Ameerika Ühendriikide poliitika: föderaalne süsteem ja võimude lahusus

Ameerika Ühendriigid on föderaalne konstitutsiooniline vabariik, kus Ameerika Ühendriikide president (riigipea ja valitsusjuht), kongress ja kohtusüsteem jagavad riigivalitsusele reserveeritud volitusi ning föderaalvalitsus jagab suveräänsust osariikide valitsustega.

Ameerika Ühendriikide põhiseadus näeb ette võimude lahususe kolme haru vahel. Täitevvõim puudutab peamiselt presidenti ja on seadusandjast sõltumatu. Seadusandlik võim on kongressi kahes kojas, senatis ja esindajatekojas.

Kohtuharu (või kohtuvõim), mis koosneb ülemkohtust ja madalamatest föderaalsetest kohtutest, keskendub kohtuvõimule (või kohtuvõimule). Kohtuvõimu peamine ülesanne on tõlgendada Ameerika Ühendriikide põhiseaduse ning föderaalsete seaduste ja eeskirjade tähendust. See hõlmab ka täidesaatva ja seadusandliku võimu vaheliste probleemide lahendamist.

Föderaalne süsteem ja volituste jaotus

Föderaalne süsteem tähendab, et võim on jagatud kahe tasandi vahel: föderaalvalitsuse ja osariikide valitsuste vahel. Põhiseadus määratleb, millised volitused kuuluvad föderatsioonile (nt rahvuslik kaitse, välissuhted, tollid, rahapoliitika) ning millised jäävad osariikide pädevusse (nt haridus, avalik korrashoid, enamik tsiviil- ja kriminaalõigusest). Lisaks eristatakse:

• määratud (enumerated) volitused – need, mis on otseselt põhiseaduses föderatsioonile antud;
• reservitud (reserved) volitused – need, mis jäävad osariikidele (vastavalt põhiseaduse kaheteistkümnenda või Bill of Rights järelosadele ja 10. muudatusele);
• ühisvolitused (concurrent) – valdkonnad, kus nii föderaal- kui ka osariigi tasandid võivad kehtestada regulatsioone (nt maksud, õiguskaitse).

Võimude lahusus ja vastastikused kontrollid

Võimude lahusus ei tähenda pelgalt kolme isoleeritud haru, vaid ka süsteemi, mille kaudu iga haru saab piirata teiste hargude võimu. Näited:

• Presidendi volitused: veto seadustele, juhtida relvajõude kui commander-in-chief, sõlmida lepinguid (mis vajavad senati kinnitust) ja määrata ametisse liidrid ning kohtunikud (senati nõusolekul).
• Kongressi volitused: seaduste vastuvõtmine, eelarve ja maksustamise kontroll (power of the purse), sõja kuulutamine, ametnike ja kohtunike kinnitamine ning vajaduse korral riikliku süüdistuse algatamine (impeachment) ja süüdistuse läbivaatamine.
• Kohtusüsteemi roll: sõltumatus ja võime tühistada põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi või ametlike tegutsemisi läbi kohtuliku järelevalve (judicial review).

Kontrollimehhanismide näited hõlmavad vetoijõu alistamist kongressi poolt kahekolmandikulise häälteenamusega, senati rolli presidendi ametisse nimetuste kinnitamisel ning kohtute võimet hinnata seaduste põhiseaduslikkust.

Seadusandlik protsess ja kongressi eripärad

Kõik seaduseelnõud võivad alguse saada kas senatis või esindajatekojas (välja arvatud rahalised eelnõud, mis tavaliselt algavad esindajatekojas). Seaduse vastuvõtmiseks peavad kaks koda kokku leppima identse teksti üle, millele president võib alla kirjutada või veto panna. Kongressil on ka oluline kontrolliv roll läbi kuulamiste ja uurimiste, millega valitsuse tööd ja ametnike tegevust kontrollitakse.

Osariikide roll ja autonoomia

Osariikidel on oma põhiseadused, seadusandlus ja kohtusüsteemid. Nad vastutavad suurte teenuste ja regulatsioonide eest, nagu haridus, avalik turvalisus, tervishoid teatud ulatuses ja transpordireeglid. Samuti on osariikidel oma maksu- ja eelarvekohustused. Kui osariigi õigusandlus on vastuolus föderaalse õigusega, rakendub tavaliselt föderaalne ülimusprintsiip.

Valimissüsteem ja ametiajad

President valitakse kaudse valimissüsteemi kaudu kaudu elektoraalhääletuse (Electoral College) süsteemi. Kongressi liikmeid valitakse otse: esindajatekoda valitakse iga kahe aasta järel ja senati liikmed iga kuue aasta järel, kusjuures senati kohad on jagatud kolmandikutesse tagamaks järjepidevust. Märkimisväärsed reformid, nagu 17. muudatus, muutsid senati liikmete otsevalimise enne seda nimetati nad osariigi seadusandlike kogu poolt.

Kuuluvus põhiseadusele ja selle muutmine

Põhiseaduse muutmine toimub vastavalt artiklile V ning nõuab kas kongressi kahekolmandikulist toetust ja seejärel osariikide kolme neljandikku ratifitseerimist või riigikonventsioonide meetodit. Lisaks on Ameerika põhiseaduse osa moodustavad algsed muudatused ehk Bill of Rights, mis tagavad põhiõigused, ning hiljem 14. muudatuse kaudu toimunud tõlgendus, mis on olnud oluline nii föderaalse õiguse kui ka osariikide praktika ühtlustamisel (nt õiguste inkorporeerimise kaudu).

Kohtusüsteemi ülesanded ja tähtsus

Föderaalsüsteemi rajamisel on kohtudel keskne roll õiguse ja põhiseadusliku korra kindlustamisel. Ülemkohus on viimase astme kohus, mille otsused kujundavad pikkade perioodide vältel riigi poliitikat ja õigustõlgendust. Föderaalkohtudega seotud märgilised küsimused hõlmavad põhiseaduse tõlgendamist, liitriikidevahelisi vaidlusi, föderaalse õiguse ja osariikide õiguse kokkupõrkeid ning üksikisikute põhiseaduslike õiguste kaitset.

Kokkuvõte

Ameerika Ühendriikide poliitiline süsteem põhineb tasakaalustamisel ja võimude omavahelisel piiramisel: föderaalne struktuur säilitab nii riikliku terviku kui ka osariikide autonoomia; võimude lahusus takistab ühe haru absoluutset ülemvõimu; ning sõltumatu kohtusüsteem tagab põhiseadusliku järelevalve. See kombinatsioon on loodud nii poliitilise stabiilsuse, demokraatliku kontrolli kui ka õiguskindluse toetamiseks, kuigi praktikas tekivad pidevalt uued poliitilised ja õiguslikud tõlgendused ning konfliktid, mida süsteem püüab lahendada.

Küsimused ja vastused

K: Mis tüüpi valitsus on Ameerika Ühendriikidel?

K: Kes on USAs riigipea ja valitsusjuht?

K: Millised on USA põhiseaduse kolm võimuharu?

K: Millega tegeleb täidesaatev võim?

K: Kes moodustavad kongressi?

K: Millega tegeleb peamiselt kohtusüsteem?

K: Kui palju on ülemkohtu alluvuses madalamaid kohtuid?

Otsing