Makroevolutsioon: määratlus, debatid ja seos mikroevolutsiooniga

Makroevolutsioon: põhjalik ülevaade määratlusest, debatist ja seostest mikroevolutsiooniga — fossiilid, geneetika ja teadlaste eriarvamused selgelt kokku võetud.

Autor: Leandro Alegsa

Makroevolutsioon tähistab evolutsiooni suuremat skaalat — muutusi, mis ilmnevad pika aja jooksul ja mis hõlmavad sageli uute rühmade, taksonite või suuremate morfoloogiliste ja ökoloogiliste ümberkorralduste tekkimist. Mõne jaoks tähendab see liikide tekkimist, teiste jaoks viitab see ulatuslikele muutustele, mida näeme fossiilides. Sõltuvalt autorist rõhutatakse kas protsessi (kuidas muutused toimuvad) või mustrit (mida fossiilne ja sugupuuline vaade näitab).

  1. "Suured muutused struktuuris ja eluviisides ... kümnete miljonite aastate jooksul". R.L. Carroll.
  2. "Suur evolutsiooniline muster... sündmused, mille tulemuseks on uue kõrgema taksoni teke". Geneetika sõnaraamat.
  3. "Kõik makroevolutsioonilised protsessid toimuvad populatsioonides ja indiviidide genotüüpides ning on seega samaaegselt mikroevolutsioonilised protsessid". Mayr.
  4. "Ebaselge termin suurte fenotüüpsete muutuste evolutsiooni kohta, mis on tavaliselt piisavalt suured, et [paigutada] sugukond eraldi perekonda või kõrgemasse taksonisse". Futuyma.
  5. "Evolutsioon suurel skaalal". Ridley.

Mida makroevolutsioon hõlmab?

Makroevolutsioon hõlmab mitmesuguseid nähtusi ja protsesse, näiteks:

  • spetsiatsioon — uute liikide teke ja nende hajumine;
  • massiivne väljasuremine ja selle mõju ülejäänud elule;
  • suured morfoloogilised muutused (nt uute kehaehituse tüüpide tekkimine);
  • adaptatiivsed radiatsioonid — kiire mitmekesistumine, kui organismid vallutavad uusi ökoloogilisi nišše;
  • pärilikkuse ja arengugenetika muutused, mis juhivad suurte fenotüüpsete muutuste suunda.

Mikroevolutsioon ja seos makroevolutsiooniga

Mikroevolutsioon viitab väiksematele muutustele populatsioonide või liikide sees — näiteks alleelisageduste muutused, adaptatsioonid lokaalsetes tingimustes või geneetiline drift. Paljud bioloogid näevad makroevolutsiooni lihtsalt mikroevolutsiooniliste protsesside jätkumisena pika aja jooksul: samad protsessid (valik, mutatsioon, juhuslik drift, ränne) võivad viia nii väikeste kui ka suurte evolutsiooniliste muutusteni.

Kuid on ka eriteooriaid ja rõhuasetusi. Mõned paleontoloogid ja evolutsioonibioloogid rõhutavad, et paleorekordis esinevad mustrid (nt suhteliselt järsud liigilised muutused fossiilide jadas) võivad vajada selgitusi, mis ei piirdu üksnes aeglase gradualistliku muutusega. Selle aruteluga on seotud näiteks punctuated equilibrium (Gould & Eldredge) ning diskussioonid arengugenetika (esim. geeniregulatsiooni muutused) olulisuse kohta suures skaalas.

Peamised teaduslikud vaated ja vaidlused

Vaidlused makroevolutsioonis keskenduvad tavaliselt järgmistele küsimustele:

  • Kas makroevolutsioonilised mustrid on lihtsalt mikroevolutsiooni kogunemine pikimal ajal või on olemas eraldi protsessid, mis ilmnevad ainult suurel skaalal?
  • Kui suurt rolli mängivad arengusüsteemide (näiteks geenide võrgustike) muutused uute trupistruktuuride ja funktsioonide tekkimisel?
  • Kuidas tõlgendada fossiiliarvestust: kas kiiret ilmumist ja stabiilsust fossiilides tuleks pidada eriliseks protsessiks või osaks graduaalsest muutusest, mille ajasammud lihtsalt jäävad fossiilides vähem ilmekaks?

Mõned autorid (nt Mayr) rõhutavad, et makroevolutsioonilised ilmingud juurduvad individuaalse tasandi protsessides: "Kõik makroevolutsioonilised protsessid toimuvad populatsioonides ja indiviidide genotüüpides ning on seega samaaegselt mikroevolutsioonilised protsessid". Teised teadlased toovad esile, et arengu- ja ökoloogilised protsessid võivad genereerida mustreid, mida ei saa lihtsalt lineaarse kumulatsiooni kaudu täielikult selgitada.

Kuidas makroevolutsiooni uuritakse?

Makroevolutsiooni uurimine ühendab mitmeid meetodeid:

  • paleontoloogia — fossiilide analüüs ajas ja ruumis, mustrite leidmine (ilmutus-, väljasuremis- ja morfoloogiliste muutuste ajalugu);
  • fülogeneetika — sugupuu rekonstrueerimine molekulaarsete ja morfoloogiliste andmete põhjal, et mõista liikumist uute rühmade poole;
  • komparatiivmeetodid — kas tunnuste seosed ja evolutsioonilised kiirused on sõltuvad ökoloogilistest tingimustest või liigi eluviisist;
  • aren­duse geneetika (evo-devo) — uurib, kuidas geenide regulatsioon ja arenguprotsessid loovad suuri fenotüüpsete muutuste võimalusi;
  • molekulaarsed kellad ja muud dateerimismeetodid — ajaskaala paika panek evolutsiooniliste sündmuste jaoks.

Oluline terminoloogia ja näited

Terminitena on makroevolutsioon kasulik eristada järgmistest: evolutsioonile (üldine protsess), liikide teke, massilised väljasuremised ja adaptatiivsed radiatsioonid. Näidetena võib tuua imetajate mitmekesistumise pärast dinosauruslikku väljasuremist, või lindude päritolu ja arengu suuremahulised muutused luustikus ja lennuks sobivates tunnustes.

Mikroevolutsioon: mõni täiendav selgitus

Mikroevolutsioon seevastu viitab väiksematele evolutsioonilistele muutustele sees populatsioonide või liikide. Mikroevolutsiooni käigus toimuvad kindlasti muutused alleelisagedustes, mis on otsene mõõde geneetiliste muutuste toimimisest. Mõned bioloogid, eriti Richard Dawkins, on väitnud, et geen on valiku objekt. Ernst Mayr on selle alati vaidlustanud: "Indiviid on üksus, mis jääb ellu või mitte, mis paljuneb või mitte ja mis paljuneb edukalt või mitte". Muutused geenide sageduses populatsioonides on sageli kõrvalsaadus sellest, mis juhtub indiviididega — aga need sagedused omakorda suunavad võimalusi, kuidas makrotasandi mustrid kujunevad.

Kokkuvõte

Makroevolutsioon on kasulik mõiste, kui räägitakse evolutsioonist suurel ajaskaalal ja kõrgemal taksonoomilisel tasemel. Enamik biolooge ei pea makroevolutsiooni jaoks eriliseks mingit uut fundamentaalset protsessi — nad näevad seda mikroevolutsiooni jätkuna. Samas pakuvad fossiilne arhiiv, arengu­genetika ja võrdlevad lähenemised täiendavat informatsiooni ning teevad diskussiooni makroevolutsiooni eripärade ja mehhanismide üle viljakaks ja teaduslikult vajalikuks.

Makroevolutsiooni seos mikroevolutsiooniga

Paleontoloogia, evolutsiooniline arengubioloogia ja järjestusanalüüs annavad palju tõendeid mustrite ja protsesside kohta, mida võib liigitada makroevolutsiooniks. Üks näide makroevolutsioonist on sulgede ilmumine lindude evolutsiooni käigus ühest dinosauruste rühmast.

Kaasaegse evolutsioonilise sünteesi mõtteviisi raames käsitatakse makroevolutsiooni kui mikroevolutsiooni koosmõju. Seega ei ole mikro- ja makroevolutsiooni eristamine põhimõtteline - ainus erinevus nende vahel on ajaline ja mastaabiline.

Mõned kreatsionistid on võtnud kasutusele ka termini "makroevolutsioon", et kirjeldada evolutsiooni vormi, mida nad tagasi lükkavad. Nad võivad aktsepteerida, et evolutsioonilised muutused on võimalikud liikide sees (mikroevolutsioon), kuid eitavad, et üks liik võib areneda teiseks (makroevolutsioon). Bioloogid lükkavad need argumendid tagasi, sest nende arvates on piisavalt tõendeid selle kohta, et minevikus on toimunud makroevolutsioon.

Uurimisteemad

Mõned näited teemadest, mille uurimine kuulub makroevolutsiooni valdkonda:

Termini päritolu

Vene entomoloog Juri Filipptšenko (või Filipptšenko, sõltuvalt translitereerimisest) lõi esimest korda terminid "makroevolutsioon" ja "mikroevolutsioon" 1927. aastal oma saksakeelses teoses "Variabilität und Variatio".

Sellest ajast alates on nende tähendust mitu korda muudetud ja see on langenud paljudele ebasoosingusse, kes eelistavad rääkida bioloogilisest evolutsioonist kui ühest protsessist.

Makroevolutsiooni kriitika

Evolutsiooni kui tervikut toetavad tugevalt mitmesugused tõendid.

Bioloogide jaoks on küsimus selles, kas on mõtet kasutada spetsiaalset terminit makroevolutsioon. Vastus on jaatav mõne bioloogi jaoks, kes pakkusid välja ühe või mitu evolutsioonimehhanismi, mis toimisid üle liigi taseme. Pakuti välja punktuaalse tasakaalu ja liigivaliku ideed, kuid igal juhul arvas enamik bioloogidest, et neid saab seletada tavaliste väikesemahuliste muutustega. See selgitab, miks "makroevolutsioon" on ehk termin, mida bioloogid ei pea kasutama.

Teema üle arutledes kasutavad kreatsionistid mikro- ja makroevolutsiooni "strateegiliselt elastseid" määratlusi. Makroevolutsiooni ei saa nende määratluse järgi saavutada. Igasugust täheldatud evolutsioonilist muutust kirjeldavad nad kui "lihtsalt mikroevolutsiooni".

Arutelu bioloogide vahel jätkub, kusjuures mõned bioloogid väidavad, et on olulisi tõendeid, et makroevolutsiooni käigus on tegutsenud ka teised tegurid, ja teised väidavad, et makroevolutsiooni saab siiski täielikult seletada mikroevolutsiooni mehhanismidega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on makroevolutsioon?


V: Makroevolutsioon viitab suuremahulisele evolutsioonile, mis võib tähendada liikide teket või fossiilides täheldatud suuremahulisi muutusi. See on mugavustermin ja ei viita mingile muutusele evolutsiooniprotsessis.

K: Mille poolest erineb see mikroevolutsioonist?


V: Mikroevolutsioon viitab väiksematele evolutsioonilistele muutustele liikide või populatsioonide sees, näiteks muutustele alleelisagedustes.

K: Milleks kasutavad mõned bioloogid makroevolutsiooni?


V: Mõned bioloogid kasutavad seda terminit evolutsiooni kohta juba eraldunud geeniparkides, keskendudes muutustele, mis toimuvad liigi tasandil või sellest kõrgemal.

K: Kes pakkus välja, et geenid on valiku objektid?


V: Richard Dawkins pakkus välja, et geenid on valiku objektid.

K: Kes vaidlustas selle idee?


V: Ernst Mayr vaidlustas selle idee, väites, et indiviidid on need, kes jäävad ellu ja paljunevad edukalt.

K: Mis juhtub geenide sagedusega mikroevolutsiooni käigus?


V: Mikroevolutsiooni käigus toimuvad muutused geenide sageduses üksikisikutega toimuva kõrvalproduktina.

K: Kas paleontoloogid, kes näevad fossiilides asju, mida gradualistliku evolutsioonilise sünteesi abil ei saa seletada, on enamuse või vähemuse seisukoht? V: Paleontoloogid, kes näevad fossiilides asju, mida gradualistlik evolutsiooniline süntees ei seleta, on vähemuse positsioonil.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3