Ameerika Ühendriikide poliitika
Ameerika Ühendriigid on föderaalne konstitutsiooniline vabariik, kus Ameerika Ühendriikide president (riigipea ja valitsusjuht), kongress ja kohtusüsteem jagavad riigivalitsusele reserveeritud volitusi ning föderaalvalitsus jagab suveräänsust osariikide valitsustega.
Ameerika Ühendriikide põhiseadus näeb ette võimude lahususe kolme haru vahel. Täitevvõim puudutab peamiselt presidenti ja on seadusandjast sõltumatu. Seadusandlik võim on kongressi kahes kojas, senatis ja esindajatekojas.
Kohtuharu (või kohtuvõim), mis koosneb ülemkohtust ja madalamatest föderaalsetest kohtutest, keskendub kohtuvõimule (või kohtuvõimule). Kohtuvõimu peamine ülesanne on tõlgendada Ameerika Ühendriikide põhiseaduse ning föderaalsete seaduste ja eeskirjade tähendust. See hõlmab ka täidesaatva ja seadusandliku võimu vaheliste probleemide lahendamist.
Ameerika Ühendriikide poliitiline süsteem Ameerika Ühendriikide põhiseaduse alusel
Poliitilised parteid
Kaks poliitilist parteid, Demokraatlik ja Vabariiklik Partei, on olnud Ameerika poliitikas peamised osalejad alates Ameerika kodusõjast. On ka väiksemaid parteisid, nagu Libertarian Party, Green Party ja Constitution Party. Whigi partei, föderalistide partei ja Demokraatlik-Republikanlik partei olid aastaid tagasi olulised.
Poliitilised erinevused
Ameerika Ühendriikide ja enamiku teiste arenenud demokraatiate poliitilise süsteemi vahel on suured erinevused. Nende hulka kuuluvad seadusandliku kogu ülemkoja suurem võim, ülemkohtu ulatuslikum võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu lahusus ning ainult kahe peamise partei domineerimine. Kolmandatel erakondadel on Ameerika Ühendriikides vähem poliitilist mõju kui teistes arenenud riikide demokraatiates.
USA põhiseadusega loodud föderaalne objekt on Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteemi peamine tunnusjoon. Kuid enamik inimesi allub ka osariigi valitsusele ja kõik alluvad erinevatele kohaliku omavalitsuse üksustele. Viimaste hulka kuuluvad maakonnad, omavalitsused ja eripiirkonnad.
Föderaalvalitsuse lõid osariigid, mis kolooniatena loodi eraldi ja valitsesid end teistest sõltumatult. Kohaliku omavalitsuse üksused loodi kolooniate poolt erinevate riiklike funktsioonide täitmiseks. Kui riik laienes, võttis ta olemasolevatest osariikidest eeskujuks uued osariigid.
Riigi juhid
USA on viiekümne osariigi föderaalne liit. Neil on kubernerid ja seadusandjad, kes valitsevad ja teevad oma seadusi. Igal osariigil on ka kaks senaatorit, kes esindavad oma osariiki Ameerika Ühendriikide senatis. Samuti on esindajad, kes esindavad oma kohalikku ringkonda Ameerika Ühendriikide esindajatekojas.
Ameerika Ühendriikide president
Ameerika Ühendriikide president on Ameerika Ühendriikide riigipea. Ameerika kodanikud valivad ta iga nelja aasta tagant demokraatlike valimiste käigus. Samuti nimetavad nad ametisse inimesi, kes töötavad erinevates osakondades, mis keskenduvad riigi erivaldkondadele.
Küsimused ja vastused
K: Mis tüüpi valitsus on Ameerika Ühendriikidel?
V: Ameerika Ühendriigid on föderaalne konstitutsiooniline vabariik.
K: Kes on USAs riigipea ja valitsusjuht?
V: Ameerika Ühendriikide president on USA riigipea ja valitsusjuht.
K: Millised on USA põhiseaduse kolm võimuharu?
V: USA põhiseaduse kolm haru on täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim.
K: Millega tegeleb täidesaatev võim?
V: Täitevvõim keskendub peamiselt presidendile ja on seadusandjast sõltumatu.
K: Kes moodustavad kongressi?
V: Kongress koosneb kahest kojast - senat ja esindajatekoda.
K: Millega tegeleb peamiselt kohtusüsteem?
V: Kohtuvõimu peamine ülesanne on tõlgendada USA põhiseaduse ja föderaalseaduste ja eeskirjade tähendust ning lahendada probleeme täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel.
K: Kui palju on ülemkohtu alluvuses madalamaid kohtuid?
V: Ülemkohtu alluvuses on madalamaid föderaalkohtuid.
