Käesoleva artikli pealkiri sisaldab märki ö. Kui see ei ole kättesaadav või ei ole soovitud, võib nime kirjutada Horst Koehler.
Horst Köhler (sündinud 22. veebruaril 1943) on Saksa Kristlik-Demokraatliku Liidu poliitik. Ta oli Saksamaa president aastatel 2004-2010. Ta oli kahe kristlik-demokraatliku sõsarpartei, CDU ja CSU ning liberaalse FDP kandidaat presidendiks. Köhler valiti oma esimeseks viieaastaseks ametiajaks 23. mail 2004. aastal föderaalassamblee poolt. Ta valiti 23. mail 2009 uuesti ametisse teiseks ametiajaks. Umbes aasta hiljem, 31. mail 2010, astus ta tagasi oma ametist, kuna tema kommentaar Bundeswehri rolli kohta seoses visiidiga Afganistani vägede juurde tekitas vaidlusi.
Köhler on ametilt majandusteadlane. Enne presidendiks valimist tegi Köhler karjääri poliitikas, avalikus teenistuses ja pangandusjuhina. Aastatel 1998-2000 oli ta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president. Aastatel 2000-2004 oli ta ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht.
Varasem elukäik ja haridus. Köhler on väljaõppinud majandusteadlane: ta on saanud kõrgema hariduse majanduse alal ning töötanud nii akadeemilises keskkonnas kui ka avaliku halduse ja finantssektori ülesannetega. Oma karjääri jooksul on ta tegelenud majanduspoliitika, rahvusvahelise arengu ja finantskoordineerimisega, mis andis talle aluse hilisemateks juhtimis- ja esindusülesanneteks rahvusvahelistes organisatsioonides.
Rahvusvaheline ja riigiteenistus. Enne ametiaega IMF juhina ning presidendiks kandideerimist töötas Köhler erinevates kõrgetes ametites avalikus teenistuses ja rahvusvahelistes finantsasutustes. Tema tööfookuses olid majandusareng, stabiliseerimismeetmed ja rahvusvaheline koostöö. Ametiajad pangandus- ja arengupankade juhtimisel tõstsid tema rahvusvahelist profiili ning andsid kogemuse nii erasektori kui ka riikidevahelise poliitika valdkonnas.
Presidendiks valimine ja ametiaja iseloom. Kuigi Saksamaa presidendi positsioon on põhiseaduslikult pigem tseremoniaalne ja vähem otsustav kui kantsleri oma, kasutas Köhler ametit aktiivselt poliitiliste ja eetiliste küsimuste tõstatamiseks. Tema presidendiks valimisel toetasid teda konservatiivsed ja liberaalsed fraktsioonid ning ta oli rahva seas laialdaselt tunnustatud. Ameti jooksul tõstatas ta teemasid nagu sotsiaalne turumajandus, rahvusvaheline arengukoostöö, Euroopa integratsioon ja Saksamaa roll maailmas.
Arvamused presidendi rollist. Köhler kritiseeris aeg-ajalt presidendi piiratud õigusi ja leidis, et presidendi rolli võiks riigis tugevdada — ta on teinud ettepaneku kaaluda presidendi otsevalimist, viidates ajaloolisele praktikale Weimari põhiseaduse ajal. Tema seisukohad peegeldasid soovi, et presidendiamet saaks mõjusama moraalse ja poliitilise hääle riikliku debati kujundamisel.
Tagasivõtmine 2010 ja järgnev tegevus. 31. mail 2010 teatas Köhler ootamatult tagasiastumisest. See otsus tuli pärast teravat avalikku arutelu tema kommentaaride kohta Bundeswehri rollist välismaistel missioonidel, eriti Afganistanis. Köhler ise selgitas oma lahkumist kui otsust vältida olukorda, kus presidendi isik või sõnavõtud muutuvad poliitilise tähelepanu keskpunktiks ja takistavad presidendi institutsiooni usaldusväärset toimimist. Pärast presidendiametit on ta endiselt osalenud avalikus diskursuses, andnud intervjuusid ja toetanud teemasid, mis puudutavad majandust, arengukoostööd ja demokraatlikku vastutust.
Poliitilised seisukohad ja pärand. Köhler on tuntud kui liberaalsete ja turumajanduslike vaadetega konservatiiv, kes on rõhutanud rahvusvahelise koostöö tähtsust ning arengu- ja kaubanduspoliitika rolli maailma probleemide lahendamisel. Tema ametiaeg on meelde jäänud kui periood, mil Saksamaa president võttis aktiivsema rolli ühiskondlike ja rahvusvaheliste küsimuste tõstatamisel ning kutsus esile arutelusid presidendi poliitilise mõjupiiri ja institutsiooni rolli teemadel.
Isiklik. Köhler on abielus ning tal on perekond — eraelu on ta hoidnud suhteliselt tagasihoidlikuna, kuid avalikkusele on teada, et perekond ja eraelu moodustavad tema jaoks olulise tugistruktuuri pärast pikka avalikku karjääri.
