Armeenia riigivapp: kotkas ja lõvi — ajalugu ja tähendus
Avasta Armeenia riigivapi lugu: kotkas ja lõvi — iidsete kuningriikide sümbolid, nende ajalugu, tähendus ning vapi taastamine 1992–2006.
Armeenia riigivapp koosneb kotkast ja lõvist, mis toetavad kilpi. Vapp ühendab endas uusi ja vanu sümboleid. Kotkas ja lõvi on Armeenia iidsed sümbolid, mis pärinevad esimestest Armeenia kuningriikidest, mis eksisteerisid enne Kristust.
Praegune vapp võeti vastu 19. aprillil 1992. aastal Armeenia ülemnõukogu otsusega. Selle aluseks on varasemate Armeenia vapikujunduste traditsioonid, eriti 1918. aasta Esimese Armeenia Vabariigi sümboolika. Armeenia parlament võttis 15. juunil 2006. aastal vastu Armeenia riigivapi seaduse, mis sätestas vapi ametliku kirjelduse, kasutamise korra ja kaitse.
Tähendus ja sümboolika
Armeenia vapi põhielemendid ja nende tähendus:
- Kotkas ja lõvi: mõlemad loomad on traditsioonilised Armeenia sümbolid. Kotkas esindab lennukust, vaprust ja ülemust; lõvi sümboliseerib jõudu, julgust ja kuninglikku au. Need kaks toetajat väljendavad ajaloolist jätkusuutlikkust ning rahva ja riigi kaitset.
- Kilp: kilbi keskmes kujutatakse Ararati mäge ning selle otsas olevat laeva – viidet Noa laevale, mis on Armeenia kultuuris ja rahvaidentiteedis oluline müütiline sümbol. Kilbi teistel osadel on ajalooliste Armeenia dünastiate ja riikide embleemid, mis rõhutavad riigi mitmekihilist ajalugu ja kunagiste kuningriikide pärandit.
- Kujunduse traditsioon: vapp ühendab nii antiikseid kui ka keskaja motiive, rõhutades ajaloolist järjepidevust ning rahvuslikku eneseteadvust pärast Nõukogude perioodi lõppu.
Ajaloost lühiülevaade
Armeenia sümboolika ajalugu on pikk: juba varajastes kuningriikides kasutati kotkast ja lõvi tähistamaks võimu, õilsust ja sõjalist tugevust. 20. sajandi alguses, pärast Esimese Armeenia Vabariigi väljakuulutamist (1918–1920), kujundati vapp, mis võttis üle mitmeid ajaloolisi elemente. Nõukogude perioodil asendati need sümbolid sotsialistliku ikoonikaga, kuid riigi iseseisvumise järel 1991. aastal taastati ajalooliste elementide kasutus ning 1992. aasta vapp kujunes selle taastumise sümboliks.
Kus vappi kasutatakse
Armeenia riigivappi kasutatakse mitmesugustel ametlikel dokumentidel ja institutsioonidel, sh:
- riigiasutuste hoonete fassaadidel;
- presidendi ja valitsuse dokumendil ja pitsatil;
- riiklikel dokumentidel, passidel ja ametlikel väljaannetel;
- mündidel ja riiklikel medalitel.
Mida vapp sümboliseerib tänapäeval
Tänapäeva Armeenia riigivapp on nii ajalooline mälu kui ka riiklik identiteet: see väljendab jätkuvust iidsete traditsioonidega, rahvuslikku uhkust ja sõltumatust ning toob esile ühenduse mineviku ja tänapäeva vahel. Vapi detailsed elemendid tuletavad meelde Armeenia keerukat ajalugu, kultuurilist pärandit ja lootust säilitada ning edasi kanda rahva identiteeti tulevastele põlvedele.
Märkus: vapi täpne heraldiline kirjeldus ja kasutusreeglid on sätestatud 2006. aasta seaduses; ametlikud kujunduse üksikasjad (värvid, proportsioonid ja üksikasjalikud embleemid kilbil) on määratletud selles õigusaktis.
Sümboolika
Kilp
Kilp koosneb paljudest osadest. Keskel on kujutatud Ararati mäge, mille peal istub Noa laegas. Traditsiooni kohaselt olevat laegas pärast suurt veeuputust lõpuks sellel mäel puhanud. Araratit peetakse Armeenia rahvuslikuks sümboliks ja seega on see vapp olulisel kohal. Ararati mäge ümbritsevad Armeenia vanade dünastiate sümbolid. Kilbi vasakpoolses alumises osas on kaks üksteisele otsa vaatavat kotkast, mis sümboliseerib Armeenia territooriumi pikkust 1. sajandil eKr valitsenud Artaxiad dünastia ajal. Vasakpoolses ülemises osas on ristiga lõvi, mis on keskajal, 7.-11. sajandil valitsenud Bagratuni dünastia embleem. Selle dünastia ajal õitses Armeenia kultuuriliselt, muutes selle pealinna Ani üheks oma aja tähtsaimaks kultuuri-, sotsiaal- ja kaubanduskeskuseks. Bagratuni hävitati Bütsantsi impeeriumi sissetungi ja 11. sajandil pKr seldžukkide sissetungi tõttu. Paremas ülemises osas on kahepealine kotkas, mis on esimese kristliku Armeenia üle valitseva dünastia, Armeenia Arsacidide dünastia embleem. Tiridates III Arsacidide dünastia tegi Armeeniast esimese kristliku riigi 301. aastal pKr. See dünastia valitses 1. sajandist pKr kuni 428. aastani pKr. Paremas alumises osas on ristiga lõvi, mis on Rubenide dünastia embleem. See dünastia valitses Armeenia Kilikeia kuningriigis, mis laienes ja õitses 12. ja 13. sajandil, kuni mamelukid ja türklased selle lõpuks vallutasid.
Kotkas ja lõvi
Vapi vasakul poolel toetab kilpi kotkas, paremal pool lõvi. Kotkas oli Artaxiidide dünastia ja hiljem Armeenia Arsacidide dünastia sümbol. See hoiab Artaxiadide dünastia kilbi haru. Seevastu lõvi oli Bagratuni dünastia ja hiljem Rubenide dünastia sümbol. See hoiab Rubenide dünastia kilbi haru.
Mõlemad loomad valiti nende jõu, julguse, kannatlikkuse, tarkuse ja väärikuse tõttu loomariigis.
Viis elutähtsat elementi
- Mõõk esindab rahva võimu ja jõudu, mis purustab rõhumise ahelad.
- Katkestatud kett tähistab rahva jõupingutusi vabaduse ja iseseisvuse saavutamiseks.
- Nisukõrned esindavad armeenlaste töökat loomust.
- Sulg esindab armeenia rahva intellektuaalset ja kultuurilist pärandit.
- Lint kujutab Armeenia lipu värve.
Ajalugu
Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp
Armeenia praegune vapp pärineb Armeenia Demokraatliku Vabariigi (DRA) loomisest 1918. aastal. Sel aastal võttis DRA vastu varase vappevariandi. Selle varasema variandi sümbolid olid paigutatud veidi teistsuguses järjekorras ning kotkas ja lõvi olid välja tõmmatud, mis andis neile ähvardavama välimuse. Samuti väärib märkimist, et kujutatud on ainult Ararati mägi (koos Väike-Aaratiga), samas kui Noa laegas puudub. Vapi kujundasid arhitekt ja Vene Kunstiakadeemia liige Aleksander Tamanian (tuntud eelkõige Jerevani linnaplaani koostamise poolest) ja kunstnik Hakob Kojoyan.
Transkaukaasia SFSR
1922. aastal liideti Armeenia koos Gruusia ja Aserbaidžaaniga Taga-Kaukaasia SFSV-ga. Taga-Kaukaasia SFSV vapp võeti vastu Taga-Kaukaasia SFSV valitsuse poolt. Pole kindel, millal see täpselt vastu võeti. Vapp sisaldab kõigi kolme suurema, Taga-Kaukaasia SFSVs kokku tulnud rühma - armeenlaste, aserite ja grusiinide - kujundusi ning ebatavaliselt on sellel kõrvuti islami kunst ja kommunistlikud elemendid. Tähe enda võrestik viitab Gruusia endisele vappi aastatel 1918-1921, mis võeti uuesti kasutusele aastatel 1991-2004; poolkuu kujutab moslemitest asereid, taustal on kujutatud armeenlaste rahvuslik sümbol, Ararati mägi.
Nõukogude vapp
1937. aastal võeti vastu uus vapp. Nagu DRA vapp, kujutas ka see vapp Ararati mäge koos nõukogude vasara ja sirbi ning punase tähega selle taga. Ararati lisamine tõi Türgile vastuväiteid, sest mägi on osa Türgi territooriumist. Kreml vastas, et kuigi Türgi sümboliks on poolkuu, ei tähenda see, et nad pretendeerivad Kuule. Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal ja Armeenia sai seega iseseisvaks vabariigiks.
Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp 1918-1922.
Taga-Kaukaasia SFSV vapp 1922-1936.
Nõukogude Armeenia vapp 1936-1991.
Seotud leheküljed
- Armeenia lipp
Küsimused ja vastused
K: Milline on Armeenia riigivapp?
V: Armeenia riigivapp koosneb kilpi toetavast kotkast ja lõvist.
K: Milliseid sümboleid ühendab vapp?
V: Vapp ühendab endas uusi ja vanu sümboleid, nimelt kotkast ja lõvi, mis on Armeenia iidsed sümbolid, mis pärinevad Armeenia esimestest kuningriikidest.
K: Millal võeti praegune vapp vastu?
V: Praegune vapp võeti vastu 19. aprillil 1992. aastal Armeenia ülemnõukogu otsusega.
K: Millal võeti vastu seadus Armeenia riigivapi kohta?
V: Armeenia riigivapi seadus võeti vastu Armeenia parlamendis 15. juunil 2006. aastal.
K: Mida kujutavad kotkas ja lõvi Armeenia kultuuris?
V: Kotkas ja lõvi on iidsed armeenia sümbolid, mis pärinevad esimestest Armeenia kuningriikidest, mis eksisteerisid enne Kristust.
K: Kes tegi otsuse võtta vastu praegune vapp?
V: Armeenia ülemnõukogu tegi otsuse võtta praegune vapp vastu 19. aprillil 1992. aastal.
K: Milline on vapi tähendus Armeenia jaoks?
V: Vapp tähistab nii riigi iidset ajalugu kui ka tänapäevast identiteeti.
Otsige