Intercontinental Cup oli rahvusvaheline jalgpallivõistlus, mille toetasid ja kiitsid heaks Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) ja Confederación Sudamericana de Fútbol (CONMEBOL). Tavaliselt kohtusid üksteisega Euroopa meister — UEFA Meistrite Liiga võitja — ja Lõuna-Ameerika meister — Copa Libertadores võitja. Turniir toimus aastatel 1960–2004 ja selle järglaseks sai hiljem FIFA klubide maailmameistrivõistlused, mis toimusid samaaegselt aastatel 2000–2004 ning alates 2005. aastast tõid kokku maailma klubide tiitlivõistluse formaadi.

Ajalugu ja formaat

Kuni 1979. aastani peeti finaal tavaliselt kahe mängu (kodu- ja võõrsilmäng) kokkuvõttes. Ajavahemikus 1960–1968 lahendati viigiseisud vajadusel kordusmängu ehk play-off’ga; alates 1968. aastast hakati otsustama ka otse karistuslöökide abil. 1970. aastate keskel esines mitmel korral vastuolusid ja vägivallaepisoodide tõttu ka osalemisest keeldumisi — see vähendas mõne aasta jooksul turniiri usaldusväärsust ja mõjutas osalejate hulka.

Alates 1980. aastast muutus võistlus ühe kohtumise formaadiks: finaal peeti neutraalsel maal Jaapanis ning turniiri peamiseks sponsoriks sai autotootja Toyota. Selle perioodi kuulsaim nimetaja oli Toyota Cup, kuna sponsorlusandja andis võitjale eraldi Toyota karika. Võistlust korraldas siis Jaapani Jalgpalliliit, ent UEFA ja CONMEBOL kinnitasid turniiri staatust endiselt.

Osalejad, tulemused ja mõned tähtsündmused

Esimene Intercontinental Cupi võitja oli Hispaania klubi Real Madrid, kes alistas 1960. aastal Uruguay klubi Peñarol. Viimane meistritiitel selles sarjas kuulus 2004. aastal Portugali klubile Porto, kes alistas Kolumbia meeskonna Once Caldas penaltiseerias (penaltiseerias). Pärast 2004. aastat liideti Intercontinental Cup ametlikult ülemaailmse formaadi alla ja edaspidi korraldati võistlust laiema osalejate ringiga FIFA hallatuna.

Turniiri ajal tehti mitmeid meeldejäävaid mänge ning osalesid maailma tippklubid. Mõned tuntud ja edukad võitjad olid Real Madrid, Boca Juniors, AC Milan, Independiente, Peñarol ja Porto. Samuti jäi ajalukku Toyota-aeg, mil finaal Jaapanis tõi Lõuna-Ameerika ja Euroopa klubid regulaarselt Aasia publikuni.

Vaidlused ja pärand

  • 1970. ja 1980. aastatel mõjutasid võistlust rahalised huvid, reisikulud ja ohutusprobleemid — osa Euroopa klubisid keeldus sel perioodil osalemast.
  • Sponsorlus ja Jaapanis peetav ühekohtumine 1980. aastatest tõstsid turniiri kommertslikku profiili, mistõttu see sai ka tuntuks kui Toyota Cup.
  • Pärast 2004. aastat liidetud FIFA klubide maailmameistrivõistlused jätkasid maailma parimate klubide mõõduvõtmist laiemas formaadis; Intercontinental Cupi ajalugu ja staatust peetakse oluliseks eellaseks kaasaegsetele maailmameistrivõistlustele.

Kokkuvõte

Intercontinental Cup oli mitu aastakümmet oluline mõõduvõtt Euroopa ja Lõuna-Ameerika jalgpalliklubi vahel, mille formaadid ja korraldus aastate jooksul muutusid — alates kahekohtumisest kuni Jaapanis peetud ühevõitluseks sponsoritud Toyota Cup’ini. Selle pärand elab edasi tänapäevastes rahvusvahelistes klubiturniirides ning paljud Intercontinental Cupi võitjad loetakse jätkuvalt maailmaklassi klubideks.