Vürtsbasiilik

Basiilik toiduvalmistamiseks

Enamasti tuleks basiilikut kasutada värskelt. Retseptides lisatakse see tavaliselt viimasel hetkel. Keetmine hävitab toidu kiiresti. Värsket ürdit võib hoida lühikest aega kilekottides külmkapis. Külmiku kasutamine võimaldab seda kauem säilitada. Mõlemal juhul tuleb seda kiiresti keevas vees blanšeerida. Kuivatatud ürd kaotab ka suurema osa oma maitsest ja see vähene maitse, mis jääb, on väga erineva maitsega, nõrga kumariini maitsega, nagu heina.

Vahemere ja Indohiina köögis kasutatakse sageli basiilikut. Vahemere köögis kombineeritakse seda sageli tomatiga. Basiilik on üks peamisi koostisosi pestos - Genova linnast pärit rohelises Itaalia õli- ja ürdikastmes. Pesto teised kaks peamist koostisosa on oliiviõli ja männipähklid. Kõige sagedamini kasutatavad Vahemere piirkonna basiiliku sordid on "Genovese", "Purple Ruffles", "Mammoth", "Cinnamon", "Lemon", "Globe" ja "African Blue". Hiinlased kasutavad värsket või kuivatatud basiilikut ka suppides ja muudes toitudes. Taiwanis lisatakse värskeid basiilikulehti paksudesse suppidesse (羹湯; gēngtāng). Samuti süüakse praetud kana koos praetud basiilikulehtedega.

Basiilikut kasutatakse mõnikord koos värskete puuviljadega ning puuviljamoosides ja kastmetes. Kõige sagedamini tehakse seda maasikatega, aga ka vaarikate või tumedate ploomidega. Mõned inimesed ütlevad, et Vietnami köögis kasutatav lamedate lehtedega basiilik sobib paremini puuviljadega kasutamiseks.

Basiiliku seemned

Mitmete basiilikasortide seemned muutuvad vees leotamisel želatiinseks. Neid kasutatakse Aasia jookides ja magustoitudes, nagu falooda või šerbet. Selliseid seemneid nimetatakse erinevalt sabja, subja, takmaria, tukmaria, falooda või hột é. Neid kasutatakse nende raviomaduste tõttu India traditsioonilises meditsiinisüsteemis Ayurveda.

Kuivatatud basiilikulehed.

muud tüübid

Vt basiiliku kultivaride loetelu

Paljudes Aasia piirkondades kasvatatakse mitmeid teisi basiilikuid, sealhulgas ka teisi Ocimum'i liike. Enamikul Aasia basiilikutest on nelgilaadne maitse, mis on üldiselt tugevam kui Vahemere piirkonna basiilikutel. Hiinas nimetatakse kohalikku sorti 九層塔 (jiǔcéngtǎ; sõna-sõnalt "üheksatasandiline pagulus"), samas kui imporditud sorte nimetatakse konkreetselt 羅勒 (luólè) või 巴西里 (bāxīlǐ), kuigi [巴西里] viitab sageli teisele taimeliigile - petersellile.

Sidrunibasiilikul" on tugev sidrunilõhn ja maitse, mis erineb oluliselt teistest sortidest, sest see sisaldab kemikaali nimega tsitraal. Seda kasutatakse laialdaselt Indoneesias, kus seda nimetatakse kemangiks ja serveeritakse toorelt koos toore kapsa, roheliste ubade ja kurgiga praetud kala või pardi kõrvale. Tema õied on purustatud kujul vürtsikas salatimaitseaine.

Kasvav basiilik

Basiilik kasvab hästi kuuma ilmaga. Ta käitub nagu üheaastane taim, kui on võimalus külma tekkeks. Põhja-Euroopas, USA põhjapoolsetel osariikidel ja Uus-Meremaa lõunasaarel kasvab ta kõige paremini, kui teda külvata turbapotti klaasi alla. Taime võib välja istutada hiliskevadel/varasuvel, kui külmaoht on väike. Taimele sobib kõige paremini hästi kuivendatud päikesepoolne koht.

Kuigi basiilik kasvab kõige paremini vabas õhus, võib seda kasvatada potis ka siseruumides. Nagu enamik maitsetaimi, kasvab ta (põhjapoolkeral) kõige paremini lõunapoolsele aknalaual. Seda tuleks hoida eemal väga külmast tuuletõmbest. Ta kasvab kõige paremini tugeva päikesevalguse käes. Kasvuhoone või klosett on ideaalne, kui see on olemas. Basiilikut võib kasvatada isegi keldris, luminofoorlampide all.

Kui tema lehed on veepuuduse tõttu närbunud, taastub ta, kui teda põhjalikult kasta ja asetada päikesepaistelisse kohta. Kollased lehed taime põhja poole näitavad, et taim vajab rohkem päikesevalgust või vähem väetist.

Päikeselisemas kliimas, näiteks Lõuna-Euroopas, USA lõunaosas, Uus-Meremaa põhjasaartel ja Austraalias, õitseb basiilik hästi, kui seda istutada õue. Ka Ameerika Ühendriikide kesk- ja põhjaosas õitseb ta suve jooksul, kuid sureb välja, kui temperatuur jõuab miinuskraadini, et järgmisel aastal uuesti kasvada, kui tal lastakse seemneks minna. Ta vajab regulaarset kastmist, kuid mitte nii palju tähelepanu kui teistes kliimatingimustes.

Basiilikut saab väga usaldusväärselt paljundada ka pistikutest täpselt samamoodi nagu "Busy Lizzie" (Impatiens), kusjuures lühikeste pistikute varred riputatakse umbes kaheks nädalaks vette, kuni juurte tekkimiseni.

Kui varrel on õnnestunud toota küpsed õied, aeglustub või peatub lehe tootmine igal õitseval varrel, vars muutub puitunud ja eeterliku õli tootmine väheneb.Selle vältimiseks võib basiiliku kasvataja kõik õievarsed enne nende täielikku valmimist maha nipsata. Kuna see mõjutab ainult õitsvat varre, võib mõned neist ära nipistada lehe tootmiseks, teised aga jätta kaunistuseks või seemnete saamiseks õitsema.

Kui taimel lastakse õitseda, võib ta toota seemnekaunu, mis sisaldavad väikeseid musti seemneid. Neid võib säilitada ja järgmisel aastal istutada. Taimelt lehtede noppimine aitab "edendada kasvu", peamiselt seetõttu, et taim reageerib sellele, muutes kõige ülemiste lehtede kõrval olevad lehepaarid uuteks varredeks.

Haigused

Basiilik kannatab mitmete taimehaiguste all, mis võivad hävitada saagi ja vähendada saagikust. Fusarium närtsimine on mullapõhine seenhaigus, mis hävitab kiiresti nooremad basiilikutaimed. Taimi võib tappa ka Pythium'i leostumine.

Basiiliku tavaline lehehaigus on Botrytis cinerea põhjustatud hall hallitus, mis võib põhjustada nakkusi ka pärast saagikoristust ja on võimeline hävitama kogu taime. Basiiliku lehtedel võib esineda ka musta laiku, mida põhjustab seente perekond Colletotrichum.

Terviseprobleemid

Basiilik, nagu ka teised aromaatsed taimed, näiteks apteegitill ja estragon, sisaldab estragooli, mis on rottidel ja hiirtel teadaolevalt kantserogeen ja teratogeen. Kuigi mõju inimesele ei ole praegu uuritud, näitavad näriliste katsed, et vähiriskiks muutumiseks on vaja 100-1000 korda suuremat kokkupuudet kui tavaliselt eeldatavalt.

Kultuurilised aspektid

Basiilikaga on seotud palju rituaale ja uskumusi. Prantslased nimetavad basiilikut "herbe royale". Juudi rahvapärimuse järgi annab see paastu ajal jõudu. Tänapäeva Itaalias on ta armastuse sümbol, kuid Vana-Kreekas tähistas ta vihkamist, ja Euroopa pärimuses väidetakse mõnikord, et basiilik on saatana sümbol. Aafrika legend väidab, et basiilik kaitseb skorpionide eest, samas kui inglise botaanik Culpeper tsiteerib üht "Hilarius't, prantsuse arsti", kes kinnitab, et basiiliku liigne lõhnastamine kasvatab ajus skorpione.

Püha basiilik, mida kutsutakse ka "Tulsi", on hinduismuses väga hinnatud ja sellel on usuline tähendus ka Kreeka õigeusu kirikus, kus seda kasutatakse püha vee valmistamiseks. Väidetavalt on seda leitud Kristuse haua ümbrusest pärast tema ülestõusmist. Serbia õigeusu kirik, Makedoonia õigeusu kirik ja Rumeenia õigeusu kirik kasutavad basiilikut (Makedoonia: босилек; Rumeenia: busuioc, Serbia: босиљак) püha vee valmistamiseks ning basiilikutega täidetud potid on sageli paigutatud kiriku altarite alla.

Euroopas pannakse surnute kätte bassein, et tagada ohutu teekond. Indias pannakse seda surnute suhu, et tagada nende jõudmine Jumalani. Vanad egiptlased ja vanad kreeklased uskusid, et see avab lahkuvale inimesele taevaväravad.

Boccaccio "Dekameronis" on üks meeldejääv morbiidne lugu (novell V), mis räägib Lisabettast, kelle vennad tapavad tema armastaja. Mees ilmub talle unes ja näitab talle, kuhu ta on maetud. Ta lõikab salaja pea lahti ja asetab selle basiilikapotti, mida ta kastab oma igapäevaste pisaratega. Kuna vennad võtavad poti temalt ära, sureb ta varsti pärast seda oma kurbusse. Boccaccio jutustus on John Keatsi luuletuse "Isabella ehk basiiliku poti" allikaks. Sarnane lugu on jutustatud ka longobardide kuninganna Rosalindi kohta.

Õitsev basiiliku vars