Euroopa kontsert: suurriikide koostöö ja jõudude tasakaal 1814–1914

Euroopa Kontsert oli 19. sajandi algusest alates rühm Euroopa suurriike, kes püüdsid koostöös ja diplomaatiliste kokkulepetega hoida kontinenti stabiilsena ja vältida uusi suuremaid sõjalisi konflikte. Kontserdi põhieesmärk oli säilitada jõudude tasakaal ning piirata ühe riigi liialt suurt domineerimist. Selle keskmesse kuulusid algselt nelja- või viiepoolne liit: Ühendkuningriik, Austria, Venemaa ja Preisimaa (hiljem Saksamaa alates 1871. aastast); pärast Napoleoni lüüasaamist liitus 1815. aastal kontserdiga ka Prantsusmaa. Itaalia ning viimaks ka ühtne Saksamaa mõjutasid kontserdi tasakaalu, kui piirkondlikud muutused ja rahvuslikud liikumised muutsid Euroopa poliitilist kaart.

Põhimõtted ja toimemehhanismid

Euroopa Kontserdi töö põhines mitmel põhimõttel:

  • Jõudude tasakaal: suurriikide vaheline võimude ümberjagamine, mis peaks takistama ühe riigi liialt suurt mõjuvõimu.
  • Kongressisüsteem ja kollektiivne diplomaatia: probleemide lahendamiseks kutsuti kokku rahvusvahelisi konverentse ja kongresse (näiteks 1818. aasta Aachenis), kus otsuseid langetasid peamised võimsused ühiselt.
  • Konservatiivne sekkumine: eriti Austria, Venemaa ja Preisimaa vahel levinud arusaam riikide sisekorra kaitsmisest revolutsionääride vastu — see väljendus ka nn Püha Liidus ja Troppau–Laibach–Verona kohtumistes.
  • Pragmaatiline kompromiss: kontsert püüdis ühendada suure jõu huvisid nii, et ennetada üleriiklikke sõdu, kasutades diplomaatilisi läbirääkimisi ja vajadusel piiratud sõjalist sekkumist.

Olulised sündmused ja kriisid

Kontserdi toimimist mõjutasid mitmed sisepoliitilised ja rahvusvahelised sündmused:

  • 1815–1822: algusaastad ja kongressisüsteemi koordineerimine (Aachen, Troppau, Laibach, Verona).
  • 1820.–1830. aastad: revolutsioonilised meeleolud, küsimused nagu Kreeka iseseisvus tekitasid vastuolusid — kontsert küll püüdis sekkuda, kuid erimeelsused kasvavaruse ja meelsuse poolest ilmusid aina selgemalt.
  • 1848: üle-Euroopalised revolutsioonid nõrgestasid konservatiivset koostööd ja näitasid kontserdi piiranguid seoses rahvuslike ja liberaalsete nõudmistega.
  • 1853–1856: Krimmi sõda lõhestas diplomaatilised suhteid, eriti Venemaa ja teiste suurriikide vahel, ning vähendas usaldust kontserdi toimimisse.
  • 1860.–1871: Itaalia ja Preisimaa (hiljem Saksamaa) ühtsustumine ning rahvusriikide teke muutis Euroopa võimutasakaalu põhjalikult.
  • 1871–1878: Otto von Bismarck kasutas saksa ühtsuse järel oskuslikku diplomaatiat (sh 1878. aasta Berliini kongress) ning mõnevõrra taastas rahvusvahelise koostöö vorme, kuid see ei olnud enam samasugune 19. sajandi alguse kontsert.
  • 20. sajandi algus: kolonialistlikud pinged, liitvarustused ja sammuhaaval teravnema hakanud blokivõitlus viis lõpuks selleni, et kontsert ei suutnud enam ennetada ulatuslikku sõjalist eskalatsiooni; kokkuvarisemine sai lõpliku pöörde Esimese maailmasõjaga 1914. aastal.

Piirangud ja pärand

Euroopa Kontsert oli oma ajal oluline samm riikidevahelise rahu hoidmise suunas: see pani aluse kollektiivsele diplomaatiale ja näitas, et suurriigid võivad kohtuda ja rahulikult läbirääkimisi pidada. Samas oli kontsert piiratud kahel põhjusel:

  • See tugines peamiselt suurvõimude ühisosale; väiksemad rahvad ja rahvuslikud liikumised jäid sageli tagaplaanile.
  • Kontserdi konservatiivsed põhimõtted olid vastuolus kasvava rahvusluse, liberalismi ja majandusliku konkurentsiga, mis 19. sajandi teisel poolel tugevnesid.

Kuigi Euroopa Kontsert ei suutnud vältida 20. sajandi suurt sõda, jäi selle pärand püsima rahvusvahelise koostöö varasemate vormide ja mõtlemise aluseks. Paljud ideed kollektiivsest julgeolekust ja kongressipõhisest konfliktide lahendamisest kandsid edasi järgmistele rahvusvahelistele institutsioonidele ja lepingutele.

Juhid

Selle kontserdi juhtide hulka kuuluvad:

Kontsert oli tuntud ka kui kongressisüsteem, kus juhid kohtusid ja langetasid otsuseid vastastikusel kokkuleppel.

Eesmärgid

Kontserdi olulised eesmärgid:

  • Kontrollida Prantsusmaad pärast aastaid kestnud sõda
  • Arendada "jõudude tasakaalu" Euroopa rahvaste vahel.
  • Järgida Viini kongressil (1814-1815) sõlmitud kokkuleppeid.
  • Vältida, et järjekordne diktaator ei saaks liiga palju võimu (nagu Napoleon).

Eelised:

Langus:

  • Lagunesid pärast aastaid kestnud erimeelsusi riikide vahel lahku
  • Peamiselt Suurbritannia (Inglismaa) ja teiste konservatiivsete kontserdiriikide vahel.
  • Lõpuks langes pärast järgmisi sõdu: Krimmi sõda, Itaalia iseseisvussõda, Austria-Preisi sõda ja Prantsuse-Preisi sõda.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Euroopa kontsert?


V: Euroopa Kontsert oli Euroopa riikide rühm, mis töötas koos ja leppis kokku poliitikas, et säilitada stabiilne jõudude tasakaal, mis hõlmas suurriikide vahelisi liite 1814. ja 1914. aastal.

K: Millised riigid olid Euroopa Kontserdi liikmed?


V: Liikmeks olid Ühendkuningriik, Austria, Venemaa, Prantsusmaa (alates 1815. aastast), Preisimaa (Saksamaa alates 1871. aastast) ja Itaalia (alates 1871. aastast).

K: Millal liitus Prantsusmaa Euroopa Kontserdiga?


V: Prantsusmaa liitus Euroopa Kontserdiga pärast seda, kui Prantsusmaa valitseja Napoleon ei olnud enam võimul.

Küsimus: Millal vähenes Euroopa Kontserdi tähtsus?


V: Euroopa Kontserdi tähtsus vähenes 1848. aasta revolutsioonide ja sellele järgnenud suurriikide vaheliste sõdadega.

K: Kes taastas Euroopa Kontserdi?


V: Otto von Bismarck taastas Euroopa Kontserdi pärast Saksamaa ja Itaalia ühendamist.

K: Millal Euroopa Kontsert lõplikult kokku kukkus?


V: Euroopa Kontsert kukkus lõplikult kokku Esimese maailmasõjaga.

K: Mis oli Euroopa Kontserdi eesmärk?


V: Euroopa Kontserdi eesmärk oli säilitada jõudude tasakaal Euroopa suurriikide vahel.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3