni ja vägistasid teda grupiviisiliselt. Kui keegi üritas sõdureid peatada, tulistasid sõdurid nad maha. lk 77.
Kohe pärast naiste vägistamist tapsid jaapani sõdurid neid sageli, mõnikord moonutades nende suguelundid.
Üks veresauna üleelanu ütles, et pojad olid sunnitud oma emasid vägistama ja isad olid sunnitud oma tütreid vägistama. Üks rühm sõdureid vägistas grupiviisiliselt rasedat naist, kes sünnitas vaid mõned tunnid hiljem (laps ei tundunud vigastatud olevat). Jaapani sõdurid vägistasid ka budistlikke nunnasid ja sundisid munki naisi vägistama.
Tunnistajate lood
19. detsembril 1937 kirjutas pastor James M. McCallum oma päevikusse:
| “ | Ma ei tea, kus lõpetada. Ma ei ole kunagi kuulnud ega lugenud sellist jõhkrust. Vägistamine! Vägistamine! Vägistamine! Meie hinnangul vähemalt 1000 juhtumit öösel ja palju päeval. Vastuseisu või millegi, mis näib pahameelsena, korral on šveitsitorked või kuulid ... Inimesed on hüsteerilised ... Igal hommikul, pärastlõunal ja õhtul viiakse naisi ära. Kogu Jaapani armee näib olevat vaba minema ja tulema, kuidas tahab, ja tegema, mida tahab. | ” |
Teine Nanjingi vägistamiste tunnistaja oli Robert O. Wilson. Ta oli Nanjingis asuva Ameerika haigla kirurg. Ta kirjutas 15. ja 18. detsembril 1937 oma perekonnale:
| “ | Eile öösel murti sisse ühe Hiina ülikooli töötaja majja ja kaks naist, tema sugulased, vägistati. Kaks umbes 16-aastast tüdrukut vägistati surnuks ühes põgenikelaagris. Ülikooli keskkoolis, kus on 8000 inimest, tulid jaapanlased eelmisel ööl kümme korda üle müüri, varastasid toitu, riideid ja vägistasid, kuni nad olid rahul. | ” |
Sõjavangide tapmine
Alates 1931. aastast sätestas rahvusvaheline seadus, mida nimetatakse kolmandaks Genfi konventsiooniks, et sõjavangide teatud viisil kohtlemine on ebaseaduslik. Selles öeldi, et nendel vangidel on õigused - näiteks õigus saada kohtuprotsess enne hukkamist. Kuid 1937. aasta augustis oli Jaapani keiser Hirohito otsustanud, et ei tema ega sõjavägi ei järgi rahvusvahelisi seadusi selle kohta, kuidas Hiina sõjavange tuleb kohelda.
Kohe pärast seda, kui IJA võttis Nanjingi üle, hakkasid nad otsima endisi Hiina sõdureid. Nad võtsid vangi tuhandeid noori mehi. Mõned neist meestest ei olnud kunagi sõdurid; IJA lihtsalt eeldas, et nad olid seda. Ilma igasuguse kohtuprotsessita viis IJA paljud neist noortest meestest Jangtse jõe äärde ja tappis nad kuulipildujatega.
Endiste IJA sõdurite tunnistuste kohaselt võttis üks IJA sõdurite üksus 13. ja 14. detsembril 1937. aastal 14 777 Hiina sõjavangi. Järgnevatel päevadel võtsid nad veel 2000-3000 vangi. Kahe päevaga tapsid IJA kõik need sõjavangid - üle 15 000 inimese - maha. Oma ülestunnistustes ütlesid endised IJA sõdurid, et nende sõjaväejuhid olid andnud neile selleks käsu.
Kuus nädalat kestnud veresauna jooksul tappis IJA kokku umbes 30 000 hiina sõjavangi. lk 1015
Vargus ja süütamine
Jaapani armee jättis suurema osa Nanjingi hoonetest rüüstamise ja süütamise tõttu hävitada. Nad hävitasid nii äsja ehitatud valitsuse hooned kui ka paljud tsiviilelanike kodud. Sõdurid varastasid ka kõike, mida nad tahtsid. Kuna Jaapani keiserlik armee oli nii palju tugevam kui Hiina sõdurid ja tsiviilisikud Nanjingis, ei suutnud hiinlased vastu hakata. See tähendas, et jaapanlased võisid kõik linna väärtuslikud asjad endale võtta.
Jaapani sõdurid matavad hiina tsiviilisikud elusalt
16-aastane tüdruk, keda Jaapani sõdurid vägistasid
15 000 Hiina sõdurit vangistatud Nanjingi lähedal. Kõik tapeti maha
Veresauna lõpp
1938. aasta jaanuaris teatas Jaapani keiserlik armee, et Nanjingis valitseb taas "kord". Veebruari esimesel nädalal loodi valitsus, mis kuuletub kõigile Jaapani vajadustele. Pärast seda lahkus IJA. Veresaun oli lõppenud.
Kohtuprotsess ja karistus
2. septembril 1945 alistus Jaapan liitlasvägede ees. Sellega lõppes Teine maailmasõda.
Varsti pärast seda hakkasid liitlasriigid looma rahvusvahelisi sõjakohtuid. Jaapani juhtide üle sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest kohut mõistmiseks lõid nad Rahvusvahelise Kaug-Ida Sõjatribunali (IMTFE).
Rahvusvaheline Kaug-Ida Sõjatribunal
Kolm Jaapani keiserliku armee juhti Nanjingis anti IMTFEs kohtu alla:
- Kindral Matsui Iwane, kes juhtis kõiki jaapani sõdureid Nanjingis
- Kindral Akira Muto, kes juhtis sõdureid veresauna kõige hullemal ajal...
- Kōki Hirota, kes oli veresauna ajal välisminister. Teda süüdistati veresauna kavandamisele kaasaaitamises ja mitte millegi tegemises selle peatamiseks.
Kõik kolm meest tunnistati süüdi A-klassi sõjakuritegudes. See tähendas, et nad tunnistati süüdi sõja planeerimises ja juhtimisel. Kõik kolm mõisteti surma ja hukati.
Nanjingi sõjakuritegude kohus
1946. aastal lõi Hiina valitsus Nanjingi sõjakuritegude kohtu. See kohus mõistis kohut kindral Matsui leitnandi Tani Hisao üle tema osa eest Nanjingi veresaunas. Kohus tunnistas ta süüdi ja mõistis ta surma.
IMTFE toimus endises IJA peakorteris Tokyos.
Keeldumine
Nanjingi veresaun on Jaapanis ikka veel väga vastuoluline. Ainult väike osa Jaapani kirjanikest väidab, et veresauna ei toimunud üldse. Enamus vaidlusi veresauna üle on seotud sellega, kui palju hiinlasi hukkus. Mõned teadlased ütlevad, et hiinlasi hukkus palju vähem, kui enamik ajaloolasi väidab. Näiteks jaapani kirjanik Tanaka Masaaki ütleb, et Nanjingis hukkus vaid paarsada tsiviilisikut.
2014. aasta seisuga austas Jaapan endiselt neliteist A-klassi sõjakurjategijat - sealhulgas kolme Nanjingi veresauna eest vastutavat isikut - riiklikul pühapaigal.
Tõendid
On palju tõendeid selle kohta, et Nanjingi veresaun toimus nii, nagu enamik ajaloolasi ja ellujäänuid väidab. Need tõendid hõlmavad järgmist:
- Massimõrva üle elanud inimeste mälestused
- veresaunas osalenud jaapani sõdurite päevikud ja ülestunnistused
- Kirjad, päevikud ja mälestused inimestelt, näiteks arstidelt ja misjonäridelt, kes jäid aitama.
- Fotod ja filmid
- Näiteks Ameerika misjonär John Magee jäi Nanjingi, et ta saaks toimuvat filmile ja fotodele jäädvustada.
- Inimeste massihauad, kes kõik tapeti samal viisil.
Sellised massihauad nagu see tõestavad, et Nanjingis tapeti inimesi.
Fotogalerii
Veresauna ajal
· Viige hiirega üle iga foto, et näha selle sildi. Klõpsake pildil, et seda suurendada.
· 
Kindral Matsui viib IJA väed Nanjingi 13. detsembril 1937. aastal.
· 
Jaapani sõdurid rüüstavad kauplustest ja surnud hiinlastest
· 
Jangtse jõe äärde kuhjatud surnukehad
· 
Mees, kes keeldus naisi sõduritele vägistamiseks hankimast, hukatakse
· .jpg)
Nanjingi fotokaupluses töötava hiinlase tehtud ja salvestatud foto
Kohtuprotsess ja karistus
· 
Rahvusvaheline Kaug-Ida Sõjatribunal töö juures (1946)
· 
Nanjingi tribunal vaatab veresaunaohvrite luukereid (1946)
· 
Tani Hisao kohtuprotsessil Nanjingis (1947)
· 
Tani Hisao viiakse hukkamisele (1947)
Mälestused: Nanjingi veresauna muuseum
· .jpg)
Mälestusmärk muuseumi ees
· 
Massimõrva ohvrite massihaud, mis leiti muuseumi ehitamise ajal maa alt.
· 
Mälestusskulptuur muuseumis
· 
"Igavene (alati põlev) leek", millega austatakse surnuid.
· 
Mälestusmärk "Massimõrva ellujäänute jalajäljed"
Seotud leheküljed
- Teine maailmasõda
- Teine Hiina-Jaapani sõda
- Jaapani impeerium
- Jaapani keiserlik armee
- Sõjakuriteod
- Kuriteod inimkonna vastu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Nanjingi veresaun?
V: Nanjingi veresaun oli veresaun (paljude inimeste ebaõiglane tapmine), mis toimus Hiinas Nanjingis 1937. aasta detsembris ja 1938. aasta jaanuaris. See oli osa teisest Hiina-Jaapani sõjast, mis oli osa Teisest maailmasõjast Hiina ja Jaapani vahel. Sel ajal püüdis Jaapan Hiinat vallutada ja Nanjing oli Hiina pealinn. Jaapani armee jõudis Nanjingi 13. detsembril 1937 ja hakkas tapma tuhandeid ja tuhandeid mehi ja poisse ning vägistama tuhandeid ja tuhandeid naisi ja tüdrukuid.
Küsimus: Millised on mõned näited sõjakuritegudest, mis toimusid selle veresauna ajal?
V: Mõned näited sõjakuritegudest, mis selle veresauna ajal toimusid, on järgmised: tapeti sõdureid, kellel polnud relvi; tapeti inimesi, kes ei olnud sõdurid; paljusid piinati (vigastati väga rängalt), sandistati (vigastati viisil, mida ei saa kunagi parandada) või tapeti väga julmal viisil; paljusid vägistati (sunniti seksima) või sunniti tööle ja koheldi nagu asju. Meil on käsud sõdurite juhtidelt, kes ütlevad neile, et nad peavad selliseid asju tegema ja mitte järgima reegleid, mis on nende vastu.
K: Kas vastab tõele, et teistes kohtades teistes sõdades toimunud sõjategevus oli sama halb kui Nanjingi veresauna ajal?
V: Ei, see ei vasta tõele, et teistes kohtades teistes sõdades toimunud sõdimine oli sama halb kui see, mis toimus Nanjingi veresauna ajal. On palju tõendeid Hiina allikatest, seal viibinud kõrvalseisjatest, kõrvalseisjatest, kes on seda uurinud, ja isegi Jaapani allikatest, mis näitavad, et asjad olid sel ajal palju hullemad kui mujal.
K: Kuidas on seda sündmust ümbritsev mälestus mõjutanud Hiina ja Jaapani vahelisi suhteid tänapäeval?
V: Seda sündmust ümbritsev mälestus - ja viha katsete üle eitada selle toimumist või austada selle eest vastutavaid isikuid Tokyo Yasukuni pühakoja külastamisega - tekitab endiselt raskusi Hiina valitsuse ja Jaapani valitsuse vahel, samuti Hiina kodanike ja Jaapani kodanike vahel tänapäeval.
K: Kas keegi üritas selle sündmusega seotud isikutest hävitada tervet inimrühma?
V: Jah, mõned usuvad, et selle sündmusega seotud isikud võisid üritada hävitada terve inimrühma - mida nimetatakse genotsiidiks -, kuna see oli väga tõsine.
K: Kes juhtis rünnakut Nanjingi vastu?
V: Rünnakut Nanjingile juhtisid Jaapani armee liikmed, kes jõudsid sinna 13. detsembril 1937. aastal, enne kui alustasid kampaaniat seal elavate tsiviilelanike vastu, sealhulgas massilisi tapmisi meeste ja poiste seas ning vägistamisi naiste ja tüdrukute seas.
