Põlisameerika flööt

Põlisameerika flööt on flööt, mida hoitakse mängiva isiku ees, millel on avatud augud mängija sõrmede jaoks ja millel on kaks eraldi osa: üks flöödil mängiva isiku hingamise jaoks ja teine, mis tekitab flöödi heli.

Mängija hingab flöödi ühte otsa. Flöödi välisküljel olev klots suunab mängija hingamise esimesest osast teise ossa, mis paneb õhu teises osas vibreerima. Vibratsioon põhjustab teises osas õhu pideva resonantsi, mis tekitab heli.

Ameerika põlisrahvaste flööte valmistatakse paljudes erinevates kujundustes, suurustes ja variatsioonides - palju rohkem kui teisi puupuhkpille.

Gary Kuhli poolt 2003. aastal valmistatud indiaanlaste flööt. Materjal: Müürtsipuu. Clint Gose'i kollektsioon.

Nimed

Põlisameerika flöödil on palju muid nimesid.: Ameerika indiaanlaste kurtmisflööt, kurtmisflööt, vanaisa flööt, indiaanlaste flööt, armastusflööt, indiaanlaste kurtmisflööt, indiaanlaste armastusflööt, indiaanlaste stiilis flööt (vt indiaanlaste kunsti ja käsitöö seadus), Põhja-Ameerika flööt, tasandike flööt ja tasandike indiaanlaste kurtmisflööt.

Pilli nime õigesti kirjutades on "Native American flute", kasutades "N" ja "A" asemel suurtähtedega ning "f" asemel väiketähtedega "flute".

Isikut, kes mängib indiaanlaste flööte, nimetatakse "flöödimängijaks". Sõna "flöödimängija" kasutatakse, kuid palju harvemini.

Ajalugu

On palju lugusid selle kohta, kuidas erinevad Ameerika põlisrahvad leiutasid Ameerika põlisrahvaste flöödi. Ühe loo kohaselt nokkis puukakk termiite otsides puu oksa auke. Kui tuul puhus mööda auke, kuulsid inimesed muusikat.

Ei ole täpselt teada, kuidas Ameerika põlisrahvaste flöödi disain enne 1823. aastat kujunes. Mõned mõjutused võisid olla järgmised:

Puude oksad või taimede varred, kuhu putukad on puurinud augud, mis tekitasid tuulega puhudes helisid.
Atlatl.
Meso-Ameerikas valmistatud savist muusikainstrumendid.
Anasazi flööt, mis on varajaste Ameerika põlisrahvaste poolt välja töötatud flööditüüp.
Oreli osad, mis tekitavad pilli heli. Põlisameeriklasi õpetati neid oreliosi valmistama juba 1524. aastal.
Plokkflööt - Euroopast pärit muusikainstrument.

Samuti on võimalik, et riistad viidi rändamise käigus teistest kultuuridest kaasa.

Vanim puust valmistatud Ameerika indiaanlaste flööt on pärit 1823. aastast. Praegu on see Itaalias Bergamos asuvas muuseumis.

Ameerika indiaanlaste flööt, Lakota kultuur, 1935 või varem. Clint Gose'i kollektsioon.

Osad

Põlisameerika flöödil on kaks osa: aeglane õhukamber ja helikamber. Pilli sees olev pistik eraldab aeglase õhu kambrist helikambrist.

Põlisameerika flöödi osadel võib olla palju alternatiivseid nimetusi. Pistikut nimetatakse mõnikord siseseinaks. Aeglast õhukambrit nimetatakse ka "SAC", kompressioonikambriks või suukambriks. Helikambrit nimetatakse ka torukorpuseks, mängukambriks, kõlakambriks, toonikambriks või muutuvtoruks.

Seadme välisküljel olev plokk on eraldi osa, mida saab eemaldada. Plokki nimetatakse ka linnuks, fetišiks, sadulaks või totemiks. Klots on rihmaga seotud flöödi pesale. Plokk liigutab õhku läbi suitsutoru aeglasest õhukambrist helikambrisse. Plokk on sageli linnukujuline.

Aeglases õhukambris on suupill ja hingamisava mängija hingamise jaoks. Õhk voolab läbi aeglase õhu kambri ja väljumisava üles suitsutorusse.

Helikambris on heliauk, mis tekitab õhu vibratsiooni, mis põhjustab heli, kui õhuvool jõuab lõhkumisservale. Heliauku võib nimetada ka pillide auku, akna või tõeliseks heliaukuks ("TSH"). Lõikeserva võib nimetada ka lõikeservaks, fippliservaks, labiumiks või heliservaks.

Helikambris on ka sõrmeaugud, mis võimaldavad mängijal muuta vibreeriva õhu sagedust. Vibratsioonisageduse muutmine muudab tekitatava heli helikõrgust.

Põlisameerika flöödil on sõrmeaugud avatud, mis tähendab, et mängija sõrmed katavad sõrmeauku (mitte metallist hoovad või padjad, nagu näiteks klarnetil). See tähendab, et mängija peab suutma oma sõrmedega jõuda kõigi pilli sõrmeaukudeni. Sõrmeauke võib nimetada ka noodiaukudeks, mänguaukudeks, tooniaukudeks või stopperiteks.

Flöödi jalapealne ots - see, mis on mängija suust kaugemal - võib omada suunaauke. Need augud mõjutavad flöödi helikõrgust, kui kõik sõrmeaugud on kaetud. Need on seotud ka "nelja suunaga" - ida, lõuna, lääne ja põhja -, mida leidub paljudes indiaanlaste lugudes. Suunaauke võib nimetada ka häälestusavadeks või tuuleaukudeks.

Ülaltoodud pildil - ingliskeelsete siltidega indiaanlaste flöödi osad - võib näha ka Cherokee, hollandi, esperanto, prantsuse, saksa, jaapani, korea, poola, vene ja hispaania keeles siltidega.

Vaheplaat

Teine viis indiaanlaste flöödi ehitamiseks on kasutada distantsplaati flöödi loomiseks. Vaheplaat asetseb flöödi korpuse pesapinna ja ploki vahele. Vaheplaati hoiab tavaliselt paigal sama rihm, mis hoiab plokki pilli küljes. Lõikeserv võib samuti olla osa distantsplaadist.

Vaheplaat on sageli valmistatud metallist, kuid vaheplaadid võivad olla valmistatud puidust, koorest ja keraamikast.

Mõõtmed

Paljud vanad indiaanlaste flöödid valmistati keha mõõtude abil. Flöödi pikkus oli kaugus küünarnuki siseküljest kuni nimetissõrme otsani. Aeglase õhukambri pikkus oli rusika laius. Heliaugu ja esimese sõrme augu vaheline kaugus oli rusika laius. Sõrmeaukude vaheline kaugus oleks pöidla laius. Viimase sõrmeava ja flöödi otsa vaheline kaugus oli rusika laius.

Praegu kasutavad Ameerika põlisrahvaste flöötide valmistajad oma flöötide mõõtmete kujundamisel mitmeid meetodeid. See on väga oluline sõrmeaukude asukoha puhul, sest need kontrollivad pilli erinevate nootide helikõrgust. Flöödivalmistajad võivad oma instrumentide projekteerimiseks kasutada kalkulaatoreid või kasutada teiste flöödivalmistajate esitatud mõõtmeid.

Materjalid

Paljud Ameerika indiaanlaste flöödid on valmistatud jõeoru, bambuse, puidu või isegi plastist. Mõned Ameerika indiaanlaste flöödi tootjad kasutavad keraamikat või klaasi.

Ameerika põlisrahvaste flöödi osad

Plokid kahel indiaanlaste flöödil

Richard W. Payne'i valmistatud distantsplaadiga flööt.

Muusika

Indiaanlaste flööt (kuus auku).

Esitatakse 1987. aasta flöödil, mille on valmistanud Chief Arthur Two-crows.

Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Põlisameerika stiilis flööt (viis auku) G.

Esitatakse Rick Helleri poolt 2001. aastal valmistatud flöödil.

Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Paljudel Ameerika põlisrahvaste flöödidel on muusikaline skaala, mida nimetatakse pentatooniliseks skaalaks mollis. Seda muusikalist skaalat kasutatakse enamikus Ameerika indiaanlaste flöödimuusikas. Mõned Ameerika põlisrahvaste flöödi tootjad kasutavad nüüd siiski teistsuguseid muusikalisi skaalasid. Samuti häälestavad paljud Ameerika põlisrahvaste flöödi tootjad flööte hoolikalt, et need kõlaksid hästi, kui neid mängitakse koos teiste instrumentidega, näiteks kitarri ja klaveriga.

Ameerika põlisrahvaste flöödid võivad olla suured või väikesed ja nende helivalik ulatub väga madalatest nootidest väga kõrgete nootideni. Suurimatest flöötidest (madalaim helikõrgus) kuni väikseimate flöötideni (kõrgeim helikõrgus) ulatuvad need umbes kolme ja poole oktaavi ulatuses, alates C₂ kuni A₅ .

Varajased lindistused Ameerika põlisrahvaste flöödist on saadaval mitmest allikast.

Sõrmitsemine

Enamikul indiaanlaste flöödil on kas viis sõrmeauku või kuus sõrmeauku. Siiski võib flöödil olla sõrmeauke üldse mitte või kuni seitse sõrmeauku, sealhulgas auk pöidla jaoks. Erinevad tootjad kasutavad oma flöötide puhul erinevaid skaalasid ja sõrmendusi.

Kirjutatud muusika

Kirjutatud muusika Ameerika põlisrahvaste flöödile on sageli fis-moll võtmes, kuigi mõnes muusikas on kasutatud ka teisi võtteid. Ameerika põlisrahvaste flöödile kirjutatud muusikas kasutatakse siiski nelja teravaga helisignatuuri. Seda tuntakse kui "Nakai tabulatuuri". Paljudes kirjalikes muusikapalades on nootide alla lisatud sõrmede skeemid, mis näitavad, milliseid sõrmeauke tuleb selle noodi jaoks katta.

Kirjaliku muusika jaoks standardse võtme allkirja kasutamine, mida saab kasutada Ameerika põlisrahvaste flöödil erinevates võtmetes, liigitab selle instrumendi transponeerivaks instrumendiks.

Põhimuusika (pentatooniline moll) sõrmitsemine paljudel Ameerika põlisrahvaste flöödidel.

Nakai tabulatsioon indiaanlaste flöödile, mis näitab esmase skaala - pentatoonilise molliskaala - noote.

Kaks indiaanlaste flööti, valmistatud alates 2005. aastast.

Revival

Enne 1960. aastat oli vähe indiaanlaste flöödimängijaid. Ameerika indiaanlaste flöödi kasutamine suurenes siiski 1960. aastate lõpus. Paljud inimesed hakkasid mängima indiaanlaste flööti, näiteks Doc Tate Nevaquaya, John Rainer, Jr., Sky Walkinstik Man Alone ja Carl Running Deer.

R. Carlos Nakai muusika sai populaarseks 1980ndatel. Album "Canyon Trilogy" ilmus 1989. aastal. 1998. aastal oli see esimene Ameerika Ühendriikide plaadifirma Recording Industry Association of America poolt kuldplaadiks sertifitseeritud indiaanlaste muusikaalbum. Canyon Trilogy sertifitseeriti 8. juulil 2014 plaatinaplaadiks.

Mary Youngblood võitis oma indiaanlaste flöödimuusika eest kaks Grammy auhinda indiaanlaste muusika kategoorias 2002. ja 2006. aastal. Tänapäeval mängivad ja tunnustavad Ameerika indiaanlaste flööte paljud erinevad rahvad ja kultuurid üle maailma.

Ameerika indiaanlaste flöödimängija, kes esineb annetuste saamiseks New Yorgi rongijaamas.

Ühenduse muusika

Ameerika põlisrahvaste flöödimängijate rühmad kohtuvad iga kuu või kahe kuu tagant. Neid rühmi nimetatakse flöödiringideks.

Need organisatsioonid aitavad flöödiringkondi oma riigis:

WFS - Maailma Flöödiühing (USA)
RNAFF - Põhja-Ameerika flöödiakunsti renessanss (U.S.A.)
JIFCA - Jaapani India Flöödiaringi Assotsiatsioon (日本インディアンフルートサークル協会) (Jaapan)

Dokumentaalfilmid

Lauluhoidjad (1999, 48 min.). Režissöör Bob Hercules. Produtsent Dan King. Lake Forest, Illinois: America's Flute Productions. Viis väljapaistvat traditsioonilist flöödimängijat - Tom Mauchahty-Ware, Sonny Nevaquaya, R. Carlos Nakai, Hawk Littlejohn, Kevin Locke - räägivad oma Ameerika indiaanlaste flöödist ja nende lauludest ning flöödi ja selle muusika rollist nende hõimudes.
Teekond Siioni (2008, 44 min). Tim Romero dokumentaalfilm. Santa Maria, California: Solutions Plus. Film Ameerika indiaanlaste flöödimängijatest, kes osalevad Zion Canyoni kunsti- ja flöödifestivalil, mis toimub Springdale'is, Utah's, Zioni rahvuspargi väravas.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on Ameerika põlisrahvaste flööt?

V: Põlisameerika flööt on flööditüüp, mida hoitakse mängiva isiku ees, millel on avatud augud mängija sõrmede jaoks ja millel on kaks eraldi osa - üks flöödil mängiva isiku hingamise jaoks ja teine, mis tekitab flöödi heli.

K: Kuidas indiaanlaste flööt heli tekitab?

V: Mängija hingab flöödi ühte otsa, mis suunab tema hingeõhu esimesest osast teise ossa, mis paneb õhu selles teises osas vibreerima. See vibratsioon põhjustab õhu pideva resonantsi selles teises osas, mis tekitab heli.

K: Kas indiaanlaste flöödid on saadaval eri kujunduses ja suuruses?

V: Jah, võrreldes teiste puupuhkpillidega on indiaanlaste flöödil palju erinevaid disainilahendusi, suurusi ja variante.

K: Millises suunas peaks mängija Ameerika indiaanlaste flööti mängides seda hoidma?

V: Mängija peaks Ameerika indiaanlaste flööti mängides hoidma seda enda ees.

K: Millised augud on indiaanlaste flöödil?

V: Ameerika indiaanlaste flöödil on avatud augud, mis võimaldavad mängijal kasutada mängimiseks sõrmi.

K: Mitu osa on indiaanlaste flöödil?

V: Põlisameerika flöödil on kaks eraldi osa - üks, millesse hingatakse, ja teine, mis toodab heli.

K: Kas ühte otsa puhumine tekitab ise heli?

V Ei, ühte otsa puhumine ei tekita ise heli - selle asemel suunab see õhku sellest esimesest osast teise ossa, kus vibratsioon põhjustab õhu resonantsi, mis seejärel tekitab heli.