Mäejutlus — Jeesuse kõne, õndsusavaldused ja Issanda palve

Avasta Mäejutlus: Jeesuse mõtlemapanev kõne, õndsusavaldused ja Issanda palve — ajatu juhis kristlastele, mis ühendab Moosese õpetused ja moraali.

Autor: Leandro Alegsa

Piibli kohaselt oli mäejutlus kõne, mille Jeesus Naatsaretist pidas oma järgijatele ja suurele rahvahulgale umbes 30. aastal pKr. Jeesus pidas selle kõne mäe küljel. Kõne kõige tuntum osa on alguses olevad õndsusavaldused, kuid mäejutlus hõlmab palju enamat: eetilisi õpetusi, praktikaid palve ja usulise elu kohta ning sotsiaalseid põhimõtteid. Kõne sisaldab ka Issanda palvet ning mitmeid kuulsamaid käske ja kujundeid, nagu "pöörake teine põsk", "maa sool", "maailma valgus" ja "ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut".

Sisu ja peamised teemad

Mäejutlus on kirjas peamiselt Matteuse evangeeliumis (peatükid 5–7) ja selles on koondatud Jeesuse moraalsed ja usulised õpetused. Peamised teemad on:

  • Õndsusavaldused — õnnesoovid neile, kes on vaesed, leinajad, alandlikud, õigusejanulised jne.
  • Issanda palve — palve, mida kristlased nimetavad Lordi palveks ja mis annab lihtsa eeskuju palvevormist.
  • Eetilised juhised — kaasaarvatud tõlgendused käskudest, vägivald, abielu ja truudus, vande andmine, vastulause andmine ja naabri-armastus.
  • Sisekaemus ja õigus — rõhutatakse siirust, mitte vaid välist täitmist; toidu- ja rahaasjade käsitlemine; mure ja hirmu ületamine.

Õndsusavaldused

Õndsusavaldused avavad mäejutluse ja on tihti tsiteeritud. Traditsiooniliselt loetakse neid moraalsete ja vaimsete hoiakute loeteluks. Erinevad evangeeliumitekstid esitavad loendeid veidi erinevalt (näiteks Matteuse 8 vs Luuka "laugjal jutlus"), kuid keskne mõte on sama: rõõmusõnum neile, kes on vaesed vaimus, leinajad, näljased ja joonud õigust jne.

Issanda palve

Issanda palve (Lord's Prayer) on mäejutluse osa ja see on igapäevase kristliku palve põhikehast. Palve õpetab pöördumist Jumala poole kui Isa poole, palub igapäevast leiba, andestust ja kaitset kiususte eest. Palve lihtsus ja korduvus on aidanud tal levida eri kristlikes traditsioonides.

Seos kümne käsuga ja Moosese traditsiooniga

Paljud kristlased näevad mäejutlust kui jätku ja täiendust Moosese seadusele, sealhulgas kümne käsuga. Valides jutluse toimumiskohaks mäe, võis Jeesus teadvustada kuulajatele seost Moosese ja Siinai mäe sündmustega — piltlikult öeldes kui uus õpetus, mis täidab ja teravdab vanu käske. Matteuse evangeeliumis väljendub see ka Jeesuse sõnades: "Mina ei tulnud seadust ega prohvetit tühistama, vaid täitma."

Tõlgendused ja tähtsus

Mäejutlusist on arenenud mitmesugused teoloogilised ja moraalsed tõlgendused. Mõned rõhutavad selle radikaalset sotsiaalset ja eetilist nõudmist (nt vaenlase armastamine, ahvatluse vastupanu), teised näevad seal peamiselt isikliku õndsuse ja sisemise pühendumise juhiseid. Mäejutlus on olnud mõjukas nii kristlikus õpetuses kui ka lääne moraalifilosoofias ja ühiskondlikus mõtlemises.

Ajalooline ja kirjanduslik kontekst

Uurijad arutlevad sageli selle üle, kas Matteuse mäejutlus peegeldab ühe konkreetse jutluse otse või on see koostatud Jeesuse erinevatest õpetustest, mis on hiljem koondatud ühtseks tekstiks. Samuti on olemas Luuka evangeeliumis sarnane "jutlus laial" (Sermon on the Plain), mis sisaldab paralleelseid õpetusi, kuid esitus on lühem ja mõnevõrra erinev.

Miks mäejutlus on oluline tänapäeval

Mäejutlus pakub selgeid eetilisi suuniseid ja rõhutab südametunnistuse, halastuse ja õigluse väärtusi. See kutsub leidma tasakaalu seaduse täitmise ja sisemise siiruse vahel ning julgustab isiklikku vastutust ja kaastunnet. Sõnumid nagu "pöörake teine põsk", "maa sool" ja "maailma valgus" on jätkuvalt osutunud inspireerivateks kujunditeks nii religioosses praktikas kui ka kultuurilises diskussioonis.

Kokkuvõttes on mäejutlus üks keskseid Jeesuse õpetuse väljundeid: see ühendab eetikat, palvet, sotsiaalset õiglust ja vaimset kutsumust, ning selle mõju on säilinud läbi sajandite erinevates kristlikes traditsioonides ja laiemas ühiskondlikus mõtlemises.

Uskumused jutluse tähenduse kohta

Üks olulisemaid arutelusid jutluse üle on see, kuidas seda tuleks rakendada igapäevaelus. Peaaegu kõik kristlikud rühmad on loonud oma viisid, kuidas mõista ja kasutada jutlust oma elus. Raamatus "Understanding the Sermon on the Mount" loetleb Harvey McArthur kaksteist erinevat seisukohta jutluse kohta.

(1) Absolutistlik seisukoht

Absolutistlik seisukoht ütleb, et inimesed peaksid alati tegema täpselt seda, mida Jeesus ütles jutluses. Kui selle tegemine paneb inimese ohtu, siis on see see, mida inimene vajab, et pääseda.

Inimesed, kes seda uskusid:

  • Püha Franciscus Assisi
  • Dietrich Bonhoeffer
  • Leo Tolstoi (kui ta oli vanem)

Sellele seisukohale usuvad muu hulgas järgmised kirikud:

  • Idapoolsed õigeusu kirikud
  • Varased anabaptistid
  • Kaasaegsed anabaptistlikud rühmitused, nagu mennoniidid ja hutterlased.

(2) Muuda teksti

Vanasti muudeti (muudeti) jutluse teksti, et muuta see populaarsemaks. Näiteks muudeti Piiblis Matteuse 5:22 sõnast "[kes] vihastab oma venna peale, seda ähvardab kohtuotsus" sõnaks "[kes] vihastab oma venna peale ilma põhjuseta, seda ähvardab kohtuotsus".

Viimastel sajanditel on olnud tavalisem muuta jutluse sõnu, et võtta välja osad, mida inimesed ei suuda vastu võtta.

Peaaegu iga suurem kristlik kirjanik on mingil hetkel teinud selliseid muudatusi.

Seda seisukohta ei toeta ükski konkreetne kristlik konfessioon.

(3) Hüperboolne vaade

Üks levinumaid seisukohti on hüperboolne seisukoht. Selle kohaselt kasutas Jeesus osades jutluse osades hüperbooli (mis tähendab, et ta liialdas). Inimesed, kes seda usuvad, arvavad, et Jeesuse õpetusi tuleb muuta realistlikumaks, kui neid kavatsetakse kasutada reaalses maailmas.

Enamik inimesi nõustub, et jutluses on mõningaid liialdusi, kuid nad vaidlevad selle üle, millised osad on liialdused.

(4) Üldiste põhimõtete seisukoht

Üldiste põhimõtete kohaselt ei andnud Jeesus juhiseid (öeldes inimestele täpselt, kuidas nad peavad käituma). Selle asemel andis ta näiteid, kuidas inimene peaks käituma.

(5) Topeltstandardite seisukoht

Topeltstandardi seisukoht ütleb, et osa Jeesuse õpetustest on üldised ideed selle kohta, kuidas käituda, ja osa on juhised. Päästmiseks peab enamik inimesi lihtsalt järgima üldisi ideid selle kohta, kuidas käituda. Ainult väike hulk pühasid inimesi, nagu vaimulikud ja mungad, peavad järgima juhiseid.

Sellele seisukohale uskusid muu hulgas järgmised inimesed:

Rooma-Katoliku Kirik usub topeltstandardite vaatepunkti.

(6) Kahe maailma vaade

Martin Luther ei uskunud katoliiklaste ettekujutusi jutluse kohta. Ta lõi kahe maailma vaate. Luther jagas maailma kahte valdkonda ehk ossa: religioosne valdkond ja ilmalik (mitte-religioosne) valdkond. Ta arvas, et jutlus kehtib ainult religioosse osa kohta. Igapäevases maailmas võisid inimesed teha asju, mida jutluse järgi ei tohiks teha. Näiteks võib kohtunik oma ilmaliku töö puhul olla sunnitud kurjategijat karistama, selle asemel et talle andestada. Kuid religioosse inimesena peaks kohtunik siiski kahetsema seda, mis kurjategijaga juhtub.

(7) Pühakirja analoogia vaade

Pühakirja analoogia seisukoht ütleb, et kui Uus Testament kirjutati, muutusid osad jutlusest. Näiteks ütles Jeesus, et vande andmine on vale. Kuid Uues Testamendis kasutab Paulus vandeid vähemalt kaks korda.

(8) Hoiakud, mitte tegude vaade

Hoiakute, mitte tegude seisukoht ütleb, et Jeesus rääkis inimestele jutluses ainult sellest, mida ta ise teeks. Ta ei öelnud teistele inimestele, mida nad peavad tegema, et olla head kristlased.

Wilhelm Hermann lõi selle vaate üheksateistkümnendal sajandil.

(9) Vahepealne eetiline seisukoht

Vahepealne eetiline seisukoht ütleb, et kui Jeesus pidas jutluse, arvas ta, et maailma lõpp on väga varsti käes. Seetõttu olid tema õpetused mõeldud ainult selleks lühikeseks ajaks.

Albert Schweitzer lõi selle vaate.

(10) Tingimusteta jumaliku tahte vaade

Tingimusteta jumaliku tahte seisukoht ütleb, et Jeesus tahtis, et inimesed teeksid täpselt seda, mida ta ütles, ja järgiksid eetikat, millest ta jutluses rääkis. Kuid nii nagu maailm praegu on, ei saa inimesed seda teha. Inimesed püüavad järgida jutluse eetikat, kuid neil ei õnnestu see alati. See muutub, kui taevariik tuleb maailma tagasi. Sel ajal saavad kõik elada nii, nagu Jumal tahab.

Saksa filosoof Martin Sibelius lõi selle seisukoha kahekümnendal sajandil.

(11) meeleparanduse vaatenurk

Kahetseja seisukoht ütleb, et Jeesus teadis, et inimesed ei suuda tema õpetusi järgida. Inimesed püüavad neid järgida, kuid ebaõnnestuvad. See õpetaks neid meeleparandust tegema. Sel viisil jõuaksid inimesed evangeeliumi usku.

(12) Dispensatsionalism

Dispensatsionalism jagab inimkonna ajaloo eraldi gruppidesse. See seisukoht ütleb, et me elame tänapäeval ajal, kus me ei saa elada vastavalt jutluse õpetusele. Kuid millalgi tulevikus suudame seda teha. Kui see aeg saabub, peavad inimesed järgima jutluse õpetusi, et saada päästet.

Muud seisukohad

E. Earle Ellis, teoloogiaprofessor, ütleb, et jutluses palub Jeesus usklikel elada nii, nagu see on normaalne tulevases Jumala kuningriigis. Nagu Ellis ütleb, peame me rääkima Jeesuse sõnu, mõtlema tema mõtteid ja tegema tema tegusid. Kuna see saab olema tulevase Jumala kuningriigi eetika, peaksid inimesed elama oma elu nii, et nad oleksid valmis elama Jumala kuningriigis.

Christopher Knight ja Robert Lomas väidavad raamatus Hiram Key, et mäejutlust ei ole kunagi toimunud. Knight arvab, et Matteus "kleepis kõikvõimalikke kirjakohti kokku, nagu oleksid need üksteise järel rahvahulgale mäetipul rääkinud". Ta usub, et "õpetused koostati sellesse ühte "sündmusesse", et vältida üldise loo voolu katkestamist".

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on mäejutlus?


V: Mäejutlus on kõne, mille Jeesus Naatsaretist pidas oma järgijatele ja suurele rahvahulgale umbes 30. aasta paiku pKr. See sisaldab õndsusavaldusi, Issanda palvet ja muid populaarseid repliike, nagu "pöörake teine põsk", "maa sool", "maailma valgus" ja "ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut".

K: Kus Jeesus seda jutlust pidas?


V: Jeesus pidas selle jutluse ühe mäe küljel.

K: Millised on mõned populaarsed read sellest jutlusest?


V: Mõned populaarsed repliigid sellest jutlusest on "pöörake teine põsk", "maa sool", "maailma valgus" ja "ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut".

K: Kuidas on see jutlus seotud kümne käsuga?


V: Paljud kristlased usuvad, et mõlemad on väga olulised selgitamaks, kuidas kristlased peaksid teiste suhtes käituma. Valides lavastuseks mäe, tahtis Jeesus ehk näidata, kuidas tema õpetused sarnanevad Moosese omadega, kes tõi Siinai mäelt alla kümme käsku.

K: Mis on selle jutluse alguses?


V: Selle jutluse alguses on õndsused.

K: Kes kirjutas need õpetused üles?



V: Need õpetused kirjutasid üles järgijad, kes kuulsid neid otse Jeesuselt või põlvkondade jooksul edasi antud suulise pärimuse kaudu.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3