Isaac Albéniz — Hispaania helilooja ja klaverivirtuoos, autor "Iberia"
Isaac Albéniz — magistralne Hispaania helilooja ja klaverivirtuoos, kelle põnev ja tehniliselt nõudlik "Iberia" toob esile tulised hispaania rütmid ja pianismivõlu.
Isaac Albéniz (hääldatakse EE-saac al-BAY-nith) (sündinud Camprodón, Kataloonia, Hispaania, 29. mai 1860; surnud Cambô-les-Bains, Hispaania, 18. mai 1909) oli hispaania helilooja ja pianist. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Tema tuntuim teos on 12 klaveripala kogumik "Iberia", milles on palju põnevaid hispaania rütme. Need palad on väga raskesti mängitavad. Ta kirjutas ka mitu zarzuelat (kergekaalulist hispaania ooperit) ja üritas zarzuelat tõsisemaks muuta, kuid publik ei soovinud seda. Ta aitas muuta hispaania muusikat teistes riikides populaarsemaks.
Tegelikult suri Albéniz Cambô-les-Bainsis, mis asub tänapäeval Prantsusmaal; algses sissekandes olev mainimine "Hispaania" tuleb ajaloolis-keelelisest kontekstist, kuid kohalik halduskuuluvus oli ja on Prantsusmaa.
Elulugu lühidalt
Albéniz oli lapsgeniaal — klaveriga hakkas ta esinema väga noorelt ja tegi pikki kontsertreise nii Euroopas kui Ameerikas. Ta töötas ja elas erinevates linnades, sh Madridis, Londonis ja Paris. Kuigi tal ei olnud suurt hulka püsivaid konservatoorseid õpetajaid, kujunes tema stiil mitmekihiliseks tänu kontaktidele erinevate kultuuride ja viiuli- ning klaverikoolidega.
Peamised teosed ja stiil
Albénizi looming keskendub peamiselt klaverile, ent ta kirjutas ka sümfoonilist ja teatrimuusikat. Tema kõige tuntumad tööd on:
- Iberia — 12 klaveripala, mis on avaldatud mitmes köites; teos ühendab keeruka tehnilise klaverikirjutuse, kohalike Hispaania rütmide ja impressionistlikus võtmes harmoonilise värvuse. Iberia on tema meistriteos ja peetakse üheks tähtsamaks 20. sajandi hispaania klaveriteoseks.
- Suite española ja paljud väiksemad klaveripalad — mitmed neist on saanud tuntuks kitarriversioonidena; näiteks "Asturias (Leyenda)" on laialdaselt esitatav kitarril tänu erinevatele arranžeeringutele.
- Zarzuelad ja teatriteosed — Albéniz katsetas zarzuelaga, püüdes sellele anda suuremat kunstilist sügavust, kuid publik eelistas sageli kergekaalulisemat repertuaari.
Mõjud ja pärand
Albéniz oli oluline mõjutaja Hispaania muusikalisele rahvuslikule liikumisele. Tema teosed avasid tee teistele hispaania heliloojatele, nagu Manuel de Falla ja Joaquín Turina, ning tema klaverikeel mõjutas ka väljapoole Hispaaniat — osaliselt oli selles tunda impressionismi ja samal ajal selgelt hispaania rütmilisi ja meloodilisi elemente.
Tema palad on tuntud oma tehnilise raskuse poolest: need nõuavad suurt rütmilist täpsust, tugevat pedaleerimist ja keerukaid kätekoordinaatsioone. Paljud tema klaveripala arranžeeringud on jõudnud orkestri- ja kitarrirepertuaari, mistõttu Albénizi muusika kõlab laialdaselt erinevates koosseisudes ja salvestustes.
Albénizi loomingut kantakse edasi nii kontsertlavadel kui salvestustel ning tema nimi on püsiv osa Hispaania muusikalises muistendis — nii teaduslikes uurimustes kui populaarses muusikas. Tema teosed nõuavad interpreetidelt nii tehnilist meisterlikkust kui sügavat stiilitunnetust Hispaania muusikatraditsiooni suhtes.
Isaac Albéniz 1901. aastal
Tema elu
Albéniz hakkas klaverit õppima, kui ta oli kolmeaastane. Tema vanem õde õpetas teda. Ta oli imelaps, kes esines esimest korda nelja-aastaselt. Seitsmeaastasena sooritas ta Pariisi konservatooriumi klaveri sisseastumiseksami, kuid talle ei antud kohta, sest teda peeti liiga nooreks. Aasta hiljem kaotas tema isa töö, nii et ta võttis oma kaks last tuurile, et nad saaksid kontserte anda ja raha teenida. 1869. aastal kolis perekond Madridi, kuid Albénizi lapsepõlv oli rahutu. Ta põgenes kaks korda kodust, andes kontserte erinevates kohtades ja põgenes isegi salakaubana Lõuna-Ameerikasse, kus ta käis Argentinas, Uruguays, Brasiilias, Kuubal, Puerto Ricos ja seejärel USAs. Hispaaniasse naasis ta 1873. aastal. Viieteistkümneaastaselt oli ta juba andnud kontserte üle kogu maailma. Pärast lühikest viibimist Leipzigi konservatooriumis läks ta 1876. aastal õppima Brüsselisse. 1880. aastal läks ta Budapesti, soovides õppida Franz Liszti juures, kuid Liszt ei olnud seal.1874. aastal soovis tema õde saada lauljaks Teatro de la Zarzuelasse. Kui ta ei saanud sinna kohta, sooritas ta enesetapu.
Albéniz jätkas reisimist üle kogu maailma. 1883. aastal kohtus ta õpetaja ja helilooja Felipe Pedrelliga, kes inspireeris teda kirjutama hispaania muusikat, näiteks Suite Española op. 47. Selle sviidi viies osa, mis kannab nime "Asturias" (Leyenda), töötati hiljem kitarrile. See on tõenäoliselt kõige kuulsam teos klassikalise kitarri jaoks. Helilooja Francisco Tárrega tegi kitarrile arranžeeringuid paljudest teistest Albénizi klaveriteostest. Albéniz ütles kord, et ta eelistas Tárrega kitarrile tehtud arranžeeringuid oma originaalsetele klaveriversioonidele.
1890. aastatel elas Albéniz Londonis ja Pariisis ning kirjutas peamiselt teatriteoseid. Aastal 1900 hakkas ta kannatama Bright'i tõve all ja hakkas rohkem klaverimuusikat kirjutama. Aastatel 1905-1909 kirjutas ta oma kuulsaima teose "Iberia" (1908), kaheteistkümnest klaverimuljest koosneva sviidi.
Tema orkestriteoste hulka kuuluvad "Hispaania rapsoodia" (1887) ja "Kataloonia" (1899).
1883. aastal abiellus helilooja oma õpilasega Rosina Jordana. Neil oli kolm last: Blanca (kes suri 1886. aastal), Laura (maalikunstnik) ja Alfonso (kes mängis 1900. aastate alguses Real Madridis, enne kui temast sai diplomaat).
Albéniz suri 18. mail 1909. aastal 48-aastaselt Cambô-les-Bains'is ja on maetud Barcelonasse.
Maine
Kuigi ta sai helilooja ja pianistina maailmakuulsaks, ei hinnatud teda oma kodumaal piisavalt. Hispaanlased olid tema rahvusvahelise maine pärast armukadedad ja pidasid teda hispaanlaseks, kes oli oma kodumaa hüljanud. Ta veetis oma viimased aastad Pariisis, kus tal oli palju sõpru, sealhulgas Gabriel Fauré, Vincent d'Indy, Paul Dukas ja Claude Debussy.Tema klaverimängust ei ole salvestusi, kuid tal oli väga omanäoline stiil. Ta suutis oma mängule palju värvi ja elu lisada. Ta oli palju õppinud Liszti käest.
Enamik tema teoseid on klaverile. Sviit "Iberia" on tema parim teos. Suur osa muusikast põhineb hispaania rahvalauludel.
Otsige