AlegsaOnline.com

E. T. A. Hoffmann (1776–1822) — saksa romantismikirjanik ja helilooja

Avasta E. T. A. Hoffmann — saksa romantismikirjanik ja helilooja, kelle fantaasia- ja õudusjutud mõjutasid 19. sajandi kirjandust ning klassikalist muusikat.

Autor: Leandro Alegsa Loomise kuupäev: 7. detsember 2021 Viimane uuendus: 22. oktoober 2025

simple.wikipedia.org · CC BY-SA 3.0

Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sündinud Königsbergis 24. jaanuaril 1776; surnud Berliinis 25. juunil 1822) oli saksa kirjanik, helilooja, muusikakriitik, maalikunstnik, karikaturist ja jurist. Talle meeldis Wolfgang Amadeus Mozarti muusika nii väga, et ta muutis oma kolmanda nime Wilhelmist Amadeuseks. Ta on alati tuntud kui E. T. A. Hoffmann. Ta oli mitmete andidega mees, kuid tema suurim tähtsus on romantilise kirjanikuna. Ta kirjutas fantaasia- ja õudusjutte, millel oli väga suur mõju 19. sajandi saksa kirjandusele. Tema lood mõjutasid palju muusikat. Ta on Jacques Offenbachi kuulsa ooperi "Hoffmanni lood" kangelane. Tema fantaasiaid kasutati teistes muusikateostes, näiteks Delibes'i balletis "Coppélia" ning Busoni ja Hindemithi ooperites.

Elulugu ja ametialane taust

E. T. A. Hoffmann sündis Königsbergis ning sai hariduse sealsete õppeasutuste juures, õppides muuhulgas õigusteadust. Lisaks kirjanduslikule tegevusele töötas ta ametnikuna ja juristina, mistõttu oli tal hea arusaam administratiivsest ja õiguslikust elust, mis sageli peegeldub tema proosas. Rahvusvahelisemalt hakkas Hoffmann rohkem silma 19. sajandi alguses, kui tema kirjutised ja muusikategevus jõudsid laiemate lugeja- ja kuulajaskondadeni. Ta suri Berliinis 1822. aastal.

Kirjanduslik tegevus ja stiil

Hoffmanni proosa iseloomustavad reaalsuse ja fantastika põimumine, müstika, grotesk ja õuduseelemendid. Tema lood kasutavad sageli topeltkujutisi, roboteid ja automaate, muusikat kui saatuslikku jõudu ning teravat huumorit ja satiiri. Mõned tema tuntumad teosed ja kogumikud on:

Die Serapionsbrüder (\"Serapioni vennad\") – novellikogu, mis sisaldab mitmeid Hoffmanni tähtteoseid;
Der Sandmann – üks tema tuntumaid novelle, mis on mõjutanud nii kirjandust kui ka psühholoogia käsitlusi häiriva ja ähvardava külje teemadel;
Die Elixiere des Teufels (\"Kuradi eliksiirid\") – romaan, kus esinevad identiteedi ja hullumeelsuse motiivid;
Nussknacker und Mausekönig (\"Pähklipureja ja hiiglaskuningas\") – lugu, mis andis aluse hiljem tuntud balletile \"Pähklipureja\" (Tchaikovsky).

Muusika ja muusikakriitika

Hoffmann oli ka aktiivne muusikaajaloo- ja -kriitikuna ning heliloojana. Ta kirjutas muusikalisi lühiteoseid, laule ja muusikakriitikat ning tal oli tugev mõju sellele, kuidas tolle aja muusikat ja interpreteerimist hinnati. Tema muusikalised ideed ja karakterid (näiteks Johannes Kreisler) inspireerisid hilisemaid heliloojaid ja žanre — tuntud on Robert Schumanni huvi Hoffmanni ringiliikuva muusiku-karakteri vastu ning Schumanni teos Kreisleriana kannab selle seose märke.

Pärand ja mõju

Hoffmanni looming avaldas suurt mõju nii kirjandusele, muusikale kui ka teatrile. Tema lugude sürreaalsed ja õõvastavad kujutised toitsid 19. sajandi gooti ja romantilist kujutlusvõimet ning mõjutasid paljusid kirjanikke ja heliloojaid. Tema elu ja teosed jõudsid ka lavale ja ekraanile: kõige tuntum on Jacques Offenbachi ooper Hoffmanni lood, mis kasutab mitmeid Hoffmanni novelle ja kujutab kirjanikku ise loojana-peategelasena. Tema ideedest on ammutatud ka teisi tantsu- ja ooperiteoseid (näiteks Delibes' \"Coppélia\") ning 20. sajandi heliteostes ja lavastustes jätkub tema loominguline mõju.

Valikuline loetelu olulisematest teostest

Die Serapionsbrüder (kogumik)
Der Sandmann (novell)
Die Elixiere des Teufels (romaan)
Nussknacker und Mausekönig (muinasjutt)
Muusikateosed ja laulud ning arvukad muusikakriitilised kirjutised

Kokkuvõte: E. T. A. Hoffmann oli mitmekülgne kultuuritegelane — kirjanik, helilooja ja kriitik — kelle fantaasia- ja õuduslood aitasid kujundada 19. sajandi romantilist kujutlusvõimet ning keda on tsiteeritud ja kohandatud lugematutes muusikalistes ja teatriloomingutes.

Life

Varasemad aastad

Hoffmann õppis õigusteadust Königsbergi ülikoolis, mille ta lõpetas vaid 16-aastaselt. Ta lõpetas oma õpingud Glogaus ja Berliinis. Tema esimene töökoht oli Posenis. Ta abiellus 1802. aastal, kuid samal aastal pidi ta töölt lahkuma, sest oli oma karikatuurijoonistustes mõnede inimeste üle nalja teinud. Peagi läks ta Varssavisse, kus töötas advokaadina ning kohtus ka kuulsate kirjanikega. Ta komponeeris muusikat, sealhulgas sümfooniat, harfikvintetti ja muusikat näidenditele. Poliitilise olukorra tõttu pärast Prantsuse sissetungi 1806. aastal kaotas ta oma töö. Ta püüdis leida tööd Berliinis, kuid edutult. Aastal 1808 läks ta Bambergi, kus ta veetis viis aastat. Seal töötas ta dirigendina ja teatri kujundajana. Ta armus nooresse tüdrukusse nimega Julia Marc ning komponeeris vaimulikku muusikat ja oopereid. Ta kirjutas muusikakriitikat ja lugusid ajalehele Allgemeine Musikalische Zeitung. Nende hulka kuuluvad kuulsad lühijutud Ritter Gluck, Don Juan ja sari nimega Kreisleriana (Johannes Kreislers, des Kapellmeisters musikalische Leiden, s.t. Muusikajuhataja Johannes Kreisleri muusikalised kannatused).

Hilisem karjäär

1813. aastal lahkus ta Bambergist ja veetis mõnda aega Dresdenis, Leipzigis ja alates 1814. aastast Berliinis. Ta oli suurepärane jurist ja suutis väga mõistlikult töötada kohtuametnikuna ning samal ajal veeta aega kunstile pühendudes. Ta kohtus sageli kirjandussõpradega, et arutleda kirjanduse üle, ja kirjutas rohkem jutte, sealhulgas "Die Lebensansichten des Katers Murr" ("Tom-kat Murri vaated elule"). Tema tervis hakkas halvenema. Ta kannatas hiiliva halvatuse all. Ta sattus taas kord oma satiiri tõttu raskustesse, kuid enne, kui tema karistus sai lahendatud, kukkus ta sisse ja suri.

E. T. A. Hoffmanni kuju Bambergis tema nime kandva teatri ees.

Tema lood

Hoffmann kirjutas mitmesuguseid lugusid. Mõned neist räägivad saatusest, näiteks "Elixiere des Teufels", mis räägib kaputsiinimungast, keda kiusab kuradi pakutud jook. Mõned neist on muinasjutud, nt "Der goldene Topf" ja "Nussknacker und Mausekunig". Väga sageli kohtuvad neis lugudes üleloomulikud asjad igapäevase reaalsusega. Mõned tema lood on autobiograafilised, sest need on fantaasiad endast. Eriti Kreisleri lugu sai väga populaarseks ja seda kasutasid muusikud, näiteks Robert Schumann oma klaveripalades nimega Kreisleriana.

Hoffmann on üks suurimaid saksa proosakirjanikke. Ta äratas oma kujuteldava maailma ellu oma romantiliste tegelastega.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Ernst Theodor Amadeus Hoffmann?

V: Ernst Theodor Amadeus Hoffmann oli 24. jaanuaril 1776 Königsbergis sündinud saksa kirjanik, helilooja, muusikakriitik, maalikunstnik, karikaturist ja jurist.

K: Miks muutis Ernst Theodor Amadeus Hoffmann oma kolmanda nime Amadeuseks?

V: Ernst Theodor Amadeus Hoffmann muutis oma kolmanda nime Wilhelmist Amadeuseks, sest ta imetles väga Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat.

K: Milline on E. T. A. Hoffmanni tähendus kirjanduses?

V: E. T. A. Hoffmann on tuntud kui üks tähtsamaid romantilisi kirjanikke, kes kirjutas õudus- ja fantaasiajutte. Tema teosed mõjutasid oluliselt 19. sajandi saksa kirjandust.

K: Kuidas mõjutasid E. T. A. Hoffmanni lood muusikat?

V: E. T. A. Hoffmanni lood mõjutasid oluliselt muusikat ja inspireerisid selliseid teoseid nagu Delibes'i ballett "Coppélia" ning Busoni ja Hindemithi ooperid.

K: Kuidas nimetatakse kuulsat ooperit, mille kangelane on E. T. A. Hoffmann?

V: Kuulus ooper, mille kangelane on E. T. A. Hoffmann, kannab nime "Hoffmanni lood", mille on kirjutanud Jacques Offenbach.

K: Millised on E. T. A. Hoffmanni anded?

V: E. T. A. Hoffmannil oli palju andeid: ta oli kirjanik, helilooja, muusikakriitik, maalikunstnik, karikaturist ja jurist.

K: Millal ja kus E. T. A. Hoffmann suri?

V: E. T. A. Hoffmann suri 25. juunil 1822. aastal Berliinis.