Türgikeelsed riigid: nimekiri ja ülevaade

Türkiriigid on riigid, kus enamik rahvast räägib emakeelena turgi keelt või on turgi päritolu. Turgi riikideks peetakse kuut riiki: Türgi, Aserbaidžaan, Türkmenistan, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan. Viimased neli riiki on üldtuntud kui "staanid". Kõik peale Türgi kuulusid kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. aastal Nõukogude Liidu koosseisu.

Riikide lühitutvustus

Igal nimetatud riigil on oma ajalooline ja kultuuriline taust, mis põimub nii türgi keelte kui ka paiknevate rahvastega. Peamised pealinnad on:

  • Türgi — pealinn Ankara; suurim linn Istanbul.
  • Aserbaidžaan — pealinn Baku.
  • Türkmenistan — pealinn Aşgabat.
  • Kasahstan — pealinn Astana (endise nimega Nur-Sultan).
  • Kõrgõzstan — pealinn Biškek.
  • Usbekistan — pealinn Taškent.
Need riigid jagavad mitmeid kultuurilisi ja keelelisi sarnasusi, kuid poliitiliselt, majanduslikult ja välissuhetes on nende olukord väga erinev.

Keeled ja tähestikud

Türgi keel kuulub suuremasse türgi keelte keelkonda, millel on palju haru‑keeli üle kogu Euraasia. Kuigi enamik nimetatud riikide elanikest jagab türgi keelte päritolu, on igas riigis ka mitmekesine keeleline kooslus (nt vene, pärsia, indo‑iiri, mongoli jt mõjud piirkonniti).

Võrreldes ajalooga on tähestikud muutunud:

  • Mõned riigid kasutavad ladina tähestikku — näiteks Türgi, Aserbaidžaan ja Türkmenistan.
  • Mõned on ajalooliselt kasutanud või kasutasid pikka aega araabia tähestikku, eriti enne 20. sajandi reforme.
  • Teised nimistust kasutavad praegu peamiselt kirillitsat — näiteks Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan — kuigi pärast iseseisvumist on mitmes riigis käinud või käib üleminek ladina‑tähestikule ning olukord võib olla mitme tähestiku paralleelne kasutamine.

Usund ja ühiskond

Kuigi enamik nende riikide elanikest on moslemid, on religioon riikide poliitilises elus erineval positsioonil. Mõned riigid rõhutavad sekulaarsust (nt Türgi alates 20. sajandi alguse reformidest), teistes mängib religioon avalikus elus tugevamat või konservatiivsemat rolli. Erinevused on suured nii seadusandluses, hariduses kui ka igapäevases kultuuris.

Ajalooline taust ja geopoliitika

Suur osa tänapäeva Kesk‑Aasia türgi rahvaid elab riikides, mis olid pikka aega Nõukogude Liidu osad; see mõjutas tugevalt keelepoliitikat, majandust ja kultuuri. Türgi, mille keele ja kultuuri reformid 20. sajandi alguses viisid laialdase ladina‑tähestiku kasutuselevõtuni, on olnud oluline kultuuriline ja poliitiline mõjutaja teiste türgi‑keelsete rahvaste jaoks.

Erandid ja juriidilised erisused

Kuigi Xinjiangi rahvas, uiguurid, on osa türgi rahvastest ja nende keel on türgi keelte perekonda kuuluv, ei peeta Xinjiangi ametlikult iseseisvate türgiriikide hulka, sest territooriumi kontrollib Hiina. Samuti asub türgi‑rahvuseline kogukond väljaspool iseseisvaid türgiriike mitmetes teistes piirkondades.

Kuigi Põhja-Küpros, mis koosneb enamasti türgi rahvast, nimetab end oma riigiks, on Türgi ainus teine riik, mis tunnustab selle riiklust ehk riigi staatust. Põhja‑Küprose rahvusvaheline staatus on seetõttu laialdase tunnustuse osas piiratud.

Koostöö ja tänapäev

Türkiriigid hoiavad tihedamaid kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi sidemeid läbi eri foorumite ja koostöövormide. On olemas organisatsioone ja algatusi, mis soodustavad diplomaatilist ja majanduslikku koostööd, keelelist ja hariduslikku vahetust ning infrastruktuuriprojekte. Samal ajal mõjutavad regiooni arenguid suured täiendavad tegurid nagu nafta‑ ja gaasivarud, geograafiline asukoht ning suuremate naaberriikide geopoliitilised huvid.

Kokkuvõte

„Türkiriigid” on mitmekesine rühm riike, mida ühendavad türgi keelte ja kultuurilised juured, kuid mis erinevad poliitiliselt, majanduslikult ja ühiskondlikult. Mõistmine nõuab tähelepanu keelelisele mitmekesisusele, ajaloole (eriti Nõukogude Liidu mõjule) ning tänapäevastele geopoliitilistele realiteetidele. Türgi‑keelne kultuuriline ruum ulatub aga laiemaltki — hõlmates diasporaasid ja Türgi‑keelseid rahvaid väljaspool ametlikke riigipiire.

Küsimused ja vastused

K: Mida mõeldakse turkana riikide all?


V: Türkiriigid on riigid, kus enamik elanikest räägib emakeelena türgi keelt või on türgi päritolu.

K: Mitu riiki loetakse turgi riikideks?


V: Turgi riikideks peetakse kuut riiki: Türgi, Aserbaidžaan, Türkmenistan, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan.

K: Milliseid riike tuntakse tavaliselt "staanidena"?


V: Viimased 4 riiki on üldtuntud kui "Stanid".

K: Kas kõik Türgi riigid kuulusid varem Nõukogude Liidu koosseisu?


V: Jah, kõik peale Türgi kuulusid Nõukogude Liitu kuni selle lagunemiseni 1991. aastal.

K: Mis on enamiku türgi riikide kirjakeel?


V: Nad kasutavad kas ladina tähestikku, nagu Türgi, Aserbaidžaan ja Türkmenistan, või kirillitsat, nagu Kasahstan, Kõrgõzstan ja Usbekistan.

K: Kas Xinjiangi rahvast peetakse turgi riikide osaks?


V: Kuigi Xinjiangi rahvas, uiguurid, on osa turgi rahvastest, ei peeta seda ametlikult turgi riikide osaks, sest seda kontrollib Hiina.

K: Milline riik tunnustab Põhja-Küprose riiklust peale enda?


V: Türgi on ainus teine riik, kes tunnustab selle riiklust ehk riigi staatust.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3