Troodontiidid — linnulaadsed, suledega theropoodid ja Paraves'i sugulased
Troodontiidid — sulelistest theropoodidest Paraves'i sugulased: avasta nende arenenud aju, hambaid, sulestikku, pesi ja viimaseid fossiilileide.
Troodontidae on linnulaadsete theropoodide dinosauruste perekond, mida iseloomustavad sulestikule viitavad tunnused, suuraju ja peened hambad. Neid on leitud peamiselt Mongoolias, Hiinas ja Põhja-Ameerikas, kuid leidude geograafia ja ajastus näitavad, et rühm oli laialt levinud Mezozoikumis. Esimese isendi, vaid ühe hamba, leidis Ferdinand Hayden 1855. aastal Montana keskosas.
Pikka aega olid troodontiidide kivistised vähesed ja napid, mistõttu oli rühma süsteemika ja bioloogia halvasti teada. Hiljem on leitud rohkem täielikke ja hästi säilinud isendeid, mis on andnud palju uut teavet: mälestav materiaal hõlmab sulgi, muni ja embrüoid ning täielikke noorloomad. 1994. aastal leiti täiskasvanud Troodoni fossiil, mis istus kaheksa munaga pesas — see leid tõestab, et troodontiidid näitasid pesakäitumise ja võimaliku haudumise märke sarnaselt lindudega.
Anatoomia ja eluviis
Troodontiidid olid üldjuhul keskmise suurusega theropoodid, sirgete jäsemete ja suhteliselt pika sabaga. Neil oli suhteliselt suur aju, mis viitab kõrgemale kognitiivsele võimekusele (suurenenud encefaliseerimisindeks). Kolju sisaldas tihti palju õhutaskuid ning silmaavad olid suured — see viitab heale nägemisele ja võimalikule öisele aktiivsusele. Neil esines sissetõmmatav teine varbaküüs (nn „sirkelkõrgend” teisel varbal), kuigi see oli sageli vähem terav või suur kui lähedastel dromaeosauriididel.
Hammaste arv on troodontiididel erakordselt suur võrreldes paljude teiste theropoodidega: hammaste arv on kirjelduste järgi ulatunud 96-st Saurornithoides mongoliensis'il kuni 120-ni Troodonil. Hambad olid tihedalt paigutunud ja peenikesed, mis viitab pehme kuni peenikese toidu tarbimisele või üldsööjana toituvusele (osaline kisklus koos taimse aine rikkumisega), kuid täpne dieet on liikide lõikes varieeruv ja mõnel liigil arvatakse olevat olnud omnivoorne eluviis.
Suleline kate ja paljunemine
Mitmed leiud, eriti Hiinast, näitavad, et troodontiididel oli sulestik: leitud on nii peenikesi karvjaid filamentseid struktuure kui ka „suledekujulisi” kihte. See kinnitab nende lähedust lindudele ja viitab termoregulatsiooni ning võimalikule värvuse ja väljendusliku tähenduse kasutamisele.
Fossiilsete munade ja embrüote leid näitab, et troodontiidid olid pesitsuskäitumise poolest sarnased lindudega — nad asetavad munad kokku pesadesse ning on olemas tõendid, et vähemalt mõned isendid istusid pesal ja kaitsesid/haudusid mune. Embrüote asend munas ja täielike noorloomade leiuandmed annavad vihjeid arenguks ja pesitsuse evolutsiooniks lindude lähisugulastes.
Levik, ajastus ja taksonoomia
Troodontiidid esinevad peamiselt Kriidi kivimites, eriti rohked on leiud Djadokhta- ja Nemegt-formationitest Mongoolias ning Liaoningist Hiinast; Põhja-Ameerikas on tuntud leide eelkõige Montanast ja Albertast. Rühm on ajalooliselt olnud taksonoomiliselt keeruline: nimesugulaste ja liigikategooriate ümberkujundamine on viimastel aastakümnetel viinud mõne liigi ümbernimetamiseni ja Troodoni tüüpi nimetuse piiritlemise üle on käinud teadervõistlused. Mõned varasemalt Troodoni alla arvatud leiud on nüüd ümber klassifitseeritud.
Suhestumine teiste Paraves'i liikidega
Kõige primitiivsemate troodontiidide, nagu Sinovenator, anatoomilised uuringud näitavad silmatorkavaid sarnasusi Archaeopteryxi ja primitiivsete dromaeosauriidide omaga. See toetab seisukohta, et need rühmad on lähedased — nad moodustavad koos teiste lindude sugulastega klanni nimega Paraves, mille sees on tihe filogeneetiline seos ja millest arenesid tänased linnud.
Oluline tähendus paleontoloogias
Troodontiidid on teadusele olulised, sest nad aitavad mõista, kuidas tekkinud on sulestik, kõrgema taseme aju areng ja lindudega seotud paljunemis- ning käitumismustrid theropoodide ja lindude ühises evolutsioonilises ahelas. Uued leiud jätkuvalt täiendavad teadmisi rühma morfoloogia, ökoloogia ja taksonoomia kohta.
Märkused: troodontiidide teadmised põhinevad pidevalt täieneval fossiilsel materjalil ja teadusuuringutel; paljud üksikasjad (nt täpne dieet eri liikide lõikes, mõningate liigide süstemaatiline positsioon) võivad tulevikus muutuda, kui leitakse uusi ja paremini säilinud isendeid.
Kirjeldamata troodontiidi kolju koopanäidis, SPV 300/45.
Taksonoomia
- Perekond Troodontidae
- Almas
- Anchiornis
- Archaeornithoides
- Borogovia
- Byronosaurus
- Halszkaraptor
- Jinfengopteryx
- ? Koparion
- Latenivenatrix
- Mei
- Saurornithoides
- Sinornithoides
- Sinusonasus
- Sinovenator
- Stenonychosaurus
- Tochisaurus
- Troodon (nomen dubium)
- Urbacodon
- Xixiasaurus
- Zanabazar
- Kirjeldamata/nimetamata isendid
- SPS 100/44 = EK troodontid
- SPV 300/45 ("Lesse")
- WDC DML 001 ("Lori")
Küsimused ja vastused
K: Mis on Troodontidae?
V: Troodontidae on linnulaadsete theropoodide dinosauruste perekond.
K: Kus leiti peamiselt Troodontidae?
V: Troodontidae leiti peamiselt Mongoolias, Hiinas ja Põhja-Ameerikas.
K: Millal leiti esimene Troodontidae isend?
V: Esimese Troodontidae isendi, vaid ühe hamba, leidis Ferdinand Hayden 1855. aastal Montana keskosas.
K: Mida on hiljutised avastused Troodontidae kohta paljastanud?
V: Troodontidae hiljutised leiud on toonud esile rohkem täielikke isendeid, sealhulgas sulepead, munad, embrüod ja täielikud noorloomad.
K: Mida leiti 1994. aastal seoses Troodontidae'ga?
V: 1994. aastal leiti täiskasvanud Troodoni fossiil, mis istus kaheksa munaga pesas.
K: Kuidas nimetatakse klanni, millesse Troodontiidid kuuluvad?
V: Troodontiidid kuuluvad klanni nimega Paraves.
K: Millised on mõned Troodontide anatoomilised tunnused, mis on ainulaadsed?
V: Troodontidel on suhteliselt suur aju, paljude õhutaskutega kolju, sissetõmmatav teine varbaküüs ja palju hambaid. Hammaste arv ulatub 96-st Saurornithoides mongoliensis'il kuni 120-ni Troodonil.
Otsige