Koera süda on Mihhail Bulgakovi romaan. See on teravmeelne satiir "uuest nõukogude inimesest". Romaan valmis 1925. aastal, NEP-perioodi kõrgajal, mil majandus- ja ühiskondlikud muutused tekitasid segadust ning kommunism näis Nõukogude Liidus mõne vaatenurga alt varasemast teistsugusena.

Sisu lühidalt

Raamatu keskmes on hulkuv koer Šarik, keda kirurg Professor Filipp Filippovitš Preobraženski kasutab teadusliku eksperimendi objektina. Šarikule implanteeritakse inimeste siseelundeid (romaanis kirjeldatud taastamised ja siirdamised viivad tema käitumise järk-järgult inimlikumaks) ning koer muutub lõpuks inimeseks, kes võtab endale nime Poligraf Poligrafovitš Šarikov. Ühiskondlikud ja moraalsed pinged tekivad siis, kui see „uus inimene“ täiesti uute harjumuste ja väärtustega ära ei sobi — tema isepäisus, roppused ja töökäitumise puudumine kujutavad autori silmis satiirilist kriitikat revolutsioonijärgse ühiskonna kuju kohta.

Peategelased ja rollid

  • Šarik — algselt tänavakoer, kelle sees peitub lihtne loomloomus ja ellujääja instinkt.
  • Šarikov — Šariki inimkuju ja sotsiaalne katseprodukt; tema käitumine peegeldab autori teravat irooniat „uue inimesega“ seoses.
  • Professor Preobraženski — teadlane ja humanistlik antagonist, kes astub eksperimendi läbi eetiliste ja intellektuaalsete dilemmade ette.
  • Dr. Bormenthal (abi) — teaduslabori töötaja, kes osaleb eksperimendis ja toob sisse tehnilisema vaatenurga.

Teemad ja stiil

Romaan käsitleb peamiselt "[kommunistliku] revolutsiooni ekslik katse radikaalselt muuta inimkonda". Bulgakov kombineerib fantaasia- ja ulmeelemente reaalsusega, kasutades groteski, irooniat ja vaimukust ning tavalistest argiasjadest lähtuvat huumorit. Tekst tõstatab küsimusi identiteedi, vaba tahte, teaduse eetika ja sotsiaalse kohanemise kohta: kas inimese olemust saab „siirdada“ ja ümber kujundada ainult väliste olude kaudu?

Romaani alguses on oluline Šariki sisemine monoloog, mis kujundab lugeja emotsiooni ja ootuse ning seab aluse kogu sündmustikule .

Avaldamisajalugu ja vastuvõtt

Algselt oli romaani avaldamine Nõukogude Liidus keelatud; tekst levis peamiselt samizdatis ehk ülekirjutatuna ja ringlusel olevate koopiatena. Alles glasnost'i ja perestroika lainel lasti romaan ametlikult välja 1987. aastal, mille järel see sai laialdase lugejaskonna ja kriitilise analüüsi osaliseks. Tänapäeval peetakse Koera südant üheks Bulgakovi peavõlumiks ja oluliseks teoseks, mis mõjub nii kirjandusliku absurdi kui ka ajaloolise kriitikana.

Mõju ja adaptatsioonid

Romaani on tõlgitud paljudesse keeltesse ning sellest on tehtud mitmeid lavastusi ja ekraniseeringuid. Teos on püsivalt aktuaalne tänu oma universaalsetele teemadele — teaduse piire, ühiskondlikku muutust ja inimese olemuse küsimustades — ning seda kasutatakse sageli näitena satiiri ja poliitilise iroonia oskuslikust kombineerimisest ilukirjanduses.

Oluline lugemine

Koera süda on sobiv lugemisvara neile, kes huvituvad nõukogude ajastust, ühiskondlikust satiirist ning kirjanduslikust mängust realistliku ja fantastilise vahel. Romaan kutsub lugejat mõtlema, kuivõrd muutused väljaspool inimest suudavad muutma tema sisemist olemust ning millised on teaduse ja võimu eetilised piirid.