Crispus Attucks

Varajane elu

Peale selle, kuidas ta suri, ei tea ajaloolased Attucksi elust suurt midagi. Tema isa, Prince Yonger, oli Aafrikas sündinud ori; tema ema Nancy Attucks oli Wampanoag indiaanlane. Üks Crispus Attucksi esivanematest oli John Attucks Massachusettsist, kes poodi kuningas Philipi sõja ajal.

Attucks ise võis olla vaba mees või võis põgeneda orjusest. Mõned tõendid viitavad siiski sellele, et Attucks sündis orjana Framinghamis, Massachusettsis, kuid põgenes orjusest. 1750. aastal avaldas Framinghami orjapidaja William Brown kuulutuse Crispuse nimelise põgenenud orja kohta. Kuulutuses pakkus Brown 10 naela preemiat sellele, kes Attucksi üles leiab ja talle tagasi annab. Kuulutuses esitatud kirjeldus sobis Crispus Attucksile. See viitab sellele, et Attucks oli põgenenud ori. Sellegipoolest on aastakümneid vaieldud selle üle, kas Attucks oli vaba mustanahaline või põgenenud ori.

Attucks võis töötada sadamatöölisena või meremeheks. Kindlasti sai temast meremees ja veetis suurema osa oma ülejäänud elust merel. Ta töötas sageli vaalalaevadel, mis tähendas pikki merereise. Paljud ajaloolased usuvad ka, et ta kasutas varjunime "Michael Johnson", et vältida tabamist ja tagasisaatmist orjusesse. Ta võis 1770. aasta alguses viibida Bostonis vaid ajutiselt, kuna oli hiljuti Bahama saartelt naasnud. Ta pidi varsti pärast seda lahkuma laevaga Põhja-Carolinasse.

Reaktsioon ja katsed

John Adams väitis edukalt, et enamik süüdistatavatest Briti sõduritest tulistas oma relva enesekaitseks. Ta sai kõik sõdurid peale kahe sõduri mõrvas õigeks (nad tunnistati süüdimatuks). Kaks sõdurit tunnistati süüdi tapmises. Neid karistati pöidla põletamisega (põletamine). Briti sõdureid kaitstes nimetas Adams rahvahulka "segaseks rägastikuks, mis koosnes ullikestest poistest, neegritest ja molattidest, iiri teegritest ja ulmelistest Jack Tarridest". Eelkõige süüdistas ta Attucksi selles, et ta oli otsustanud "olla öö kangelane" ja et ta oli oma "hullumeelse käitumisega" konflikti alustanud.

Viis veresauna käigus hukkunut maeti kangelastena Granary Burying Ground'i, kus asuvad ka Samuel Adamsi, John Hancocki ja teiste tähtsate inimeste hauad.

Tähtsus ajaloos

Pärast tapmist Bostoni veresauna käigus peeti Attucksi Ameerika revolutsiooni esimeseks märtriks. Attucksi ja nelja teise ameeriklase surm vihastas Ameerika rahvast ja aitas kaasa Ameerika revolutsiooni algusele.

Attucksist sai ka 18. sajandi abolitsionistliku (orjusevastase) liikumise sümbol. sajandi alguses, kui abolitsionistlik liikumine Bostonis tugevnes, ülistasid toetajad Attucksi kui afroameeriklast, kes mängis Ameerika Ühendriikide ajaloos kangelaslikku rolli. Kuna Attucks oli Aafrika ja indiaanlaste segapärast pärit, sai temast ka indiaanlaste ajaloo oluline tegelane.

Pärand ja autasud

• 1858: Bostoni piirkonna abolitsionistid, sealhulgas William Cooper Nell, lõid Attucksi auks "Crispus Attucksi päeva".
• 1888: Attucksi ja teiste Bostoni veresauna ohvrite mälestusmärk rajati Boston Common'ile. See on üle 25 jala kõrge ja umbes 10 jala lai. Sellel on kujutatud Bostoni veresaun, esiplaanil Attucks. Stseeni all on kuupäev: 5. märts 1770. Stseeni kohal on naisfiguur "Vaba Ameerika", kes hoiab oma paremas käes purustatud rõhumise ahelat. Tema parema jala all purustab ta Inglismaa kuninglikku krooni. Vasakul on figuurist kotkas. Monumendi ühele küljele on lõigatud kolmteist tähte. Nende tähtede all on kõrgendatud tähtedega nende viie mehe nimed, kes sel päeval hukkusid: Crispus Attucks, Samuel Gray, James Caldwell, Samuel Maverick ja Patrick Carr. Mõned mehed surid päev hiljem.
• 1888. aastal ei soovinud Massachusettsi Ajalooühing ja Uus-Inglismaa Ajalooline Genealoogiline Ühing Attucksi mälestusmärgi loomist. Kuid alates 20. sajandist on mõlemad organisatsioonid tunnustanud tema tähtsust ajaloos ning loonud mustanahaliste ajalugu ja genealoogiat käsitlevaid muuseumieksponaate.
• 1998: Ameerika Ühendriikide riigikassa andis välja "The Black Revolutionary War Patriots Silver Dollar", millel on Attucksi kujutis. Mündi müügist saadud raha oli ette nähtud Washingtoni kavandatava Musta revolutsioonilise sõja patriootide mälestusmärgi jaoks.
• 2002: Kete Asante kuulutas Crispus Attucksi 100 suurima afroameeriklase hulka.
• Attucksi nime kandvate kohtade hulka kuuluvad Crispus Attucksi keskkool Indianapolises, Indianapolis, Indiana; Attucksi keskkool Sunnyside'is, Houstonis, Texases; Crispus Attucksi põhikool Kansas City's, Missouri; Attucksi teater Norfolkis, Virginia; Crispus Attucks Association Yorkis, Pennsylvania; Crispus Attucks Road Spring Valley's, New York; Crispus Attucks Elementary School Bedford-Stuyvesantis, Brooklynis; Crispus Attucks Park Carbondale'is, Illinois'is; Crispus Attucks Elementary School East St. Louis, Illinois; Crispus Attucksi park Washingtonis, D.C.; Crispus Attucksi keskus Dorchesteris, Massachusetts; ja Crispus Attucksi sild Framinghamis, Massachusetts.

Crispus Attucksi haud Granary Burying Groundis


Crispus Attucksi keskkool, Sunnyside, Houston, Texas

Populaarkultuuris

• "First man to die for the flag we now hold high was a black man" on rida Stevie Wonderi laulust "Black Man".
• "Crispus Attucks, the first blasted" on rida Nas'i laulust "You Can't Stop Us Now".
• Luuletaja John Boyle O'Reilly kirjutas järgmise luuletuse, kui mälestusmärk lõpuks avati:

Ja Crispus Attucksi auks, kes oli sel päeval juht ja hääl: Esimene, kes trotsis ja suri koos Mavericki, Carri ja Gray'ga. Nimetage seda mässuks või revolutsiooniks või rahvahulgaks, kuidas soovite, kuid sellised surmad on olnud rahvaste seemneks, selliseid elusid austatakse igaveseks...

• Melvin Tolson alustab oma luuletust "Dark Symphony" ridadega:

"Must Crispus Attucks õpetas / Meid surema / Enne kui valge Patrick Henry pasunahing / Ütles vertikaalse / Edastava hüüatuse: / "Jah, anna mulle vabadus või anna mulle surm.""

• Martin Luther King, Jr. rääkis Attucksist raamatu "Miks me ei saa oodata" (1964) sissejuhatuses kui näitest mehest, kelle panus ajalukku andis tugeva sõnumi moraalsest julgusest.
• James Neyland kirjutas ühes Attucksi kohta ilmunud populaarses raamatus oma hinnangu Attucksi tähtsuse kohta:

Ta on üks tähtsamaid tegelasi afroameeriklaste ajaloos, mitte sellepärast, mida ta tegi oma rassi heaks, vaid sellepärast, mida ta tegi kõigi rõhutud inimeste heaks kõikjal. Ta on meeldetuletus, et afroameerika pärand ei ole mitte ainult Aafrika, vaid Ameerika pärand ja see pärand algab Ameerika algusest.

• Attucksi kohta on pikemalt kirjutatud Rush Limbaugh' raamatus "Rush Revere and the First Patriots". Raamat on teine raamat sarjast "Erakordsed ameeriklased".
• Nat King Cole mainib Crispus Attucksi oma Capitol Recordsi plaadi "We Are Americans, Too" sissejuhatuses.