Joaquín Rodrigo — Hispaania helilooja ja 'Concierto de Aranjuez' autor
Joaquín Rodrigo — Hispaania helilooja ja pime virtuoos; maailmakuulus kitarrikontsert "Concierto de Aranjuez", elulugu, teosed ja mõju klassikalisele kitarrile.
Joaquín Rodrigo (sündinud Sagunto, Valencia, 22. november 1901; surnud Madrid, 6. juuli 1999) oli hispaania klassikalise muusika helilooja ja virtuoosne pianist. Kuigi ta oli juba varases eas pime — haigestus lapsekingades difteeriasse ja kaotas nägemise — sai temast üks 20. sajandi tähtsamaid Hispaania heliloojaid. Ta kirjutas palju muusikat kitarrile, mis aitas klassikalise kitarrimuusika populaarsuse suurenemisele kogu maailmas. Tema kuulsaim teos on kitarrikontsert Concierto de Aranjuez, mille lõõgastav ja melanhoolne adagio-liin on saanud rahvusvaheliselt tuntuks.
Elukäik ja õpingud
Rodrigo õppis muusikat sünnikohas ja hiljem suuremates Hispaania kultuurikeskustes. Noorena asus ta muusikaharidust omandama nii kodumaal kui ka välismaal; Pariisis oli tema õpetajaks tuntud helilooja ja pedagoog Paul Dukas, kelle mõju tundub eriti Rodrigo orkestreerimisel ja vormitunnetuses. Ta töötas eluajal peamiselt heliloojana ning kuigi oskas klaverit, ei olnud ta kitarrimängija — sellepärast tegi ta tihedat koostööd esinevate kitarristidega, kes tema teoseid esitasid.
Tuntud teosed ja koostöö kitarristidega
Lisaks Concierto de Aranjuez-ile (komponeeritud 1939 ja esietendunud 1940. aastatel, pühendatud tollasele kitarrivirtuoosile) on Rodrigo loomingus mitu märkimisväärset teost kitarrile ja orkestrile, näiteks Fantasía para un gentilhombre. Tema teosed ühendavad sageli hispaania rahvamuusika elemente, barokivõtteid ja neoklassikalist vormitunnetust. Tänu sellele said tema kitarrikontserdid ja saateloomingu arranžeeringud laialdase kõlapinna nii klassikaliste kui ka pop- ja filmimuusika esitustes.
Helikeel ja pärand
Rodrigo helikeel iseloomustub meloodilisusega, rikas harmooniaga ja tihti nostalgiaga läbiimbunud rütmika. Ta kasutas sageli oreoolu ja kontrastide abil loodud emotsionaalset väljendust ning oskas orkestratsiooniga luua õhustiku, mis toetab kitarripartii intiimsust. Tema teosed on saanud standardiks kitarrikvartetis ja orkestriprogrammides ning on olnud lugematute salvestuste ja interpreteeringute allikas.
Elu lõpuni püsis Rodrigo viljakas helilooja: tema muusika mõjutas järgmisi põlvkondi ning aitas tugevalt kaasa klassikalise kitarripärandi rahvusvahelisele tuntusele. Ta sai tunnustust nii Hispaanias kui välismaal ning tema teosed on jätkuvalt sagedasti kavas kontsertidel, raadio- ja plaativäljaannetes.
Isiklikus elus oli Rodrigo märkimisväärne pühendumus muusikale ja perekonnale; tema abikaasa, pianist Victoria Kamhi, toetas ja hoolitses tema eest kogu elu, aidates säilitada ja edendada tema loomingulist pärandit. Rodrigo suri 1999. aastal Madridis, jättes maha rikkaliku ja mõjuka muusikalise pärandi.
Rodrigo mälestusmärk Aranjuezis
Life
Varajane elu
Rodrigo jäi kolmeaastaselt pimedaks pärast difteeriahaigust. Kui ta oli kaheksa-aastane, hakkas ta õppima klaverit ja viiulit. Ta õppis ka kitarri, kuid ei saanud sellel kunagi väga hästi hakkama, kuigi ta pidi sellele pillile suurepärase muusika kirjutama.
Pärast muusikaõpinguid Valencias läks ta Pariisi, kus ta õppis Paul Dukase juures Pariisis. Pärast lühikest aega Hispaanias naasis ta Pariisi, et õppida muusikateadust, kõigepealt Maurice Emmanueli ja seejärel André Pirro juures. 1925. aastal sai ta Hispaania riikliku orkestripreemia oma teoste Cinco piezas infantiles (Viis lastepala) eest. 1947. aastal sai Rodrigost Madridi muusikaajaloo professor, mis oli spetsiaalselt tema jaoks loodud töökoht.
Tema kuulsad kontserdid
Rodrigo kuulsaim teos "Aranjuez" on loodud 1939. aastal Pariisis. See on kontsert klassikalise kitarri soolokitarrile ja orkestrile. Selles on kolm osa. Keskmine osa on aeglane osa, mille meloodiat mängitakse inglise koraalil. Sellest on saanud üks klassikalise muusika armastatumaid meloodiaid.
Pärast selle teose edu palusid tal kirjutada kontserte ka mitmed teised muusikud, näiteks flötist James Galway, tšellist Julian Lloyd Webber ja kitarrist Andrés Segovia, kellele ta 1954. aastal kirjutas "Fantasía para un gentilhombre". Teine tema teos kannab nime Concierto Andaluz, mis on mõeldud neljale kitarrile ja orkestrile.
Au
1991. aastal ülendas kuningas Juan Carlos Rodrigo aadlisse; talle anti tiitel Marqués de los Jardines de Aranjuez (Aranjuezi aedade markii). 1996. aastal anti talle Astuuria printsi auhind, mis on kõrgeim au, mida Hispaania tsiviilisikud saavad. Prantsuse valitsus andis talle 1998. aastal kunstide ja kirjanduse ordeni komandöri tiitli.
Isiklik elu
Ta abiellus 1933. aastal türgi päritolu pianisti Victoria Kamhiga. Neil oli tütar Cecilia. Rodrigo suri 1999. aastal Madridis 97-aastaselt. Joaquín Rodrigo ja tema abikaasa Victoria on maetud Aranjuezi kalmistule.
Tema muusika
Rodrigo kirjutas umbes 170 teost. Nende hulgas on 11 kontserti, palju palasid koorile, laule, klaverimuusikat ja kitarrimuusikat. Nagu Manuel de Falla 20. sajandi alguses, muutus Rodrigo sajandi lõpupoole Hispaania muusika juhtfiguuriks. Tema muusika ei sarnane enamiku muusikaga, mida sel ajal Euroopas kirjutati. Alguses oli tema muusika mõjutatud Stravinski, Raveli ja Granadose muusikast, kuid hiljem andis tema isikupära sellele erilise hispaaniapärase iseloomu. Tal oli palju teadmisi ja ta kirjutas artikleid paljudest erinevatest kunstiteemadest.
Otsige