Intercontinental Cup (1960–2004) — Euroopa ja Lõuna-Ameerika klubide karikas

Intercontinental Cup (1960–2004) — Euroopa ja Lõuna-Ameerika klubide ikooniline karikas: ajalugu, meeldejäävad finaalid, Toyota Cup periood ja legendaarsete meeskondade triumfid.

Autor: Leandro Alegsa

Intercontinental Cup oli rahvusvaheline jalgpallivõistlus, mille toetasid ja kiitsid heaks Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) ja Confederación Sudamericana de Fútbol (CONMEBOL). Tavaliselt kohtusid üksteisega Euroopa meister — UEFA Meistrite Liiga võitja — ja Lõuna-Ameerika meister — Copa Libertadores võitja. Turniir toimus aastatel 1960–2004 ja selle järglaseks sai hiljem FIFA klubide maailmameistrivõistlused, mis toimusid samaaegselt aastatel 2000–2004 ning alates 2005. aastast tõid kokku maailma klubide tiitlivõistluse formaadi.

Ajalugu ja formaat

Kuni 1979. aastani peeti finaal tavaliselt kahe mängu (kodu- ja võõrsilmäng) kokkuvõttes. Ajavahemikus 1960–1968 lahendati viigiseisud vajadusel kordusmängu ehk play-off’ga; alates 1968. aastast hakati otsustama ka otse karistuslöökide abil. 1970. aastate keskel esines mitmel korral vastuolusid ja vägivallaepisoodide tõttu ka osalemisest keeldumisi — see vähendas mõne aasta jooksul turniiri usaldusväärsust ja mõjutas osalejate hulka.

Alates 1980. aastast muutus võistlus ühe kohtumise formaadiks: finaal peeti neutraalsel maal Jaapanis ning turniiri peamiseks sponsoriks sai autotootja Toyota. Selle perioodi kuulsaim nimetaja oli Toyota Cup, kuna sponsorlusandja andis võitjale eraldi Toyota karika. Võistlust korraldas siis Jaapani Jalgpalliliit, ent UEFA ja CONMEBOL kinnitasid turniiri staatust endiselt.

Osalejad, tulemused ja mõned tähtsündmused

Esimene Intercontinental Cupi võitja oli Hispaania klubi Real Madrid, kes alistas 1960. aastal Uruguay klubi Peñarol. Viimane meistritiitel selles sarjas kuulus 2004. aastal Portugali klubile Porto, kes alistas Kolumbia meeskonna Once Caldas penaltiseerias (penaltiseerias). Pärast 2004. aastat liideti Intercontinental Cup ametlikult ülemaailmse formaadi alla ja edaspidi korraldati võistlust laiema osalejate ringiga FIFA hallatuna.

Turniiri ajal tehti mitmeid meeldejäävaid mänge ning osalesid maailma tippklubid. Mõned tuntud ja edukad võitjad olid Real Madrid, Boca Juniors, AC Milan, Independiente, Peñarol ja Porto. Samuti jäi ajalukku Toyota-aeg, mil finaal Jaapanis tõi Lõuna-Ameerika ja Euroopa klubid regulaarselt Aasia publikuni.

Vaidlused ja pärand

  • 1970. ja 1980. aastatel mõjutasid võistlust rahalised huvid, reisikulud ja ohutusprobleemid — osa Euroopa klubisid keeldus sel perioodil osalemast.
  • Sponsorlus ja Jaapanis peetav ühekohtumine 1980. aastatest tõstsid turniiri kommertslikku profiili, mistõttu see sai ka tuntuks kui Toyota Cup.
  • Pärast 2004. aastat liidetud FIFA klubide maailmameistrivõistlused jätkasid maailma parimate klubide mõõduvõtmist laiemas formaadis; Intercontinental Cupi ajalugu ja staatust peetakse oluliseks eellaseks kaasaegsetele maailmameistrivõistlustele.

Kokkuvõte

Intercontinental Cup oli mitu aastakümmet oluline mõõduvõtt Euroopa ja Lõuna-Ameerika jalgpalliklubi vahel, mille formaadid ja korraldus aastate jooksul muutusid — alates kahekohtumisest kuni Jaapanis peetud ühevõitluseks sponsoritud Toyota Cup’ini. Selle pärand elab edasi tänapäevastes rahvusvahelistes klubiturniirides ning paljud Intercontinental Cupi võitjad loetakse jätkuvalt maailmaklassi klubideks.

Trofee

Võistlustrofee ülaosas on sõnad "Coupe Européenne-Sudamericaine" ("Euroopa-Lõuna-Ameerika karikas"). Karika allosas on UEFA ümmargune logo ja Lõuna-Ameerika kaart ringis.

Toyota sponsorluse ajal anti võistlusele teine trofee nimega "Toyota Cup".

Etendused

Erinevate klubide tulemused on esitatud järgmistes tabelites:

Tulemused klubide kaupa

Klubi

Võitjad

Teise koha saanud

Võiduaastad

Teiseks tulnud aastad

ItalyMilan

3

4

1969, 1989, 1990

1963, 1993, 1994, 2003

UruguayPeñarol

3

2

1961, 1966, 1982

1960, 1987

SpainReal Madrid

3

2

1960, 1998, 2002

1966, 2000

ArgentinaBoca Juniors

3

1

1977, 2000, 2003

2001

UruguayNacional

3

- —

1971, 1980, 1988

- —

ArgentinaIndependiente

2

4

1973, 1984

1964, 1965, 1972, 1974

ItalyJuventus

2

1

1985, 1996

1973

BrazilSantos

2

- —

1962, 1963

- —

ItalyInternazionale

2

- —

1964, 1965

- —

BrazilSão Paulo

2

- —

1992, 1993

- —

NetherlandsAjax

2

- —

1972, 1995

- —

GermanyBayern München

2

- —

1976, 2001

- —

PortugalPorto

2

- —

1987, 2004

- —

ArgentinaEstudiantes

1

2

1968

1969, 1970

ParaguayOlimpia

1

2

1979

1990, 2002

BrazilGrêmio

1

1

1983

1995

ArgentinaRiver Plate

1

1

1986

1996

EnglandManchester United

1

1

1999

1968

ArgentinaVõistlus

1

- —

1967

- —

NetherlandsFeyenoord

1

- —

1970

- —

SpainAtlético Madrid

1

- —

1974

- —

BrazilFlamengo

1

- —

1981

- —

SerbiaPunase Tähe Belgrad

1

- —

1991

- —

ArgentinaVélez Sarsfield

1

- —

1994

- —

GermanyBorussia Dortmund

1

- —

1997

- —

PortugalBenfica

- —

2

- —

1961, 1962

EnglandLiverpool

- —

2

- —

1981, 1984

BrazilCruzeiro

- —

2

- —

1976, 1997

ScotlandCeltic

- —

1

- —

1967

GreecePanathinaikos

- —

1

- —

1971

GermanyBorussia Mönchengladbach

- —

1

- —

1977

SwedenMalmö FF

- —

1

- —

1979

EnglandNottingham Forest

- —

1

- —

1980

EnglandAston Villa

- —

1

- —

1982

GermanyHamburger SV

- —

1

- —

1983

ArgentinaArgentinos Juniors

- —

1

- —

1985

RomaniaSteaua București

- —

1

- —

1986

NetherlandsPSV Eindhoven

- —

1

- —

1988

ColombiaAtlético Nacional

- —

1

- —

1989

ChileColo-Colo

- —

1

- —

1991

SpainBarcelona

- —

1

- —

1992

BrazilVasco da Gama

- —

1

- —

1998

BrazilPalmeiras

- —

1

- —

1999

ColombiaKui Caldas

- —

1

- —

2004

Tulemused riikide kaupa

Riik

Võitjad

Teise koha saanud

Võitnud klubid

Võiduaastad

 Argentina

9

9

Boca, Independiente, Estudiantes, River Plate, Racing Club, Vélez Sarsfield

1967, 1968, 1973, 1977, 1984, 1986, 1994, 2000, 2003

 Itaalia

7

5

Milan, Juventus, Internazionale

1964, 1965, 1969, 1985, 1989, 1990, 1996

 Brasiilia

6

5

Santos, São Paulo, Grêmio, Flamengo

1962, 1963, 1981, 1983, 1992, 1993

 Uruguay

6

2

Peñarol, Nacional

1961, 1966, 1971, 1980, 1982, 1988

 Hispaania

4

3

Real Madrid, Atlético Madrid

1960, 1974, 1998, 2002

 Saksamaa

3

2

Bayern München, Borussia Dortmund

1976, 1997, 2001

 Madalmaad

3

1

Ajax, Feyenoord

1970, 1972, 1995

 Portugal

2

2

Porto

1987, 2004

 Inglismaa

1

5

Manchester United

1999

 Paraguay

1

2

Olimpia

1979

 Jugoslaavia

1

- —

Punase Tähe Belgrad

1991

 Kolumbia

- —

2

- —

- —

 Šotimaa

- —

1

- —

- —

 Kreeka

- —

1

- —

- —

 Rootsi

- —

1

- —

- —

 Rumeenia

- —

1

- —

- —

 Tšiili

- —

1

- —

- —

Tulemused konföderatsiooni kaupa

Konföderatsioon

Võitjad

Teise koha saanud

Võitnud klubid

Võitnud riigid

CONMEBOL

22

21

13

4

UEFA

21

22

12

7

Treenerid

  • Carlos Bianchi võitis treenerina kolm korda: üks kord ArgentinaVélez Sársfieldiga 1994. aastal ja kaks korda ArgentinaBoca Juniorsiga 2000. ja 2003. aastal.
  • Luis Cubilla ja Juan Mujica võitsid karikaid nii mängijate kui ka treeneritena:
    • Luis Cubilla (mängis Uruguay1961 Peñaroli ja 1971 UruguayNacionali eest, seejärel 1979 Olimpia treenerParaguay)
    • Juan Mujica (mängis 1971 UruguayNacionali eest ja treenis seda 1980)

Mängijad

  • Alessandro Costacurta ja Paolo Maldini mängisid viis korda, kõik MilanigaItaly (1989, 1990, 1993, 1994, 2003).
  • ArgentinaEstudiantes (1968, 1969 ja 1970) ja ArgentinaIndependiente (1972, 1973 ja 1974) mängisid kolmel järjestikusel aastal. Mõned mängijad neist meeskondadest mängisid kõigis kolmes, sealhulgas Carlos Bilardo ja Juan Ramón Verón.

Kõikide aegade parimad skoorijad

  • Pelé on kõigi aegade parim väravakütt. Ta lõi kolmes mängus seitse väravat.
    • 1962. aastal lõi ta PortugalBenfica vastu kahes mängus viis väravat. See hõlmas ka kübaratriki (kolm väravat) teises Lissabonis peetud mängus (ainus kübaratrikk võistluste ajaloos).
    • 1963. aastal lõi ta ühes mängus (Milano vastu) kaks väravat.
  • Vaid kuus mängijat lõi kontinentidevahelisel karikavõistlusel vähemalt kolm väravat.

Mängija

Klubi

Eesmärgid

Rakendused

Aastad

BrazilPelé

BrazilSantos

7

3

1962, 1963

EcuadorAlberto Spencer

UruguayPeñarol

6

6

1960, 1961, 1966

ArgentinaLuis Artime

UruguayNacional

3

2

1971

UruguayJosé Sasía

UruguayPeñarol

3

3

1961

PortugalSantana

PortugalBenfica

3

4

1961, 1962

ItalySandro Mazzola

ItalyInternazionale

3

4

1964, 1965

Pelé on kõigi aegade parim väravalööja Intercontinental Cupi ajaloos 7 väravaga 3 mängusZoom
Pelé on kõigi aegade parim väravalööja Intercontinental Cupi ajaloos 7 väravaga 3 mängus

Hat-tricks

  • Pelé on ainus mängija võistluste ajaloos, kes on löönud kübaratriki (Lissabon, 1962, teine mäng Benfica vastu).

Mängija

Rahvus

Klubi

Vastane

Eesmärgid

Goal Times

Tulemus

Turniir

Ümmargune

Kuupäev

Pelé

BrazilBrasiilia

BrazilSantos

PortugalBenfica

3

15'; 25'; 64'

5–2

1962. aasta kontinentidevaheline karikas

Teine etapp

11. oktoober 1962

Man of the Match

Mängu meheks valiti 1980. aasta mees. Siin on võitjate nimekiri.

Aasta

Mängija

Klubi

1980

UruguayWaldemar Victorino

UruguayNacional

1981

BrazilZico

BrazilFlamengo

1982

BrazilJair

UruguayPeñarol

1983

BrazilRenato Gaúcho

BrazilGrêmio

1984

ArgentinaJosé Percudani

ArgentinaIndependiente

1985

FranceMichel Platini

ItalyJuventus

1986

UruguayAntonio Alzamendi

ArgentinaRiver Plate

1987

AlgeriaRabah Madjer

PortugalPorto

1988

UruguaySantiago Ostolaza

UruguayNacional

1989

ItalyAlberigo Evani

ItalyMilan

1990

NetherlandsFrank Rijkaard

ItalyMilan

1991

Socialist Federal Republic of YugoslaviaVladimir Jugović

Socialist Federal Republic of YugoslaviaPunase Tähe Belgrad

1992

BrazilRaí

BrazilSão Paulo

1993

BrazilToninho Cerezo

BrazilSão Paulo

1994

ArgentinaOmar Asad

ArgentinaVélez Sársfield

1995

NetherlandsDanny Blind

NetherlandsAjax

1996

ItalyAlessandro Del Piero

ItalyJuventus

1997

GermanyAndreas Möller

GermanyBorussia Dortmund

1998

SpainRaúl

SpainReal Madrid

1999

WalesRyan Giggs

EnglandManchester United

2000

ArgentinaMartín Palermo

ArgentinaBoca Juniors

2001

GhanaSamuel Kuffour

GermanyBayern München

2002

BrazilRonaldo

SpainReal Madrid

2003

ArgentinaMatías Donnet

ArgentinaBoca Juniors

2004

PortugalManiche

PortugalPorto

Martin Palermo, 2000. aasta mängu mees.Zoom
Martin Palermo, 2000. aasta mängu mees.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse tavaliselt Euroopa/Lõuna-Ameerika karikat?


V: Euroopa/Lõuna-Ameerika karikat nimetatakse tavaliselt kontinentidevaheliseks karikaks või Toyota karikaks.

K: Millal toimus esimene FIFA klubide maailmameistrivõistlused?


V: Esimene FIFA klubide maailmameistrivõistlused toimusid 2000. aastal.

K: Millised kontinendid on esindatud FIFA klubide maailmameistrivõistlustel?


V: FIFA klubide maailmameistrivõistlustel osalevad Euroopa, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania esindajad.

K: Kuidas muutus kontinentidevaheline karikas 2005. aastal?


V: 2005. aastal asendati kontinentidevaheline karikasari FIFA klubide maailmameistrivõistlustega.

K: Kas FIFA tunnustab mõlemat tüüpi maailmameistreid võrdse staatusega?


V: Jah, 2017. aastal tunnustas FIFA ametlikult mõlemat tüüpi maailmameistreid (de jure) FIFA klubide maailmameistrivõistluste võitjatele ehk ametlikele maailmameistritele võrdse staatusega.

K: Miks peetakse kontinentidevahelist karikat põnevaks jalgpallivõistluseks? V: Jalgpallieksperdid on ühel meelel, et kontinentidevahelist karikat peetakse põnevaks jalgpallivõistluseks tänu selle suurele tasakaalule väljakul, mis on antud väiksema majandusliku ajavahe ja välismängijaid käsitlevate eeskirjade tõttu, mis järk-järgult soosisid Euroopa meeskondi ja nõrgestasid Lõuna-Ameerika meeskondi; seda kinnitab ka statistika.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3