Intercontinental Cup (1960–2004) — Euroopa ja Lõuna-Ameerika klubide karikas
Intercontinental Cup (1960–2004) — Euroopa ja Lõuna-Ameerika klubide ikooniline karikas: ajalugu, meeldejäävad finaalid, Toyota Cup periood ja legendaarsete meeskondade triumfid.
Intercontinental Cup oli rahvusvaheline jalgpallivõistlus, mille toetasid ja kiitsid heaks Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) ja Confederación Sudamericana de Fútbol (CONMEBOL). Tavaliselt kohtusid üksteisega Euroopa meister — UEFA Meistrite Liiga võitja — ja Lõuna-Ameerika meister — Copa Libertadores võitja. Turniir toimus aastatel 1960–2004 ja selle järglaseks sai hiljem FIFA klubide maailmameistrivõistlused, mis toimusid samaaegselt aastatel 2000–2004 ning alates 2005. aastast tõid kokku maailma klubide tiitlivõistluse formaadi.
Ajalugu ja formaat
Kuni 1979. aastani peeti finaal tavaliselt kahe mängu (kodu- ja võõrsilmäng) kokkuvõttes. Ajavahemikus 1960–1968 lahendati viigiseisud vajadusel kordusmängu ehk play-off’ga; alates 1968. aastast hakati otsustama ka otse karistuslöökide abil. 1970. aastate keskel esines mitmel korral vastuolusid ja vägivallaepisoodide tõttu ka osalemisest keeldumisi — see vähendas mõne aasta jooksul turniiri usaldusväärsust ja mõjutas osalejate hulka.
Alates 1980. aastast muutus võistlus ühe kohtumise formaadiks: finaal peeti neutraalsel maal Jaapanis ning turniiri peamiseks sponsoriks sai autotootja Toyota. Selle perioodi kuulsaim nimetaja oli Toyota Cup, kuna sponsorlusandja andis võitjale eraldi Toyota karika. Võistlust korraldas siis Jaapani Jalgpalliliit, ent UEFA ja CONMEBOL kinnitasid turniiri staatust endiselt.
Osalejad, tulemused ja mõned tähtsündmused
Esimene Intercontinental Cupi võitja oli Hispaania klubi Real Madrid, kes alistas 1960. aastal Uruguay klubi Peñarol. Viimane meistritiitel selles sarjas kuulus 2004. aastal Portugali klubile Porto, kes alistas Kolumbia meeskonna Once Caldas penaltiseerias (penaltiseerias). Pärast 2004. aastat liideti Intercontinental Cup ametlikult ülemaailmse formaadi alla ja edaspidi korraldati võistlust laiema osalejate ringiga FIFA hallatuna.
Turniiri ajal tehti mitmeid meeldejäävaid mänge ning osalesid maailma tippklubid. Mõned tuntud ja edukad võitjad olid Real Madrid, Boca Juniors, AC Milan, Independiente, Peñarol ja Porto. Samuti jäi ajalukku Toyota-aeg, mil finaal Jaapanis tõi Lõuna-Ameerika ja Euroopa klubid regulaarselt Aasia publikuni.
Vaidlused ja pärand
- 1970. ja 1980. aastatel mõjutasid võistlust rahalised huvid, reisikulud ja ohutusprobleemid — osa Euroopa klubisid keeldus sel perioodil osalemast.
- Sponsorlus ja Jaapanis peetav ühekohtumine 1980. aastatest tõstsid turniiri kommertslikku profiili, mistõttu see sai ka tuntuks kui Toyota Cup.
- Pärast 2004. aastat liidetud FIFA klubide maailmameistrivõistlused jätkasid maailma parimate klubide mõõduvõtmist laiemas formaadis; Intercontinental Cupi ajalugu ja staatust peetakse oluliseks eellaseks kaasaegsetele maailmameistrivõistlustele.
Kokkuvõte
Intercontinental Cup oli mitu aastakümmet oluline mõõduvõtt Euroopa ja Lõuna-Ameerika jalgpalliklubi vahel, mille formaadid ja korraldus aastate jooksul muutusid — alates kahekohtumisest kuni Jaapanis peetud ühevõitluseks sponsoritud Toyota Cup’ini. Selle pärand elab edasi tänapäevastes rahvusvahelistes klubiturniirides ning paljud Intercontinental Cupi võitjad loetakse jätkuvalt maailmaklassi klubideks.
Trofee
Võistlustrofee ülaosas on sõnad "Coupe Européenne-Sudamericaine" ("Euroopa-Lõuna-Ameerika karikas"). Karika allosas on UEFA ümmargune logo ja Lõuna-Ameerika kaart ringis.
Toyota sponsorluse ajal anti võistlusele teine trofee nimega "Toyota Cup".
Etendused
Erinevate klubide tulemused on esitatud järgmistes tabelites:
Tulemused klubide kaupa
| Klubi | Võitjad | Teise koha saanud | Võiduaastad | Teiseks tulnud aastad |
| 3 | 4 | 1969, 1989, 1990 | 1963, 1993, 1994, 2003 | |
|
| 3 | 2 | 1961, 1966, 1982 | 1960, 1987 |
| 3 | 2 | 1960, 1998, 2002 | 1966, 2000 | |
|
| 3 | 1 | 1977, 2000, 2003 | 2001 |
|
| 3 | - — | 1971, 1980, 1988 | - — |
|
| 2 | 4 | 1973, 1984 | 1964, 1965, 1972, 1974 |
| 2 | 1 | 1985, 1996 | 1973 | |
|
| 2 | - — | 1962, 1963 | - — |
| 2 | - — | 1964, 1965 | - — | |
| 2 | - — | 1992, 1993 | - — | |
| 2 | - — | 1972, 1995 | - — | |
|
| 2 | - — | 1976, 2001 | - — |
|
| 2 | - — | 1987, 2004 | - — |
|
| 1 | 2 | 1968 | 1969, 1970 |
|
| 1 | 2 | 1979 | 1990, 2002 |
|
| 1 | 1 | 1983 | 1995 |
|
| 1 | 1 | 1986 | 1996 |
| 1 | 1 | 1999 | 1968 | |
|
| 1 | - — | 1967 | - — |
|
| 1 | - — | 1970 | - — |
|
| 1 | - — | 1974 | - — |
|
| 1 | - — | 1981 | - — |
|
| 1 | - — | 1991 | - — |
|
| 1 | - — | 1994 | - — |
| 1 | - — | 1997 | - — | |
| - — | 2 | - — | 1961, 1962 | |
| - — | 2 | - — | 1981, 1984 | |
|
| - — | 2 | - — | 1976, 1997 |
|
| - — | 1 | - — | 1967 |
|
| - — | 1 | - — | 1971 |
|
| - — | 1 | - — | 1977 |
|
| - — | 1 | - — | 1979 |
|
| - — | 1 | - — | 1980 |
| - — | 1 | - — | 1982 | |
|
| - — | 1 | - — | 1983 |
|
| - — | 1 | - — | 1985 |
|
| - — | 1 | - — | 1986 |
|
| - — | 1 | - — | 1988 |
|
| - — | 1 | - — | 1989 |
|
| - — | 1 | - — | 1991 |
| - — | 1 | - — | 1992 | |
|
| - — | 1 | - — | 1998 |
|
| - — | 1 | - — | 1999 |
|
| - — | 1 | - — | 2004 |
Tulemused riikide kaupa
| Riik | Võitjad | Teise koha saanud | Võitnud klubid | Võiduaastad |
| 9 | 9 | Boca, Independiente, Estudiantes, River Plate, Racing Club, Vélez Sarsfield | 1967, 1968, 1973, 1977, 1984, 1986, 1994, 2000, 2003 | |
| 7 | 5 | 1964, 1965, 1969, 1985, 1989, 1990, 1996 | ||
| 6 | 5 | Santos, São Paulo, Grêmio, Flamengo | 1962, 1963, 1981, 1983, 1992, 1993 | |
| 6 | 2 | Peñarol, Nacional | 1961, 1966, 1971, 1980, 1982, 1988 | |
| 4 | 3 | Real Madrid, Atlético Madrid | 1960, 1974, 1998, 2002 | |
| 3 | 2 | Bayern München, Borussia Dortmund | 1976, 1997, 2001 | |
| 3 | 1 | Ajax, Feyenoord | 1970, 1972, 1995 | |
| 2 | 2 | Porto | 1987, 2004 | |
| 1 | 5 | 1999 | ||
| 1 | 2 | Olimpia | 1979 | |
| 1 | - — | Punase Tähe Belgrad | 1991 | |
| - — | 2 | - — | - — | |
| - — | 1 | - — | - — | |
| - — | 1 | - — | - — | |
| - — | 1 | - — | - — | |
| - — | 1 | - — | - — | |
| - — | 1 | - — | - — |
.svg(1).png){kind=small}
Tulemused konföderatsiooni kaupa
| Konföderatsioon | Võitjad | Teise koha saanud | Võitnud klubid | Võitnud riigid |
| CONMEBOL | 22 | 21 | 13 | 4 |
| UEFA | 21 | 22 | 12 | 7 |
Treenerid
- Carlos Bianchi võitis treenerina kolm korda: üks kord
Vélez Sársfieldiga 1994. aastal ja kaks korda Boca Juniorsiga 2000. ja 2003. aastal. - Luis Cubilla ja Juan Mujica võitsid karikaid nii mängijate kui ka treeneritena:
- Luis Cubilla (mängis
1961 Peñaroli ja 1971 Nacionali eest, seejärel 1979 Olimpia treener
) - Juan Mujica (mängis 1971 Nacionali eest ja treenis seda 1980)
Mängijad
- Alessandro Costacurta ja Paolo Maldini mängisid viis korda, kõik Milaniga
(1989, 1990, 1993, 1994, 2003). - Estudiantes (1968, 1969 ja 1970) ja Independiente (1972, 1973 ja 1974) mängisid kolmel järjestikusel aastal. Mõned mängijad neist meeskondadest mängisid kõigis kolmes, sealhulgas Carlos Bilardo ja Juan Ramón Verón.
Kõikide aegade parimad skoorijad
- Pelé on kõigi aegade parim väravakütt. Ta lõi kolmes mängus seitse väravat.
- Vaid kuus mängijat lõi kontinentidevahelisel karikavõistlusel vähemalt kolm väravat.
| Mängija | Klubi | Eesmärgid | Rakendused | Aastad |
|
| 7 | 3 | 1962, 1963 | |
|
|
| 6 | 6 | 1960, 1961, 1966 |
|
|
| 3 | 2 | 1971 |
|
|
| 3 | 3 | 1961 |
|
| 3 | 4 | 1961, 1962 | |
|
| 3 | 4 | 1964, 1965 |
Pelé on kõigi aegade parim väravalööja Intercontinental Cupi ajaloos 7 väravaga 3 mängus
Hat-tricks
- Pelé on ainus mängija võistluste ajaloos, kes on löönud kübaratriki (Lissabon, 1962, teine mäng Benfica vastu).
| Mängija | Rahvus | Klubi | Vastane | Eesmärgid | Goal Times | Tulemus | Turniir | Ümmargune | Kuupäev |
|
| 3 | 15'; 25'; 64' | 5–2 | 1962. aasta kontinentidevaheline karikas | Teine etapp | 11. oktoober 1962 |
Man of the Match
Mängu meheks valiti 1980. aasta mees. Siin on võitjate nimekiri.
| Aasta | Mängija | Klubi |
| 1980 |
|
|
| 1981 |
|
|
| 1982 |
|
|
| 1983 |
|
|
| 1984 |
|
|
| 1985 |
| |
| 1986 |
|
|
| 1987 |
|
|
| 1988 |
|
|
| 1989 |
| |
| 1990 |
| |
| 1991 |
|
|
| 1992 |
| |
| 1993 |
| |
| 1994 |
|
|
| 1995 |
| |
| 1996 | ||
| 1997 |
| |
| 1998 |
| |
| 1999 |
| |
| 2000 |
|
|
| 2001 |
|
|
| 2002 |
| |
| 2003 |
|
|
| 2004 |
|
|
.svg.png){kind=small}
.svg.png){kind=small}
Martin Palermo, 2000. aasta mängu mees.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse tavaliselt Euroopa/Lõuna-Ameerika karikat?
V: Euroopa/Lõuna-Ameerika karikat nimetatakse tavaliselt kontinentidevaheliseks karikaks või Toyota karikaks.
K: Millal toimus esimene FIFA klubide maailmameistrivõistlused?
V: Esimene FIFA klubide maailmameistrivõistlused toimusid 2000. aastal.
K: Millised kontinendid on esindatud FIFA klubide maailmameistrivõistlustel?
V: FIFA klubide maailmameistrivõistlustel osalevad Euroopa, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania esindajad.
K: Kuidas muutus kontinentidevaheline karikas 2005. aastal?
V: 2005. aastal asendati kontinentidevaheline karikasari FIFA klubide maailmameistrivõistlustega.
K: Kas FIFA tunnustab mõlemat tüüpi maailmameistreid võrdse staatusega?
V: Jah, 2017. aastal tunnustas FIFA ametlikult mõlemat tüüpi maailmameistreid (de jure) FIFA klubide maailmameistrivõistluste võitjatele ehk ametlikele maailmameistritele võrdse staatusega.
K: Miks peetakse kontinentidevahelist karikat põnevaks jalgpallivõistluseks? V: Jalgpallieksperdid on ühel meelel, et kontinentidevahelist karikat peetakse põnevaks jalgpallivõistluseks tänu selle suurele tasakaalule väljakul, mis on antud väiksema majandusliku ajavahe ja välismängijaid käsitlevate eeskirjade tõttu, mis järk-järgult soosisid Euroopa meeskondi ja nõrgestasid Lõuna-Ameerika meeskondi; seda kinnitab ka statistika.
Otsige