Ernst Röhm (1887–1934) – SA juht, NSDAP poliitik ja Pikkade nugade öö ohver

Ernst Röhm (1887–1934) — SA juht ja NSDAP poliitik: elulugu, karjäär Reichstagis, konfliktid ja mõrv Pikkade nugade ööl. Loe põhjalik ajalooline ülevaade.

Ernst Julius Röhm (28. november 1887 München – 1. juuli 1934 München) oli Saksa Sturmabteilung (SA) juht ja üks SA asutajatest. Ta oli ka Saksamaa Reichstagi liige (1933–1934), kuid tal ei olnud ametlikku ministri kohta valitsuses. Röhm tapeti 1934. aasta pikkade nugade ööl; tema likvideerimise käsu andis Adolf Hitler.

Varajane elu ja sõjakogemus

Röhm sündis Münchenis ja astus noorukina sõjaväkke. Esimese maailmasõja ajal teenis ta Saksa armees ohvitserina ning pälvis teenete eest Raudristi I klassi. Pärast sõda kuulus ta mitmetesse vabatahtlikesse korpustesse (Freikorps), mis osalesid nii relvastatud vägivallas kui ka poliitilises võitluses Weimari Vabariigi keerulisel ajajärgul.

Poliitiline tegevus ja SA juhtimine

Röhm liitus 1920. aastate alguses rahvusmeelse rinde ja hiljem Saksa natsionaalsotsialistliku parteiga. Ta mängis olulist rolli parajasti kasvava partei kadrovipoliitikas ja tõusis SA juhtkonda. SA oli organiseeritud sturmivägi, mille eesmärgiks oli partei kokkutulekute ja meeleavalduste kaitsmine ning poliitiline vastasseis vasakpoolsete ja vabariiklaste rühmitustega. Röhm arendas SA-d sõjaväeliseks jõuks, kes oli valmis tegutsema katsejärgselt kui partei relvastatud tiib.

Röhmi juhtimisel kasvas SA 1930. aastate alguseks väga suureks organisatsiooniks, mis koosnes sadadest tuhandetest liikmetest — mitmete hinnangute järgi kuni mitme miljoni meheni 1934. aastaks. See kasv tekitas pingeid Saksa professionaalse armee (Reichswehri) ja konservatiivse eliidi seas, kes kartis SA radikaalset mõju ja vägivallaõhutust.

Konfliktid juhtkonnas ja pöördumine võimu säilitamisele

Röhm esindas SA-s osaliselt sotsialistlikumaid ja radikaalsemaid vaateid, kutsudes vahel üles nii-öelda „teise revolutsiooni” läbiviimiseks — majanduslike ja sotsiaalsete reformide elluviimiseks ning SA osalemiseks riigi relvajõududega. Tema soovi allutada või integreerida Reichswehr SA alla pidasid provokatiivseks nii armee juhid kui ka suured poliitilised toetajad, kes olid Hitlerit varasemalt võimule aidanud.

Röhmi isiku käekäiku mõjutas ka tema seksuaalne sättumus: ta oli avalikult homoseksuaalne. Selle asjaolu kasutati tema vastu nii poliitilistes rünnakutes kui ka hiljem ametlikus propagandas, kui püüti tema tegevust ja isikut diskrediteerida.

Pikkade nugade öö ja röövi lõpp

Suure pinge ja kartuse taustal korraldasid Hitler ja tema lähedased abilised 30. juuni–2. juuli 1934 ülestõusu mahasurumise operatsiooni, mis sai ajalooliselt nimeks Pikkade nugade öö. Aktsioon oli suunatud SA juhtide, aga ka teiste poliitiliste vaenlaste ja ajalooliste oponentide vastu. Röhm arreteeriti 30. juunil ja viidi vangi. Järgmisel päeval – 1. juulil 1934 – määras Hitler tema kõrvaldamise ja Röhm lasti hukata Stadelheimi vanglas.

Purge tagajärjel likvideeriti või vangi võeti palju SA juhtkonnast ning organisatsiooni iseseisvus murti. Operatsioon kindlustas Hitleri positsiooni, sest ta võitis sellega armee ja konservatiivsete võrgustike toetuse, mis oli vajalik tema edasiseks autoritaarseks võimulaienduseks.

Pärand ja ajalooline hinnang

Röhmi surm tähistas üht olulist pöördepunkti natsionaalse Saksamaa ajaloos: SA roll muutus ja Partei tugevnes üha enam keskse juhtimise all. Ajaloolistes hinnangutes nähakse Röhmi nii üht agressiivset ja karismaatilist sõjaväelist organisaatorit kui ka intrigeerivat ja vastuolulist isikut, kelle poliitilised ambitsioonid ja isiklik elu aitasid kaasa tema allakäigule.

• Olulised faktid: sündis Münchenis 1887; sai Raudristi I klassi; juhtis SA; arreteeriti ja tapeti 1934. aastal Pikkade nugade öö käigus.
• Tagajärjed: SA marginaliseerimine, Hitleri autoriteedi tugevnemine, armee toetus Hitlerile.

Röhmi isiku ja tema rolli hindamine on ajaloolasude seas jätkuvalt aktuaalne: ta oli nii natside varajane abilane kui ka üks neist, kelle ambitsioonid ja vastuolud aitasid kaasa totalitaarse režiimi kujunemisele ja sisemisele puhastusele.

Osalemine natside parteis

1919. aastal liitus Röhm Saksa Tööliste Parteiga (saksa keeles Deutsche Arbeiter Partei (DAP)). See oli natside partei eelkäija. Aasta hiljem sai temast Saksa Natsipartei liige. Ta sai liikmenumbri 623. Röhm aitas Hitleril luua suhteid Baieri poliitikute ja töösturitega. Kaks aastat hiljem asutasid Röhm ja Hitler Sturmabteilung (SA), mis meelitas ligi palju mehi Freikorpustest. See asutati Saksa natside partei poolsõjalise rühmitusena. Hitler tegi Röhmi SA juhiks.

Röhm osales 1923. aastal õllesaaliputšis. Natsipartei üritas valitsust kukutada, kuid ebaõnnestus. Röhm arreteeriti ja teda süüdistati riigireetmises. Kohtunikud otsustasid 1. aprillil 1924, et ta on süüdi. Röhm läks viieks kuuks vangi ja kaotas oma töö sõjaväes. Pärast kohtuprotsessi muutusid nii natside partei kui ka Sturmabteilung ebaseaduslikuks.

1924. aastal aitas Röhm luua Frontbanni, mis oli alternatiiviks Sturmabteilungile. Pärast tüli Adolf Hitleriga astus Röhm SA juhi kohalt tagasi. Ta ütles, et ta oli ainult sõdur ja mitte poliitik. Aastatel 1928-1930 töötas ta Boliivia sõjaväe nõunikuna.

Röhm (teine paremalt) pärast õllesaaliputši järgset kohtuprotsessi

Sturmabteilung'i juht

1. novembril 1930 läks ta tagasi Saksamaale ja astus teist korda natsiparteisse. Jaanuaris 1931 määras Adolf Hitler Röhmi Sturmabteilung'i juhatajaks. Veidi rohkem kui aastaga suurendas ta selle liikmete arvu 70 000-lt 170 000-le. Aprillis 1932 keelas kantsler Heinrich Brüning SA taas ära. Franz von Papen, kes oli pärast Heinrich Brüningi kantsler, tühistas juunis keelu. 1933. aastal sai Ernst Röhm Reichsministriks, mis oli Reichsministri ametikoht. 1934. aastal oli SA-l üle 4 500 000 liikme. SA võim kasvas. Selle tõttu alustasid Adolf Hitler ja Schutzstaffel (SS) uut vaidlust Röhmiga. SA liikmete arv oli umbes 20 korda suurem kui Reichswehr; Röhm unistas Reichswehri ülevõtmisest.

Hitler kartis Röhmi võimu. Röhm tahtis ühendada Sturmabteilung üldarmeega, mille juhiks oleks tema. Samuti soovis ta "teist natside revolutsiooni", et muuta Saksamaa sotsialistlikumaks. Ta oli antikapitalist ja sel ajal püüdis Hitler sõbruneda Saksamaa töösturitega. Hitler kavatses Röhmi tappa.

Röhm koos Hitleriga, mõlemad SA vormiriietuses 1933. aastal

Otsing