Missouri osariigi põhiseadus — ajalugu, struktuur ja roll
Missouri põhiseadus on Ameerika Ühendriikide Missouri osariigi põhiseadus. See on kõrgeim seadus, mis kujundab Missouri seadused ja valitsuse. See allub ainult Ameerika Ühendriikide põhiseadusele ja Missouri rahvale. Neljas ja praegune Missouri põhiseadus võeti vastu 1945. aastal. See näeb ette kolm valitsemisharu. Seadusandlikuks haruks on Missouri Peaassamblee). Täidesaatvat võimu juhib Missouri kuberner. Kohtuvõim on Missouri ülemkohus ja Missouri osariigi kohtud. Samuti luuakse kohalikud omavalitsused maakondade ja linnade näol.
Ajalugu
Missouri praeguse põhiseaduse ajalugu ulatub osariigi rajamisest alates. Enne 1945. aasta põhiseaduse vastuvõtmist oli Missouril mitu varasemat põhiseadust, mis peegeldasid riigi demograafilisi ja poliitilisi muutusi — sh osariigiks saamise aega, kodusõja ja taastamise perioodi ning 19. sajandi lõpu reforme. 1945. aasta põhiseadus oli ulatuslik ümberkirjutus, millele on hiljem tehtud mitmeid muudatusi rahvahääletuste ja seadusandlike algatuste kaudu.
Struktuur ja põhikomponendid
- Kolm võimuharu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
- Seadusandlik võim: Missouri Peaassamblee (General Assembly) on kahekojalisena üles ehitatud — senat ja esindajatekoda. Peaassamblee võtab vastu seadusi, koostab eelarvet ja võib algatada põhiseaduse muudatusi, mis pannakse rahvahääletusele.
- Täidesaatev võim: kuberner ja teised osariigi ametnikud (lnuslararası kindlatele ametikohtadele on valimised). Kuberneril on seaduste vetooõigus, ta juhib täidesaatvat administratsiooni ning nimetab ametnikke vastavalt põhiseadusele ja seadustele.
- Kohtuvõim: kõrgeimaks kohtuks on Missouri ülemkohus; allpool on ringkonnakohtud ja apellatsioonikohus. Ülemkohus tõlgendab põhiseadust, lahendab põhiküsimusi ja tagab õiguskaitse ühtsuse.
Põhiõigused ja sisu
Missouri põhiseadus sisaldab Bill of Rights’i-laadset osa, mis kaitseb kodanike põhiõigusi — näiteks väljendusvabadust, usuvabadust, menetluslikke õigusi ja võrdsuskaitset. Paljud õigused on sätestatud sarnaselt Ameerika Ühendriikide põhiseaduse sätetega, kuid osariigi põhiseaduses on ka oma eripärasid ja täiendavaid sätteid, mis kajastavad kohalikke prioriteete ja ajalugu.
Kohtunike valik ja Missouri plaan
Üks olulisemaid Missouri põhiseadusest lähtuvaid uuendusi 20. sajandil on nii‑öeldud "Missouri Plan" ehk mittesõltumatu kohtuniku valiku süsteem, mida kasutatakse apellatsioonikohtute määramisel. See süsteem kombineerib nimetamise erapooletu komisjoni kaudu, kuberneri ametisse nimetamise ja hilisema rahvusliku kinnitushääletuse elemente. Selle eesmärk on vähendada parteipoliitika mõju kohtunike valikul ja suurendada kvalifitseeritud ning sõltumatute kohtunike arvu.
Põhiseaduse muutmine ja rahvahääletused
- Seadusandlikud algatused: Peaassamblee võib saata põhiseaduse muudatusettepaneku rahvahääletusele.
- Kodanike algatus: Missouri võimaldab ka kodanike algatusi — nii seaduste kui põhiseaduse muudatuste esitamiseks on ette nähtud allkirjakogumine ja allkirjade kontrolli kord, mille järel pannakse ettepanek valijatele hääletamiseks.
- Konventsioonide küsimus: põhiseadus sisaldab sätteid, mille alusel võib rahvas otsustada kutsuda kokku konventsiooni põhiseaduse põhjalikuks revisioneerimiseks.
Kohalik omavalitsus ja kodanikuroll
Missouri põhiseadus loob raamistiku kohalikule omavalitsusele, määratledes maakondade ja linnade pädevuse ning võimaldades kohalikel üksustel kehtestada oma ‟charter” ehk põhikiri teatud piirides. Kohalikud omavalitsused vastutavad suure osa igapäevastest teenustest — politsei, päästeteenistus, planeerimine, haridus ja sotsiaalteenused — kuid tegutsevad vastavalt osariigi põhiseaduses ja seadustes antud volitustele.
Missouri põhiseaduse roll tänapäeval
Missouri põhiseadus on aluseks osariigi õiguskorrale, määratledes võimude suhteid, kodanike õigusi ja avaliku sektori toimimise reegleid. Selle kaudu toimub tasakaalustamine — valitsuskoosseisud jagavad ülesandeid ja vastutust ning valijad saavad põhiseaduse ja seaduste kaudu mõjutada oma igapäevaelu. Põhiseaduse tõlgendamine jääb lõpuks kohtuvõimu pädevusse, mistõttu kohtulahendid ja vajadusel põhiseaduslik kontroll kujundavad olulisel määral osariigi poliitikat.
Märkused: konkreetsed protseduurid (nt allkirjade arvestus kodanikualgatuste puhul, istekohad ja ametiajad ning rahvahääletuse tehnilised nõuded) on täpsustatud põhiseaduses ja osariigi seadustes ning neid rakendavad vastavad ametiasutused.
Missouri 1. põhiseaduse kinnitamine, mille allkirjastas osariigi konvendi president David Barton, 1820
Ajalugu
Esimene põhiseadus kirjutati 1820. aastal vaid 38 päevaga. 1845. aastal ületas osariik oma põhiseaduslikud piirangud uute maakondade loomisel. Teine kongress kutsuti kokku Jefferson Citys ja see kogunes 1845. aasta novembrist kuni 1846. aasta jaanuarini. Kuid 1846. aasta augustis ei ratifitseerinud valijad kavandatud põhiseadust. Missouri konstitutsioonikonvent valiti, et otsustada lahkulöömise küsimuse üle. Kuid põhiseaduses muudatusi ei tehtud.
1865. aastal kogunesid delegaadid St. Louis'is 6. jaanuarist kuni 8. aprillini 1865, et koostada uus põhiseadus. Seda nimetati "drakooniliseks põhiseaduseks" ja selles nõuti truudusevannet liidule. See ratifitseeriti 6. juunil 1865. 1867. aastal tühistas Ameerika Ühendriikide ülemkohus lojaalsusvande kohtuasjas Cummings vs. Missouri (71 U.S. 277 (1867)).
Missouri kodanikud kiitsid 1874. aastal heaks uue, neljanda põhiseadusliku konvendi. Delegaadid kohtusid Jefferson Citys 5. maist kuni 2. augustini 1875. aastal. Põhiseaduse muudatused puudutasid peamiselt koole. See nõudis, et 25% üldisest tulust kasutataks avalike koolide toetamiseks. Samuti nõuti eraldi koole Aafrika päritolu lastele. Põhiseadus ratifitseeriti 30. oktoobril 1875.
Viies konstitutsioonikonvent kogunes Jefferson Citys 15. maist 1922 kuni 6. novembrini 1923. Kuid uue põhiseaduse asemel pakkus kongress välja 21 muudatusettepanekut. Kuid valijad keeldusid 26. veebruariks 1924 välja kuulutatud erakorralistel valimistel kõiki 21 muudatusettepanekut heaks kiitmast. Selle tulemusena ei ratifitseeritud ühtegi muudatusettepanekut.
Viies kongress kutsuti kokku 21. septembril 1943 Jefferson Citys. Uus põhikiri kinnitati delegaatide poolt 28. septembril 1944 ja ratifitseeriti 27. veebruaril 1945. Pärast seda on seda mitu korda muudetud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Missouri põhiseadus?
V: Missouri põhiseadus on Missouri osariigi põhiseadus, mis on kõrgeim seadus, mis moodustab osariigi seadused ja valitsuse.
K: Millal võeti praegune Missouri põhiseadus vastu?
V: Missouri praegune põhiseadus võeti vastu 1945. aastal.
K: Millised on Missouri põhiseadusega kehtestatud kolm valitsemisharu?
V: Missouri põhiseadusega loodud kolm valitsemisharu on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
K: Kuidas nimetatakse Missouri osariigi seadusandlikku võimu?
V: Missouri seadusandlikku võimu nimetatakse Missouri üldkoguks.
K: Kes juhib Missouri täidesaatvat võimu?
V: Missouri täidesaatvat võimu juhib Missouri kuberner.
K: Mis on Missouri ülemkohus?
V: Missouri osariigi ülemkohus on Missouri osariigi kõrgeim kohus ja kohtuvõimu juht.
K: Millised teised valitsused on Missouri põhiseadusega loodud?
V: Missouri põhiseadusega on loodud ka kohalikud omavalitsused maakondade ja linnade kujul.
