Quatour pour la fin du temps
Quatuor pour la fin du temps on prantsuse helilooja Olivier Messiaeni kammermuusika. Ingliskeelsetes riikides nimetatakse seda sageli ingliskeelse pealkirjaga Quartet for the End of Time. Teos on kirjutatud ebatavalisele kombinatsioonile, mis koosneb neljast instrumendist: klarnetist (B-duur), viiulist, tšellost ja klaverist. Teoses on 8 osa. Selle esitamine võtab aega umbes 50 minutit. Teos kanti esmakordselt ette ebatavalistel asjaoludel 1941. aastal. Tegemist on väga olulise teosega 20. sajandi klassikalise muusika ajaloos.
Koosseis ja esietendus
Oli eriline põhjus, miks Messiaen kirjutas selle teose ebatavalisele instrumentide kombinatsioonile. 1940. aastal, kui käis Teine maailmasõda, tungis Saksamaa Prantsusmaale. Messiaen sattus Saksa armee kätte ja teda hoiti sõjavangis. Sõjavangilaagrisse viimise ajal vestles Messiaen teise vangi, Henri Akoka, kes oli klarnetist. Messiaen näitas talle visandeid klarnetiteose jaoks, mida ta oli kirjutanud ja mille nimi oli "Abîme des oiseaux". Vangide hulgas oli veel kaks professionaalset muusikut: Jean le Boulaire, viiuldaja, ja Étienne Pasquier, tšellist. Messiaen komponeeris Quatuori neile kolmele muusikule, kusjuures ta ise mängis klaveril. Nende nelja pilli kombinatsioon on ebatavaline, kuigi Paul Hindemith oli 1938. aastal kirjutanud teose samale koosseisule.
Kvartett esines esmakordselt 15. jaanuaril 1941 Saksamaal Görlitzis (praeguse nimega Zgorzelec Poolas). Publikuks oli umbes nelisada sõjavangi. Ees istusid saksa vanglaametnikud. Muusika pidi publikule tunduma võõras, kuid kõik kuulasid viisakalt. Varsti pärast seda vabastati Messiaen vanglast ja läks tagasi Prantsusmaale.
Inspiratsioon
Messiaen oli inspireeritud sõnadest Piiblis, kus ingel ütleb: "Ei ole enam aega". Nendel sõnadel on muusikaga seoses teine tähendus, sest Messiaen ei kirjuta muusikat regulaarse taktimõõduga. Nagu "Kevadriituse" puhul, muutub taktide pikkus pidevalt. Messiaen oli sõja ajal piisavalt kuulnud, kuidas sõdurid marssisid korrapärase üks-kaks-kolm-neli-üks-kaks-kolm-neli taktiga. Tema rütmid selles muusikas arenevad väikestest pisikestest rütmimustritest
Struktuur
Teos koosneb kaheksast osast.
Esimene osa kannab pealkirja "Liturgie de cristal" ("Kristalliturgia") ja kirjeldab lindude ärkamist. Seda osa mängivad kõik neli instrumenti.
Teine osa on "Vocalise, pour l'Ange qui annonce la fin du Temps" "Laul inglisele, kes kuulutab aja lõppu". Seda mängib kogu kvartett, kuigi klarnet ei mängi keskosas.
Kolmas osa kannab pealkirja "Abîme des oiseaux" ("Lindude kuristik") ja seda mängib vaid klarnet. See on äärmiselt aeglane ja klarnetist vajab palju hingamise kontrolli.
Neljas osa on "Intermède" ("Vahepala"), mida mängivad viiul, tšello ja klarnet). See on kiire ja elav.
Viies osa on "Louange à l'Éternité de Jésus" ("Kiitus Jeesuse igavikule"). Seda mängib tšello klaveri saatel, kes mängib lihtsalt akorde. See on jällegi äärmiselt aeglane ja tšellist vajab head vibukontrolli.
Kuues osa kannab pealkirja "Danse de la fureur, pour les sept trompettes" ("Raevu tants, seitsmele trompetile"), mida mängivad kõik neli pilli. Nad mängivad peaaegu kogu aeg unisoonis (samad noodid).
Seitsmenda osa pealkiri on "Fouillis d'arcs-en-ciel, pour l'Ange qui annonce la fin du Temps" ("Vikerkaarekooslus, aja lõppu kuulutava ingli jaoks"), mida mängib kogu kvartett. Osa teise osa muusikast kordub. Kuuleme, kuidas inglit katab vikerkaar.
Kaheksas osa on "Louange à l'Immortalité de Jésus" ("Kiitus Jeesuse surematusele") viiulile ja klaverile. Me kuuleme inimese tõusu oma jumala juurde. Viiul lõpetab väga kõrgel harmoonilisel noodil.
Pikas eessõnas partituuri eesosas kirjutab Messiaen lühikese sissejuhatuse oma muusika teooriasse. Ta kirjeldab, milliseid rütme ta kasutab ja kuidas need omavahel seotud on. Lõpuks ütleb ta aga, et teose esitamiseks ei ole vaja kogu tema teooriat läbi lugeda.
