Makroevolutsioon

Makroevolutsioon viitab suuremahulisele evolutsioonile. Mõne jaoks tähendab see liikide tekkimist. Teiste jaoks tähendab see fossiilides täheldatud ulatuslikke muutusi.

  1. "Suured muutused struktuuris ja eluviisides ... kümnete miljonite aastate jooksul". R.L. Carroll.
  2. "Suur evolutsiooniline muster... sündmused, mille tulemuseks on uue kõrgema taksoni teke". Geneetika sõnaraamat.
  3. "Kõik makroevolutsioonilised protsessid toimuvad populatsioonides ja indiviidide genotüüpides ning on seega samaaegselt mikroevolutsioonilised protsessid". Mayr.
  4. "Ebaselge termin suurte fenotüüpsete muutuste evolutsiooni kohta, mis on tavaliselt piisavalt suured, et [paigutada] sugukond eraldi perekonda või kõrgemasse taksonisse". Futuyma.
  5. "Evolutsioon suurel skaalal". Ridley.

See on mugavustermin: enamiku bioloogide jaoks ei tähenda see mingit muutust evolutsiooniprotsessis. Mõnede paleontoloogide jaoks ei saa mõningaid asju, mida nad fossiilides näevad, seletada ainult gradualistliku evolutsioonilise sünteesi abil. Nad on vähemuses. On olemas mõned huvitavad arutelud teiste paleontoloogide poolt.

Mõned bioloogid kasutavad seda terminit evolutsiooni kohta juba eraldunud geenivaramutes. Nende jaoks keskenduvad makroevolutsioonilised uuringud muutustele, mis toimuvad liigi tasandil või sellest kõrgemal. See on jällegi vähemuse seisukoht. Enamik biolooge ei nimetaks liikide tasandil toimuvat evolutsiooni makroevolutsiooniks.

Mikroevolutsioon seevastu viitab väiksematele evolutsioonilistele muutustele liikide või populatsioonide sees. Mikroevolutsiooni käigus toimuvad kindlasti muutused alleelisagedustes. Mõned bioloogid, eriti Richard Dawkins, on väitnud, et geen on valiku objekt. Ernst Mayr on selle alati vaidlustanud: "Indiviid on üksus, mis jääb ellu või mitte, mis paljuneb või mitte ja mis paljuneb edukalt või mitte". Muutused geenide sageduses populatsioonides on kõrvalsaadus sellest, mis juhtub indiviididega.

Makroevolutsiooni seos mikroevolutsiooniga

Paleontoloogia, evolutsiooniline arengubioloogia ja järjestusanalüüs annavad palju tõendeid mustrite ja protsesside kohta, mida võib liigitada makroevolutsiooniks. Üks näide makroevolutsioonist on sulgede ilmumine lindude evolutsiooni käigus ühest dinosauruste rühmast.

Kaasaegse evolutsioonilise sünteesi mõtteviisi raames käsitatakse makroevolutsiooni kui mikroevolutsiooni koosmõju. Seega ei ole mikro- ja makroevolutsiooni eristamine põhimõtteline - ainus erinevus nende vahel on ajaline ja mastaabiline.

Mõned kreatsionistid on võtnud kasutusele ka termini "makroevolutsioon", et kirjeldada evolutsiooni vormi, mida nad tagasi lükkavad. Nad võivad aktsepteerida, et evolutsioonilised muutused on võimalikud liikide sees (mikroevolutsioon), kuid eitavad, et üks liik võib areneda teiseks (makroevolutsioon). Bioloogid lükkavad need argumendid tagasi, sest nende arvates on piisavalt tõendeid selle kohta, et minevikus on toimunud makroevolutsioon.

Uurimisteemad

Mõned näited teemadest, mille uurimine kuulub makroevolutsiooni valdkonda:

Termini päritolu

Vene entomoloog Juri Filipptšenko (või Filipptšenko, sõltuvalt translitereerimisest) lõi esimest korda terminid "makroevolutsioon" ja "mikroevolutsioon" 1927. aastal oma saksakeelses teoses "Variabilität und Variatio".

Sellest ajast alates on nende tähendust mitu korda muudetud ja see on langenud paljudele ebasoosingusse, kes eelistavad rääkida bioloogilisest evolutsioonist kui ühest protsessist.

Makroevolutsiooni kriitika

Evolutsiooni kui tervikut toetavad tugevalt mitmesugused tõendid.

Bioloogide jaoks on küsimus selles, kas on mõtet kasutada spetsiaalset terminit makroevolutsioon. Vastus on jaatav mõne bioloogi jaoks, kes pakkusid välja ühe või mitu evolutsioonimehhanismi, mis toimisid üle liigi taseme. Pakuti välja punktuaalse tasakaalu ja liigivaliku ideed, kuid igal juhul arvas enamik bioloogidest, et neid saab seletada tavaliste väikesemahuliste muutustega. See selgitab, miks "makroevolutsioon" on ehk termin, mida bioloogid ei pea kasutama.

Teema üle arutledes kasutavad kreatsionistid mikro- ja makroevolutsiooni "strateegiliselt elastseid" määratlusi. Makroevolutsiooni ei saa nende määratluse järgi saavutada. Igasugust täheldatud evolutsioonilist muutust kirjeldavad nad kui "lihtsalt mikroevolutsiooni".

Arutelu bioloogide vahel jätkub, kusjuures mõned bioloogid väidavad, et on olulisi tõendeid, et makroevolutsiooni käigus on tegutsenud ka teised tegurid, ja teised väidavad, et makroevolutsiooni saab siiski täielikult seletada mikroevolutsiooni mehhanismidega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on makroevolutsioon?


V: Makroevolutsioon viitab suuremahulisele evolutsioonile, mis võib tähendada liikide teket või fossiilides täheldatud suuremahulisi muutusi. See on mugavustermin ja ei viita mingile muutusele evolutsiooniprotsessis.

K: Mille poolest erineb see mikroevolutsioonist?


V: Mikroevolutsioon viitab väiksematele evolutsioonilistele muutustele liikide või populatsioonide sees, näiteks muutustele alleelisagedustes.

K: Milleks kasutavad mõned bioloogid makroevolutsiooni?


V: Mõned bioloogid kasutavad seda terminit evolutsiooni kohta juba eraldunud geeniparkides, keskendudes muutustele, mis toimuvad liigi tasandil või sellest kõrgemal.

K: Kes pakkus välja, et geenid on valiku objektid?


V: Richard Dawkins pakkus välja, et geenid on valiku objektid.

K: Kes vaidlustas selle idee?


V: Ernst Mayr vaidlustas selle idee, väites, et indiviidid on need, kes jäävad ellu ja paljunevad edukalt.

K: Mis juhtub geenide sagedusega mikroevolutsiooni käigus?


V: Mikroevolutsiooni käigus toimuvad muutused geenide sageduses üksikisikutega toimuva kõrvalproduktina.

K: Kas paleontoloogid, kes näevad fossiilides asju, mida gradualistliku evolutsioonilise sünteesi abil ei saa seletada, on enamuse või vähemuse seisukoht? V: Paleontoloogid, kes näevad fossiilides asju, mida gradualistlik evolutsiooniline süntees ei seleta, on vähemuse positsioonil.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3