Horst Köhler — Saksamaa president 2004–2010, IMF-i juht ja majandusteadlane
Käesoleva artikli pealkiri sisaldab märki ö. Kui see ei ole kättesaadav või ei ole soovitud, võib nime kirjutada Horst Koehler.
Horst Köhler (sündinud 22. veebruaril 1943) on Saksa Kristlik-Demokraatliku Liidu poliitik. Ta oli Saksamaa president aastatel 2004-2010. Ta oli kahe kristlik-demokraatliku sõsarpartei, CDU ja CSU ning liberaalse FDP kandidaat presidendiks. Köhler valiti oma esimeseks viieaastaseks ametiajaks 23. mail 2004. aastal föderaalassamblee poolt. Ta valiti 23. mail 2009 uuesti ametisse teiseks ametiajaks. Umbes aasta hiljem, 31. mail 2010, astus ta tagasi oma ametist, kuna tema kommentaar Bundeswehri rolli kohta seoses visiidiga Afganistani vägede juurde tekitas vaidlusi.
Köhler on ametilt majandusteadlane. Enne presidendiks valimist tegi Köhler karjääri poliitikas, avalikus teenistuses ja pangandusjuhina. Aastatel 1998-2000 oli ta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president. Aastatel 2000-2004 oli ta ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht.
Varasem elukäik ja haridus. Köhler on väljaõppinud majandusteadlane: ta on saanud kõrgema hariduse majanduse alal ning töötanud nii akadeemilises keskkonnas kui ka avaliku halduse ja finantssektori ülesannetega. Oma karjääri jooksul on ta tegelenud majanduspoliitika, rahvusvahelise arengu ja finantskoordineerimisega, mis andis talle aluse hilisemateks juhtimis- ja esindusülesanneteks rahvusvahelistes organisatsioonides.
Rahvusvaheline ja riigiteenistus. Enne ametiaega IMF juhina ning presidendiks kandideerimist töötas Köhler erinevates kõrgetes ametites avalikus teenistuses ja rahvusvahelistes finantsasutustes. Tema tööfookuses olid majandusareng, stabiliseerimismeetmed ja rahvusvaheline koostöö. Ametiajad pangandus- ja arengupankade juhtimisel tõstsid tema rahvusvahelist profiili ning andsid kogemuse nii erasektori kui ka riikidevahelise poliitika valdkonnas.
Presidendiks valimine ja ametiaja iseloom. Kuigi Saksamaa presidendi positsioon on põhiseaduslikult pigem tseremoniaalne ja vähem otsustav kui kantsleri oma, kasutas Köhler ametit aktiivselt poliitiliste ja eetiliste küsimuste tõstatamiseks. Tema presidendiks valimisel toetasid teda konservatiivsed ja liberaalsed fraktsioonid ning ta oli rahva seas laialdaselt tunnustatud. Ameti jooksul tõstatas ta teemasid nagu sotsiaalne turumajandus, rahvusvaheline arengukoostöö, Euroopa integratsioon ja Saksamaa roll maailmas.
Arvamused presidendi rollist. Köhler kritiseeris aeg-ajalt presidendi piiratud õigusi ja leidis, et presidendi rolli võiks riigis tugevdada — ta on teinud ettepaneku kaaluda presidendi otsevalimist, viidates ajaloolisele praktikale Weimari põhiseaduse ajal. Tema seisukohad peegeldasid soovi, et presidendiamet saaks mõjusama moraalse ja poliitilise hääle riikliku debati kujundamisel.
Tagasivõtmine 2010 ja järgnev tegevus. 31. mail 2010 teatas Köhler ootamatult tagasiastumisest. See otsus tuli pärast teravat avalikku arutelu tema kommentaaride kohta Bundeswehri rollist välismaistel missioonidel, eriti Afganistanis. Köhler ise selgitas oma lahkumist kui otsust vältida olukorda, kus presidendi isik või sõnavõtud muutuvad poliitilise tähelepanu keskpunktiks ja takistavad presidendi institutsiooni usaldusväärset toimimist. Pärast presidendiametit on ta endiselt osalenud avalikus diskursuses, andnud intervjuusid ja toetanud teemasid, mis puudutavad majandust, arengukoostööd ja demokraatlikku vastutust.
Poliitilised seisukohad ja pärand. Köhler on tuntud kui liberaalsete ja turumajanduslike vaadetega konservatiiv, kes on rõhutanud rahvusvahelise koostöö tähtsust ning arengu- ja kaubanduspoliitika rolli maailma probleemide lahendamisel. Tema ametiaeg on meelde jäänud kui periood, mil Saksamaa president võttis aktiivsema rolli ühiskondlike ja rahvusvaheliste küsimuste tõstatamisel ning kutsus esile arutelusid presidendi poliitilise mõjupiiri ja institutsiooni rolli teemadel.
Isiklik. Köhler on abielus ning tal on perekond — eraelu on ta hoidnud suhteliselt tagasihoidlikuna, kuid avalikkusele on teada, et perekond ja eraelu moodustavad tema jaoks olulise tugistruktuuri pärast pikka avalikku karjääri.
Varajane elu
Köhler sündis Skierbieszówis (hilisem nimi Heidenstein), Saksamaa poolt okupeeritud Poola üldvalitsuse territooriumil. Ta oli Elisabeth ja Eduard Köhleri seitsmes laps. Tema perekond oli Bessaraabia sakslased Rîşcani'st Rumeenia Bessaraabiast (Bălţi lähedal, tänapäeva Moldovas). Horst Köhleri vanemad pidid 1940. aastal oma Bessaraabia kodust lahkuma. Generalplan Ost raames asusid nad 1942. aastal ümber Skierbieszówi. See oli Poola Zamośći lähedal asuv küla (mis kuulus tollal kindralvalitsuse alla). Kui Wehrmacht Teise maailmasõja ajal tagasi tõrjuti, põgenes perekond Köhler Leipzigisse. 1953. aastal lahkusid nad kommunistliku režiimi eest Nõukogude tsooni. Perekond elas pagulaslaagrites kuni 1957. aastani. Seejärel asusid nad elama Ludwigsburgi. Horst Köhler veetis seega suurema osa oma esimesest 14 aastast pagulasena.
Õpingud ja sõjaväeteenistus
Üks õpetaja tegi ettepaneku, et pagulaspoiss peaks kandideerima gümnaasiumisse. Köhler võttis 1963. aastal vastu abituriendi. Pärast kaheaastast sõjaväeteenistust Ellwangeni Panzergrenaderipataljonis lahkus ta Bundeswehri reservohvitserina. Ta õppis Tübingeni Ülikoolis majandus- ja politoloogia erialal ja omandas lõpuks doktorikraadi. Seal oli ta aastatel 1969-1976 rakenduslike majandusuuringute instituudi teaduslik assistent.
Karjäär avalikus teenistuses
Köhler astus avalikku teenistusse 1976. aastal, kui ta töötas föderaalmajandusministeeriumis. Alates 1981. aastast töötas ta Schleswig-Holsteini liidumaa valitsuse kantseleis. Seal teenis ta peaminister Gerhard Stoltenbergi alluvuses. 1982. aastal sai Köhler liidumaa rahandusministeeriumi ministrite büroo juhatajaks. Ta tõusis 1987. aastal osakonnajuhatajaks, vastutades finantspoliitika ja föderaalsete tööstuslike huvide eest. Aastal 1989 sai temast valuuta- ja krediidiosakonna juhataja.
Rahandusministeeriumi riigisekretär
Ta on CDU liige alates 1981. aastast. Aastatel 1990-1993 oli ta föderaalse rahandusministeeriumi riigisekretär. Sel ametikohal oli ta kantsler Helmut Kohli "sherpa" (isiklik esindaja), kes valmistas ette G7-i. Ta oli ka Saksamaa peamine läbirääkija Maastrichti lepingu läbirääkimistel.
Karjäär panganduses 1993-2000
Aastatel 1993-1998 oli ta Saksamaa hoiupankade liidu president. 1998. aastal nimetati ta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga presidendiks. Ta asus elama Londonisse, kus asub panga peakorter.
Rahvusvahelise Valuutafondi juht
Köhler nimetati 2000. aastal Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektoriks ja juhatuse esimeheks. Gerhard Schröderi valitsus nimetas ta ametisse. Seda seetõttu, et nende esimene kandidaat, Caio Koch-Weser, lükati Ameerika Ühendriikide poolt tagasi.
Ta elas 2000-2004 Washingtonis, D.C.-is.
Köhler IMF-i juhina, arutades arengumaade võlakoorma kergendamist muusik Bonoga
Saksamaa president
4. märtsil 2004 astus Köhler oma ametitest tagasi, sest ta nimetati presidendikandidaadiks. Köhler võitis Gesine Schwani esimesel hääletusvoorul 604 häälega 580 vastu. 20 häält anti väiksematele kandidaatidele, üks valija puudus südameinfarkti tõttu. Köhler järgnes 1. juulil 2004 Johannes Rau'le presidendina viieks aastaks. Saksamaa eesistumine on suures osas tseremoniaalne amet. Siiski on tal ka märkimisväärne moraalne autoriteet. Alates 2004. aastast kuni 2006. aasta alguseni oli Saksamaa presidendi asukohaks Charlottenburgi palee. Seda seetõttu, et Schloss Bellevue on renoveeritud.
Köhler ütles oma valimisel, et "patriotism ja kosmopoliitsus ei ole vastandid". Köhler ütles oma visioone Saksamaale tutvustades ka, et "Saksamaast peaks saama ideede maa".
2005. aasta juulis peatas ta kantsler Gerhard Schröderi palvel Bundestagi tegevuse. Schröder oli Bundestagis kaotanud usaldusavalduse. See tõi kaasa ennetähtaegsed Bundestagivalimised 2005. aasta septembris.
2006. aasta oktoobris tegi ta kaugeleulatuva otsuse, vetostades seaduseelnõu. Selle kohaselt oleks Saksamaa lennuohutusamet Deutsche Flugsicherung läinud eraomandisse. Bundestag võttis selle õigusakti vastu, kuid Köhleril kui presidendil oli õigus sellele mitte alla kirjutada, kui see on tema arvates vastuolus põhiseadusega. Detsembris 2006 ei kirjutanud ta alla tarbijate teavitamise seadusele, sest põhiseaduse kohaselt ei ole föderaalvalitsusel lubatud anda omavalitsusasutustele juhiseid. Seda saavad teha ainult Saksamaa liidumaad. Varem oli Saksamaa president vaid kuus korda otsustanud seaduseelnõusid tagasi lükata. Enamasti oli tegemist vähem tähtsate õigusaktidega. Tema vetod olid esimesed märkimisväärsed näited Saksamaa lähiajaloos.
Oma 2007. aasta jõulukõnes rahvale kutsus Köhler valitsust tungivalt üles reformidega kiiremini edasi liikuma. Ta kritiseeris ka miinimumpalga kehtestamist postisektoris, öeldes, et "miinimumpalk, mida konkurentsivõimelised tööandjad ei suuda maksta, hävitab töökohti".
22. mail 2008 ütles Köhler, et ta soovib kandideerida teiseks ametiajaks presidendiks. 23. mail 2009 valiti ta föderaalassamblee poolt uuesti ametisse ja 1. juulil 2009 vannutati ta teiseks ametiajaks ametisse.
2009. aasta novembris keeldus Köhler ilma täiendava teabeta allkirjastamast juurdepääsu takistamise seadust (Zugangserschwerungsgesetz). Seadus, mille eesmärk on raskendada juurdepääsu lastepornoga veebilehtedele, on paljude õigusekspertide arvates põhiseadusega vastuolus.
Lahkumine
31. mail 2010 teatas Köhler oma tagasiastumisest Saksamaa presidendi ametist. See toimus pärast seda, kui Saksa poliitikud kritiseerisid Köhleri märkusi seoses sõjaliste lähetustega välismaale:
Ta sattus kriitika alla oma avalduse pärast, et Saksamaa sõjalised missioonid välismaal teenisid ka kaubanduse kindlustamist. Hiljem teatas ta, et tema kommentaarid viitasid piraatlusele Somaalia ranniku lähedal. Köhler väitis, et süüdistused, et ta oli intervjuus ületanud oma ametlikku rolli, pooldades põhiseadusvastast seisukohta, ei ole põhjendatud. Pärast seda, kui ta ei saanud vaidluses toetust, astus Köhler 31. mail 2010 tagasi. Ta tegi avalduse, milles ütles: "Ma teatan oma tagasiastumisest presidendi ametist, mis jõustub kohe". Tagasiastumist peeti "üllatuseks". Järgnevatel päevadel kritiseeriti teda selle eest, et ta ei suuda kriitikaga toime tulla, olles ise range kriitik. Tema pretsedenditu tegu kohese tagasiastumise kohta peeti ka tema ametikoha suhtes austuse puudumist näitavaks.
Saksamaa põhiseaduse kohaselt täitis vabaks jäänud ametikoha volitusi senine Bundesrat president Jens Böhrnsen, kuni Christian Wulff valiti 30. juunil 2010 presidendiks.
Horst Köhler ja Václav Havel, 2000
Horst Köhler Brackenheimis pärast Theodor Heussi pronksist kuju avamist
Isiklik elu
Horst Köhler on abielus õpetaja Eva Köhleriga. Neil on kaks last, tütar Ulrike (sündinud 1972) ja poeg Jochen (sündinud 1977). Tema tütar, kes põeb retinitis pigmentosa't, jäi teismelisena pimedaks. Horst Köhler on Saksamaa evangeelse kiriku liige. []
Küsimused ja vastused
K: Mis on artiklis mainitud Saksa poliitiku nimi?
V: Artiklis mainitud Saksa poliitik on Horst Köhler.
K: Millisesse poliitilisse parteisse kuulus Horst Köhler?
V: Horst Köhler kuulus Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU).
K: Millal valiti Horst Köhler Saksamaa presidendiks?
V: Horst Köhler valiti Saksamaa presidendiks 23. mail 2004. aastal.
K: Mitu ametiaega oli ta Saksamaa president?
V: Ta oli Saksamaa presidendina kaks ametiaega, 2004-2010.
K: Mis amet oli Horst Köhleril enne presidendiks valimist?
V: Enne presidendiks valimist tegi Horst Köhler karjääri poliitikas, avalikus teenistuses ja pangandusjuhina. Ta oli ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht aastatel 2000-2004 ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president aastatel 1998-2000.
K: Kas ta jäi oma presidendiaja jooksul populaarseks?
V: Jah, kuigi presidendi amet on vähem mõjukas kui kantsleri amet ja tegeleb peamiselt tseremoniaalsete küsimustega, oli Köhler oma ametiajal väga populaarne poliitik.
K: Kas ta soovitas mingeid muudatusi seoses sellega, kuidas Saksamaal presidente valitakse?
V: Jah, ta tegi ettepaneku, et presidendid tuleks valida otse, nagu seda tehti varem Saksamaa Weimari põhiseaduse ajal.
