Crispus Attucks (umbes 1723 – 5. märts 1770) oli esimene inimene, kes hukkus Bostoni veresauna käigus. See tegi temast esimese ameeriklase, kes suri Ameerika revolutsioonisõjas. Pärast Bostoni veresauna käigus hukkumist sai Attucksist Ameerika revolutsiooni märtrisõdur. Temast sai ka abolitsionistliku (orjusevastase) liikumise sümbol nii 18. sajandil kui ka 19. sajandil.
Elulugu ja päritolu
Crispus Attucksi varajane elu on osaliselt teadmata ja paljud detailid põhinevad osaliselt kirjalikel allikatel ja rahvapärimusel. Arvatakse, et ta oli Aafrika ja Põhja-Ameerika põlisrahva päritolu segarahvus ning ta töötas peamiselt sadamatöölise ja meremehena. Tema töö hõlmas laotöid, merereise ja muid sadamatöid, mille tõttu ta viis sageli läbi rutiinset ja päevast päeva korduvat füüsilist tööd Bostoni sadamas ja selle ümbruses.
Bostoni veresaun ja surm
5. märtsil 1770 puhkes Bostonis äge konflikt Briti vägede ja kohalike elanikke koondanud rahva vahel. Vastasseis muutus vägivaldseks ning kohapeal tulistati; Attucks oli üks neist, kes sai surma. Tema surm — ja teiste veresauna ohvrite hukkumine — süvendas kolonistide vastumeelsust Inglismaa võimu vastu ning toimus kui tugeva meediakajastuse ja poliitilise propagandi objekt, mida patrioodid kasutasid Briti kohaloleku kritiseerimiseks.
Veresauna järel toimunud kohtuasjas kaitses mõningaid Briti sõdureid hiljem advokaat John Adams; enamik süüdistatavaid vabastati, kaks said aga süüdistuse tapmises ja said karistada manslaughter’i (surmajuhtumi) eest.
Mälu, pärand ja kultuuriline tähendus
Attucksi nimi ja mälestus on Ameerika ajaloos ja kultuuris püsiv. Tema kuju kasutati abolitsionistide ning hiljem kodanikuõiguste liikumise illustratsioonina — tema lugu tõsteti esile kui näidet kolonistide võitlusest võõrvõimu vastu ja kui varast mustanahaliste isikute osaluse tunnistust Ameerika vabadusliikumistes.
- Mälestusmärgid ja hauad: Bostoni veresauna ohvrite mälestus on märgitud nii kohalikus ajaloomälestuses kui ka rahvuslikus meedias; ohvrite kohta ja üritustest räägitakse ajalookogudes ja muuseumitekstides.
- Koolid ja ühiskondlikud mälestused: Mitmed koolid, kogukonnakeskused ja organisatsioonid on tema nime kandnud, et mälestada tema rolli ja tähendust Ameerika ajaloos.
- Kultuuriline pärand: Attucksi lugu on kajastunud lauludes, luules, näidendites ja kirjanduses; tema nimi on esinenud ka telesaadetes ja ajalooõppekavades.
Tähtsus abolitsionismis ja hilisemates liikumistes
Abolitsionistid 19. sajandil viitasid sageli Bostoni veresaunale ja Attucksile, esitledes teda vabaduse ja orjusevastase võitluse sümbolina. Tema lugu aitas kujundada narratiivi, mille järgi mitmesugused vabaduse ja õiguse eest võitlevad liikumised said üksteisega poliitiliselt seotud — isegi kui Attucks suri enne Ameerika iseseisvussõja suuremaid võitlusi.
Attucksi mõju on kestnud: ka sajandeid pärast tema surma kasutatakse tema kuju ja nime mälestamiseks ja inspireerimiseks. Ta on saanud tähelepanu ajaloolastes üle Ameerika, ja 2002. aastal nimetati Attucks Ameerika Ühendriikide ajaloo 100 suurima afroameeriklase hulka.
