Armeenia vapp

Sümboolika

Kilp

Kilp koosneb paljudest osadest. Keskel on kujutatud Ararati mäge, mille peal istub Noa laegas. Traditsiooni kohaselt olevat laegas pärast suurt veeuputust lõpuks sellel mäel puhanud. Araratit peetakse Armeenia rahvuslikuks sümboliks ja seega on see vapp olulisel kohal. Ararati mäge ümbritsevad Armeenia vanade dünastiate sümbolid. Kilbi vasakpoolses alumises osas on kaks üksteisele otsa vaatavat kotkast, mis sümboliseerib Armeenia territooriumi pikkust 1. sajandil eKr valitsenud Artaxiad dünastia ajal. Vasakpoolses ülemises osas on ristiga lõvi, mis on keskajal, 7.-11. sajandil valitsenud Bagratuni dünastia embleem. Selle dünastia ajal õitses Armeenia kultuuriliselt, muutes selle pealinna Ani üheks oma aja tähtsaimaks kultuuri-, sotsiaal- ja kaubanduskeskuseks. Bagratuni hävitati Bütsantsi impeeriumi sissetungi ja 11. sajandil pKr seldžukkide sissetungi tõttu. Paremas ülemises osas on kahepealine kotkas, mis on esimese kristliku Armeenia üle valitseva dünastia, Armeenia Arsacidide dünastia embleem. Tiridates III Arsacidide dünastia tegi Armeeniast esimese kristliku riigi 301. aastal pKr. See dünastia valitses 1. sajandist pKr kuni 428. aastani pKr. Paremas alumises osas on ristiga lõvi, mis on Rubenide dünastia embleem. See dünastia valitses Armeenia Kilikeia kuningriigis, mis laienes ja õitses 12. ja 13. sajandil, kuni mamelukid ja türklased selle lõpuks vallutasid.

Kotkas ja lõvi

Vapi vasakul poolel toetab kilpi kotkas, paremal pool lõvi. Kotkas oli Artaxiidide dünastia ja hiljem Armeenia Arsacidide dünastia sümbol. See hoiab Artaxiadide dünastia kilbi haru. Seevastu lõvi oli Bagratuni dünastia ja hiljem Rubenide dünastia sümbol. See hoiab Rubenide dünastia kilbi haru.

Mõlemad loomad valiti nende jõu, julguse, kannatlikkuse, tarkuse ja väärikuse tõttu loomariigis.

Viis elutähtsat elementi

1. Mõõk esindab rahva võimu ja jõudu, mis purustab rõhumise ahelad.
2. Katkestatud kett tähistab rahva jõupingutusi vabaduse ja iseseisvuse saavutamiseks.
3. Nisukõrned esindavad armeenlaste töökat loomust.
4. Sulg esindab armeenia rahva intellektuaalset ja kultuurilist pärandit.
5. Lint kujutab Armeenia lipu värve.

Ajalugu

Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp

Armeenia praegune vapp pärineb Armeenia Demokraatliku Vabariigi (DRA) loomisest 1918. aastal. Sel aastal võttis DRA vastu varase vappevariandi. Selle varasema variandi sümbolid olid paigutatud veidi teistsuguses järjekorras ning kotkas ja lõvi olid välja tõmmatud, mis andis neile ähvardavama välimuse. Samuti väärib märkimist, et kujutatud on ainult Ararati mägi (koos Väike-Aaratiga), samas kui Noa laegas puudub. Vapi kujundasid arhitekt ja Vene Kunstiakadeemia liige Aleksander Tamanian (tuntud eelkõige Jerevani linnaplaani koostamise poolest) ja kunstnik Hakob Kojoyan.

Transkaukaasia SFSR

1922. aastal liideti Armeenia koos Gruusia ja Aserbaidžaaniga Taga-Kaukaasia SFSV-ga. Taga-Kaukaasia SFSV vapp võeti vastu Taga-Kaukaasia SFSV valitsuse poolt. Pole kindel, millal see täpselt vastu võeti. Vapp sisaldab kõigi kolme suurema, Taga-Kaukaasia SFSVs kokku tulnud rühma - armeenlaste, aserite ja grusiinide - kujundusi ning ebatavaliselt on sellel kõrvuti islami kunst ja kommunistlikud elemendid. Tähe enda võrestik viitab Gruusia endisele vappi aastatel 1918-1921, mis võeti uuesti kasutusele aastatel 1991-2004; poolkuu kujutab moslemitest asereid, taustal on kujutatud armeenlaste rahvuslik sümbol, Ararati mägi.

Nõukogude vapp

1937. aastal võeti vastu uus vapp. Nagu DRA vapp, kujutas ka see vapp Ararati mäge koos nõukogude vasara ja sirbi ning punase tähega selle taga. Ararati lisamine tõi Türgile vastuväiteid, sest mägi on osa Türgi territooriumist. Kreml vastas, et kuigi Türgi sümboliks on poolkuu, ei tähenda see, et nad pretendeerivad Kuule. Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal ja Armeenia sai seega iseseisvaks vabariigiks.

Armeenia Demokraatliku Vabariigi vapp 1918-1922.


Taga-Kaukaasia SFSV vapp 1922-1936.


Nõukogude Armeenia vapp 1936-1991.

Seotud leheküljed

• Armeenia lipp