Keelekogum (sprachbund): määratlus, põhjused ja näited

Keelekogum: miks naaberkõned aja jooksul sarnanevad — selge määratlus, põhjused ja tuntud näited (India, sinosfäär, Altai).

Keelekogum on samas piirkonnas kõneldavate keelte rühm. Nad muutuvad sarnaseks, sest kõnelejad elavad üksteise lähedal. Nad suhtlevad omavahel pidevalt. Kuna keeltes tekivad sarnasused, näivad nad mõnikord olevat ühes ja samas keeleperekonnas.

Näiteks Indias, kus räägitakse sadu või tuhandeid keeli ja murdeid, võtavad keeled sageli sarnaseid grammatilisi struktuure, sõnavara ja helisid. Indiaanlased suhtlevad sageli inimestega, kelle emakeel on teistmoodi kui neil endil.

Ida-Aasias, kuna Hiina tutvustas kirjutamist lähiriikidele, eriti Jaapanile, Koreale ja Vietnamile. Seda piirkonda nimetatakse sinosfääriks ehk Hiina mõjusfääriks. Ida-Aasia keelte kõnelejad ei õppinud mitte ainult kirjutama hiina kirjamärkide abil, vaid nad laenasid hiina keelest ka palju laenusõnu.

Keeleteadlased uskusid varem, et sellised keeled nagu jaapani, korea, mongoolia, türgi ja soome keel kuuluvad altai keelte perekonda. See oli tingitud sarnastest omadustest, nagu SVO (subjekt-verb-objekt) sõnajärje ja aglutiniseeriv grammatika. Enamik keeleteadlasi ei usu siiski enam, et altai keelte perekond kunagi eksisteeris. Need keeled muutusid aja jooksul sarnasemaks, samas kui enamik sugulaskeeli muutuvad aja jooksul erinevamaks. Võimalik, et need keeled on osa keelekogumist.

Määratlus ja peamised tunnused

Keelekogum (saksakeelne termin sprachbund) on areaalne nähtus: erineva päritoluga keeled lähevad omavahelises kontaktis sarnaseks. Iseloomulikud tunnused:

• Struktuurne lähenemine: samalaadsed grammatilised konstruktsioonid (nt sõnajärg, käändesüsteemid, verbiomadused).
• Sõnavara ja laenamised: üksikud sõnad ja semantilised laenud liiguvad keelest keelde.
• Fonoloogiline mõju: helide süsteemide muutused, näiteks uute konsonantide või toonide levik.
• Mitme keele ühesugused uuendused: parim indikaator on samaaegsed muudatused, mis ei tulene ühest sugulaskeelest.
• Sotsiaalne kontakt: pikad ajaloolised suhtlusvõrgustikud, kaubandus, lõimumine ja kakskeelsus soodustavad mõju.

Miks keeled sarnanevad — põhjused

Peamised põhjused, miks keeli tekib areaalne sarnasus:

• Pidev keeleline kontakt: naaberriikide, rahvaste või uurimisgruppide vaheline suhtlus, perekondade segunemine ja veeb/sotsiaalmeedia kaasaegsel ajal.
• Kaubandus ja kultuuriline mõju: religioon, haridus ja kirjasüsteemid võivad levitada keelelisi elemente (näiteks hiina kirjamärgistuse mõju Ida-Aasias).
• Poliitiline ja majanduslik surve: riigikeele või prestiižse keele mõju, mis sunnib ümberstruktureerima vähemuskeelte struktuure.
• Substraat- ja superstraatefektid: varasemad rahvad võivad jätta jälje põhilisele keelele ning koloniseerijate keel mõjutab kohalikke keeli.

Kuidas eristada keeletarindit (keeleperekond) ja keelekogumit

On oluline mõista, et:

• Keeleperekond põhineb sugulusel: keeled on pärit ühest esiemakeelest ja jagavad pärilikke tunnuseid. See tuvastatakse häälikuliste, grammatika- ja leksikaalsete vastete võrdsuse abil, mida seletab võrldev meetod.
• Keelekogum tekib kontaktist: sarnasused võivad olla laenud, kalkeerimised või struktuursed mõjutused, mitte pärilik sugulus.
• Määramiseks kasutanud keeleteadlased eristavad pärilikke sõnu ja ühiseid laenukujundeid ning otsivad jagatud innovatsioone, mis viitavad sugulusele.

Kuulsad näited maailmast

• Balkani keelekogum: piirkond, kus albaania, makedoonia, bulgaaria, rumeenia, kreeka ja osaliselt ka Türgi ning romaani keelte kõrvalmõjud omavahel sarnaneid grammatikalisi jooni — näiteks artikli kasutus, kategooriad tulevikus või ainsuse- mitmuse eripärad.
• Indiaalane keelne areaal: Lõuna-Aasia (India) rikkalik mitmekeelsus ja pidev keeleline kontakt põhjustavad grammatikaalset ja leksikaalset sarnasust mitmete mitte-sugulaskeelte seas.
• Ida-Aasia (sinosfäär): hiina kirjutussüsteemi ja kultuurilise mõju levik Jaapanisse, Koreasse ja Vietnamisse ning sellest tulenev sõnavara ja kirjaviisi laenamine.
• Mesoamerica: Ameerika keskosa keelte areaal, kus levinud on sarnased morfoloogilised ja semantilised tunnused (nt relatsiooninimed, arvu- ja põhisüsteemid).
• Aafrika rühmapiirkonnad (näiteks Etioopia): semitikeelse ja kihhu keele allikad on mõjutanud üksteist, tekitades sarnaseid konstruktsioone erinevast päritolust keeltes.
• Altai / Kesk-Aasia näide: varem peeti jaapani, korea, mongoolia, türgi ja soome põhimõtteliselt sugulasteks (altai hüpotees). Tänapäeval enamik keeleteadlasi peab nende sarnasusi areaalmõjuks, st võimalikuks keelekogumiks, mitte pärilikuks perekonnaks.

Miks keeleteadlased hoolivad keeletarinditest

Keelekogumid mõjutavad keelede klassifikatsiooni ja ajaloolisi rekonstrueerimisi. Kui aru ei saa, millised tunnused on laenatud ja millised pärilikud, võib vale tulemuse saada keelesuguluse uurimisel. Keelekogumite uurimine annab väärtuslikku teavet ka sotsiaalse ajaloo, migratsiooni ja kultuurilise kontaktide kohta.

Kokkuvõte

Keelekogum on areaalne nähtus, kus piirkondlik kokkupuude muudab eri päritolu keeli sarnasemaks. Seda põhjustavad pidev suhtlus, kaubandus, kultuuri- ja kirjasüsteemide levik ning poliitilised muutused. Keelekogumid võivad petlikult jäljendada keelesugulust, mistõttu on keeleteadlaste tööks eristada pärilikke ja laenatud tunnuseid, et korrektselt selgitada keelte ajaloolisi suhteid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keelekiri?

K: Mis on näide keelekogumikust?

K: Mis on sinosfäär?

K: Kuidas muutusid Ida-Aasia keeled sarnasemaks?

K: Kas kunagi arvati, et teatud keeled kuuluvad altai keelte perekonda?

K: Kas enamik keeleteadlasi usub seda ikka veel?

Otsing