Käesoleva artikli pealkiri sisaldab märki ß. Kui see ei ole kättesaadav või seda ei soovita, võib nime kirjutada kui Arthur Seyss-Inquart.
Arthur Seyß-Inquart (sündinud Arthur Seyß 22. juuli 1892-16. oktoober 1946) oli silmapaistev jurist ja hilisem natsistlik ametnik Anschluß-eelses Austrias, Kolmandas Reichis ning sõjaaegses Saksamaal, Poolas ja Madalmaades. Seyß-Inquart hukati Nürnbergi protsessil inimsusevastaste kuritegude eest.
Varajane elu ja karjääri algus
Arthur Seyß-Inquart sündis 1892. aastal ja õppis õigusteadust Viini ülikoolis. Enne 1930. aastate poliitilist aktiivsust töötas ta juristi ja riigiteenistuslikuna. 1930. aastate lõpul muutus tema poliitiline tegevus järjest selgemini natsismile lähenenuks — ta liitunud saksa rahvuslaste ja äärmusliku parempoolse liikumisega, mis toetas Austria liitmist Saksamaaga.
Roll Anschlußis ja teenistus Kolmandas Reichis
1938. aasta märtsis, Austria poliitilise surve ja Saksa ähvarduste taustal, astus Seyß-Inquart lühikeseks ajaks Austria valitsuse ette ning tema nimi seostub otseselt Anschlußi ehk Austria annekteerimisega Saksamaaga. Pärast Austria liitmist Saksamaaga sai ta kiiresti koha uues võimustruktuuris ning teenis erinevatel ametikohtadel Kolmanda Reichi administratsioonis.
Mandaadid ja tegevus okupeeritud aladel
Teise maailmasõja ajal määrati Seyß-Inquart ametisse okupatsioonivõimudes; ta on eriti tuntud oma rolli poolest Madalmaades, kus ta oli Saksa okupatsiooni kõrge ametnik. Tema juhtimisel rakendati seal rangeid repressioone, organiseeriti juutide ja muude rühmade väljasaatmist ja deportatsioone ning kasutati sundtööjõudu. Paljud ajaloolased peavad tema administratiivset tegevust otseseks panuseks holokausti ja teiste sõjakuritegude toimepanemisse Belgias, Hollandis ja mujal.
Süüdistused ja Nürnbergi protsess
Pärast sõda vahistati Seyß-Inquart ja ta viidi Nürnbergi protsessi, kus talle esitati rida süüdistusi, sealhulgas:
- osalemine laiahaardelises sõjakuritegudes ja kuritegudes inimkonna vastu,
- segamine juutide ja teiste rühmade tagakiusamisse ning deportatsioonidesse,
- vastuolulised ja repressiivsed administratiivsed otsused okupeeritud aladel.
Tribunal leidis, et tema tegevus ja administraatori roll aitasid kaasa inimsusevastaste tegude toimepanemisele, ning ta mõisteti süüdi. Kohtuotsuse tulemusena hukati ta 16. oktoobril 1946.
Kohtuotsuse põhjendus ja kaitse
Kaitsepool väitis, et Seyß-Inquart oli tegutsenud piiratud võimaluste ja suure surve all ning püüdnud mõnel juhul leevendada repressioone. Tribunali hinnang oli siiski, et tema ametlik ja praktiline vastutus okupatsioonipoliitika elluviimisel oli selge ning see vastutus tegi temast vastutava isiku toimepandud kuritegude eest.
Järelmõjud ja ajalooline hinnang
Seyß-Inquartile omistatud roll ja tema kohtuprotsess on saanud ajaloolaseid ja õiguslikke analüüse kui näide sellest, kuidas administratiivne bürokraatia ja ametliku võimu kasutamine võib osutuda keskseks osaks massiliste õigusrikkumiste elluviimisel. Tema juhtum rõhutab vastutuse põhimõtet — ametnikud, kes rakendavad ja korraldavad repressiivset poliitikat, võivad pidada vastutavaks rahvusvahelise õiguse ees.
Oluline faktide kokkuvõte
- Sündis 22. juulil 1892, suri 16. oktoobril 1946 (hukkamine pärast Nürnbergi protsessi otsust).
- Töötas juristi ja riigiametnikuna, hiljem osales natsionaalsotsialistliku võimu ülesehitamises Austrias ja okupatsioonivõimudes.
- Tuntud eelkõige oma rolli tõttu Austrias (Anschluß) ja Madalmaade okupatsioonihalduses, kus tema poliitikad viisid massiliste tagakiusamiste ja juutide deportatsioonideni.
Arthur Seyß-Inquart on ajalooliselt hinnatud kui üks administraatoritest, kelle rolli uuritakse rahvusvahelise õiguse ja sõjakuritegude käsitluste kontekstis — tema juhtum aitas kujundada ka hilisemaid rahvusvahelisi standardeid ametnike vastutuse kohta inimõiguste rikkumiste ja sõjakuritegude eest.
