Keeleliit
Keelekogum on samas piirkonnas kõneldavate keelte rühm. Nad muutuvad sarnaseks, sest kõnelejad elavad üksteise lähedal. Nad suhtlevad omavahel pidevalt. Kuna keeltes tekivad sarnasused, näivad nad mõnikord olevat ühes ja samas keeleperekonnas.
Näiteks Indias, kus räägitakse sadu või tuhandeid keeli ja murdeid, võtavad keeled sageli sarnaseid grammatilisi struktuure, sõnavara ja helisid. Indiaanlased suhtlevad sageli inimestega, kelle emakeel on teistmoodi kui neil endil.
Ida-Aasias, kuna Hiina tutvustas kirjutamist lähiriikidele, eriti Jaapanile, Koreale ja Vietnamile. Seda piirkonda nimetatakse sinosfääriks ehk Hiina mõjusfääriks. Ida-Aasia keelte kõnelejad ei õppinud mitte ainult kirjutama hiina kirjamärkide abil, vaid nad laenasid hiina keelest ka palju laenusõnu.
Keeleteadlased uskusid varem, et sellised keeled nagu jaapani, korea, mongoolia, türgi ja soome keel kuuluvad altai keelte perekonda. See oli tingitud sarnastest omadustest, nagu SVO (subjekt-verb-objekt) sõnajärje ja aglutiniseeriv grammatika. Enamik keeleteadlasi ei usu siiski enam, et altai keelte perekond kunagi eksisteeris. Need keeled muutusid aja jooksul sarnasemaks, samas kui enamik sugulaskeeli muutuvad aja jooksul erinevamaks. Võimalik, et need keeled on osa keelekogumist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on keelekiri?
V: Keelekogum on samas piirkonnas kõneldavate keelte rühm, mis on muutunud sarnaseks tänu sellele, et kõnelejad elavad üksteise lähedal ja suhtlevad pidevalt omavahel.
K: Mis on näide keelekogumikust?
V: Üks näide keelekogumi kohta on India, kus räägitakse sadu või tuhandeid keeli ja murdeid, mis sageli võtavad omaks sarnased grammatilised struktuurid, sõnavara ja kõlad.
K: Mis on sinosfäär?
V: Sinosfäär, mida tuntakse ka Hiina mõjusfäärina, viitab Ida-Aasiale, kus Hiina tõi kirjakeele sisse lähedalasuvatesse riikidesse, nagu Jaapan, Korea ja Vietnam.
K: Kuidas muutusid Ida-Aasia keeled sarnasemaks?
V: Ida-Aasia keeled muutusid aja jooksul sarnasemaks tänu sellele, et kõnelejad õppisid kirjutama hiina kirjamärkide abil ja laenasid hiina keelest palju laenusõnu.
K: Kas kunagi arvati, et teatud keeled kuuluvad altai keelte perekonda?
V: Jah, kunagi arvati, et teatavad keeled, nagu jaapani, korea, mongoolia, türgi ja soome keel, kuuluvad altai keelte perekonda, sest neil on ühised tunnused nagu SVO (subjekt-verb-objekt) sõnajärje ja agglutineeriv grammatika.
K: Kas enamik keeleteadlasi usub seda ikka veel?
V: Ei, enamik keeleteadlasi ei usu enam, et altai keelte perekond kunagi eksisteeris, sest need keeled muutusid aja jooksul sarnasemaks, samas kui enamik sugulaskeeli muutuvad aja jooksul erinevamaks. Võimalik, et need keeled on hoopis osa keelekogumist.
