Jean Anthelme Brillat-Savarin – prantsuse jurist, gastronoom ja kirjanik

"Ütle mulle, mida sa sööd, ja ma ütlen sulle, kes sa oled."

Brillat-Savarin

Normandia juustu kohta vt Brillat-Savarini juustu.

Jean Anthelme Brillat-Savarin (1. aprill 1755 Belley, Ain - 2. veebruar 1826 Pariis) oli prantsuse jurist ja poliitik, kes sai kuulsaks kui epiküürnik ja gastronoom: "Grimod ja Brillat-Savarin. Nende kahe kirjaniku vahel asutasid tegelikult kogu gastronoomilise essee žanri."

Elulugu ja karjäär

Brillat-Savarin õppis õigusteadust ja töötas kogu elu juristi ning kohtunikuna. Tal oli avalik positsioon ja ta osales ka poliitilistes küsimustes oma kodumaal. Prantsuse revolutsiooni ja poliitiliste murrangute aegu mõjutasid need sündmused tema isiklikku ja ametialast saatust, mistõttu ta veetis mõnda aega väljaspool enimaktiivset poliitilist elu. Elu lõpuperioodil töötas ta taas Prantsusmaale naasnult ning suri 1826. aastal Pariisis.

Tööd gastronoomias

Brillat-Savarin on kuulus eelkõige tänu oma esseedele ja aforismidele toidust, lauaetiketist, maitsest ning söömise psühholoogiast. Tema tähtteos on La Physiologie du Goût (Maitse füsioloogia), mis ilmus 1825. aastal ja sisaldab nii teravaid tähelepanekuid kui ka esteetilisi ja teaduslikke märkusi toidu, söömise ja meeleelamuste kohta. Töö ei ole ainult retseptide kogumik, vaid pigem mõtisklus söömisest kui kultuurilisest, füsioloogilisest ja moraalsest nähtusest.

Stiil ja mõju

Brillat-Savarin kirjanduslik stiil ühendab filosoofilise peensusega humoorika ja satiirilise tooniga eseed. Ta kasutas lühikesi, tabavaid aforisme, millest tuntumaks on kuulus tsitaat lehekülje algusest: "Ütle mulle, mida sa sööd, ja ma ütlen sulle, kes sa oled." Tema analüüsid maitse-eelistustest, seedimisest ja toiduga seotud harjumustest mõjutasid tugevasti hilisemat gastronoomilist kirjandust ning aitasid tõsta toidukultuuri kirjaliku refleksiooni taset.

Pärand

Brillat-Savarini nimi on jäänud eliitse gastronoomia ajalukku: tema tööd tõid toidule intellektuaalset kaalu ja muutusid viiteks nii kulinaarsetes esseedes kui ka populaarsemates gurmeekirjeldustes. Tema järgi on nimetatud ka tuntud pehme ja kreemise struktuuriga juust — vt Brillat-Savarini juustu. Brillat-Savarinit tsiteeritakse ja tema mõtteid kasutatakse jätkuvalt kulinaariaajakirjanduses, restoranikriitikas ja söögikultuuri uurimustes.

Kuulsad mõtted

"Ütle mulle, mida sa sööd, ja ma ütlen sulle, kes sa oled." — põhimõte, mis ühendab toidu maitse ja inimese identiteedi.
Ta rõhutas, et söömine on nii bioloogiline kui ka sotsiaalne tegevus: söömisel on maitse kõrval ka kombed, viisakus ja kultuuriline tähendus.

Brillat-Savarini panus gastronoomiasse seisneb eelkõige selles, et ta muutis toidukogemuse mõtiskluse vääriliseks teemaks, ühendades õigusteaduslikku täpsust, filosoofilist huvi ja kirglikku esteetikat. Tema tööd loevad nii kulinaariaga professionaalselt seotud inimesed kui ka laiem avalikkus, kes on huvitatud toidu rollist inimese elus ja ühiskonnas.

Brillat-Savarini büst Belley's, Prantsusmaal.

Biograafia

Brillat-Savarin sündis Belley linnas Ainis, kus Rhone'i jõgi eraldab Prantsusmaad Savoia jõest. Ta õppis Dijonis õigusteadust, keemiat ja meditsiini ning praktiseeris oma kodulinnas. Ta sündis Jean Anthelme Brillat'ina, kuid võttis oma teise perekonnanime vastu, sest Savarin-nimeline tädi jättis talle kogu oma varanduse tingimusel, et ta võtab tema nime vastu. 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni alguses, saadeti ta saadikuna kindralkogusse, millest peagi sai Asutava Kogu, ja ta sai tuntuks mõnede oma kõnede, eriti ühe surmanuhtlust toetava sõnavõtu poolest. Ta naasis Belley'sse ja oli aasta jooksul valitud linnapea. Revolutsiooni hilisemas etapis oli tema eest pearaha määratud ja ta otsis poliitilist varjupaika esialgu Šveitsis. Hiljem siirdus ta Hollandisse ja seejärel vastsündinud Ameerika Ühendriikidesse, kus ta elas kolm aastat Bostonis, New Yorgis, Philadelphias ja Hartfordis, elades prantsuse keele- ja viiulitundide andmisest saadud tuludest. Mõnda aega oli ta New Yorgi Park Theatre'i esimene viiuldaja.

Ta naasis 1797. aastal direktoraadi alluvuses Prantsusmaale ja omandas kohtunikuameti, mida ta pidas seejärel kogu oma ülejäänud elu jooksul kassatsioonikohtu kohtunikuna. Ta avaldas mitmeid teoseid õiguse ja poliitilise ökonoomia kohta. Ta jäi poissmeheks, kuid pidas armastust kuuendaks meeleks: tema "Physiognomie." kiri oma kaunile nõbule Juliette Récamier'le kõlab järgmiselt.

"Proua, võtke lahkelt vastu ja lugege andunult vana mehe tööd. See on austusavaldus sõprusele, mis pärineb teie lapsepõlvest, ja võib-olla ka õrnema tunde austusavaldus... Kuidas ma saan öelda? Minu vanuses ei julge mees enam oma südant küsitleda."

Tema kuulus teos "Physiologie du goût" ("Maitse füsioloogia") ilmus detsembris 1825, kaks kuud enne tema surma. Täielik pealkiri on Physiologie du Goût, ou Méditations de Gastronomie Transcendante; ouvrage théorique, historique et à l'ordre du jour, dédié aux Gastronomes parisiens, par un Professeur, membre de plusieurs sociétés littéraires et savantes. " Raamat ei ole trükist kadunud alates selle esmakordsest ilmumisest, vahetult enne Brillat-Savarini surma. Selle kõige tähelepanuväärsema ingliskeelse tõlke tegi toidukirjanik ja kriitik M. F. K. Fisher, kes märkis: "Ma pean end õnnistatud tõlkijate seas". Tema tõlge avaldati esmakordselt 1949. aastal. Epikurose filosoofia peitub iga lehekülje taga; kõige lihtsam söök rahuldas Brillat-Savarini, kui see oli kunstiliselt teostatud:

Need inimesed, kes kannatavad seedehäirete all või joovad, on täiesti teadmatuses söömise ja joomise tõelistest põhimõtetest.

Prantsuse gastronoomi Jean Anthelme Brillat-Savarini (1755-1826) raamatu "La Physiologie du Goût" ("Maitse füsioloogia") tiitelleht koos autori portreega. 1848. aasta väljaanne.

Tsitaadid

Ta võrdles järelmaitset, toidu parfüümi või lõhna, muusikalise enharmoonikaga (Meditatsioon ii): "Ilma lõhnata, mida tunnetatakse suu tagant, oleks maitsemeel vaid tümpsune ja ebatäiuslik."
Brillat-Savarin, kes on innukas juustusõber, märkis: Ta ütles: "Magustoit ilma juustuta on nagu ilus naine, kellel on ainult üks silm." Ta ütles: "Magustoit ilma juustuta on nagu ilus naine, kellel on ainult üks silm."
"Uue roa avastamine annab inimkonnale rohkem õnne kui uue tähe avastamine."
"Ütle mulle, mida sa sööd, ja ma ütlen sulle, mis sa oled."
"Ühele veinisõbralikule mehele pakuti pärast õhtusööki magustoiduks viinamarju. "Väga tänulik," ütles ta, lükates taldriku kõrvale, "ma ei ole harjunud oma veini pillidena võtma.""
"Külaliste vastuvõtmine on nende õnne eest hoolitsemine kogu selle aja jooksul, mil nad sinu katuse all viibivad."
"Kokkamine on üks vanimaid kunste, mis on osutanud meile kõige olulisemat teenust ühiskonnaelus."
"Laua nautimine kuulub igale ajastule, igale olukorrale, igale maale ja igale piirkonnale; see seguneb kõigi teiste naudingutega ja jääb lõpuks lohutama meid nende lahkumise üle.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Jean Anthelme Brillat-Savarin?

V: Jean Anthelme Brillat-Savarin oli prantsuse jurist ja poliitik, kes sai kuulsaks kui epiküürnik ja gastronoom.

K: Kus ta sündis?

V: Ta sündis 1. aprillil 1755 Belley's, Ainis.

K: Milline on talle omistatud kuulus tsitaat?

V: Talle omistatud kuulus tsitaat on "Ütle mulle, mida sa sööd, ja ma ütlen sulle, kes sa oled".

K: Milline juustuliik on tema järgi nime saanud?

V: Tema järgi on nime saanud üks Normandia juust - Brillat-Savarini juust.

K: Millal ta suri?

V: Ta suri 2. veebruaril 1826. aastal Pariisis.

K: Kuidas sai ta kuulsaks?

V: Ta sai kuulsaks kui epiküürnik ja gastronoom.

K: Kes kirjutas temast ja rajas tegelikult kogu gastronoomilise essee žanri?

V: Grimod ja Brillat-Savarin kirjutasid üksteisest ja rajasid tegelikult kogu gastronoomilise essee žanri.