Vana-Egiptuse põllumajandus: Niiluse niisutamine, teraviljad ja tähtsus
Vana-Egiptuse põllumajandus: kuidas Niilus niisutas põlde, emmer ja oder, lina ja aiandused toetasid majandust, tööd ja iidset ühiskonna jõukust.
Vana-Egiptuse põllumajandus oli tõenäoliselt esimene, mida praktiseeriti suures ulatuses. Nad kasvatasid põhitoiduaineid, mis tagasid järjepideva toidutootmise ja võimaldasid ühiskonna erialast tööjaotust.
Niiluse üleujutus ja niisutussüsteemid
Egiptuse põllumajandus tugines peamiselt Niiluse rütmile: igasuvine üleujutus tõi mullale uue kihi viljakat lõssimuda. Varaseimad tõendid niisutamise kohta Niiluse piirkonnas pärinevad umbes 3100 eKr. Selleks arendati välja nn basseinikastmise süsteemid — rajati kanalid, tammid ja madalad basseinisarnased põllukesed, kuhu üleujutuse vesi kogunedes mullast toitainete ja setete abil niiskust säilitas.
Lisaks kasutati käsitsi ja lihtsate mehhanismidega niisutamist — näiteks šaduf'i (vesiõng), kanaleid, dreenisüsteeme ja väiksemaid hüdraulilisi ehitisi, et juhtida vett kõrgematelt aladelt aia- ja viljapõldudele. Niiluse tsükliline käitumine määras põllumajanduse aastaetapid: üleujutus (akhet), külvitegevus (peret) ja koristus (shemu).
Peamised põllukultuurid ja toidud
Põhiliseks söögiks olid teraviljad, eriti emmer (nisusort) ja oder. Teravili oli nii inimeste igapäevatoit (leib, tärklise-allikas) kui ka maksude ja riikliku varustuse alus. Koristatud teravili kuivatati, puhastati ja ladustati viljakodades (granaries), kust seda jagati edasi nii kohalikele elanikele, templitööstusele kui ka ekspordiks.
Lisaks teraviljadele kasvatati laialdaselt köögivilju ja kaunvilju — sibul, küüslauk, läätsed, herned ja baklažaan olid tavapärased. Samuti oli oluline kalastus ja papüüruse kogumine; need lisasid toidu mitmekesisust ja majanduslikku väärtust.
Lina, aiandus ja abikultuurid
Vana-Egiptuses kasvatati ka lina, mis oli tähtis nii rõivaste valmistamiseks kui ka õli (linaseemneõli) tootmiseks. Lina töötlemine (käsitsi ketrus ja kudumine) andis tööd paljudele käsitöölistele ning oli oluline ekspordiartikkel.
Levinud olid ka viljapuuaiad ja köögiviljaaiad. Need rajati sageli kõrgest pinnasest aladele või säilitatud vee lähedusse, kus sai niisutust paremini kontrollida. Aiades kasvatati puuvilju nagu viigimarjad, kuumad datlid, granaatõunad ja muud puittaimed, mis rikastasid toidulauda ja andsid täiendavat kaubandustoodangut.
Tööjõud, tehnika ja tootmise organiseerimine
Põllumajandus nõudis suurt tööjõudu — nii vaba- kui ka sunnitööjõudu. Templi- ja riigimaad koondasid suuri põlde, mille koristusest ja niisutusest hoolitsesid palgalised töölised ja hooajatöölised. Riik kogus osa saagist maksudena, mis salvestati granaarhoidlates ja kasutati sõjaväe, ametnike ning vaesemate toitmiseks.
Peamised tööriistad olid lihtsad: puust ja kivist kuivik- ja harimisvahendid, metallist sirbid koristuseks, looma jõul tõmmatud aasad ning sõnnik ja niisutus veevarustuse reguleerimiseks. Loomad — pullid, eeslid ja veised — olid olulised nii põllutööks kui ka transpordiks.
Majanduslik ja ühiskondlik tähtsus
Põllumajandus oli Vana-Egiptuse majanduse alus: see andis inimestele tööd ja toitu ning oli eliidi ja templite peamine rikkuse allikas. Suurtootmine võimaldas tegeleda käsitöö, kirjanike, teenistujate ja sõjaväega — st tekkis linnastumine ja keerukam riigikorraldus. Egiptus oli sageli nimetatud „leivakorviks“ — tema kõrge teraviljatoodang varustas suuremat osa iidsest Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnast.
Kokkuvõttes oli Vana-Egiptuse põllumajandus keerukas süsteem, mis ühendas looduse tsüklid, tehnoloogilisi lahendusi ja tugevat riiklikku organisatsiooni — ning sellest sõltus kogu tsivilisatsiooni ellujäämine ja areng.
Sennedjemi hauakamber: kündev talupidaja, 1200 eKr.
Geograafia
Vana-Egiptuse geograafia erines teistest Vahemere piirkonna piirkondadest, kus olid vihmased talved ja kuumad kuivad suved. Egiptuses tegeleti peamiselt põllumajandusega Niiluse jõe oru ja Niiluse delta lähedal. Egiptuses oli vähe vihma ja maad tuli niisutada. Seda tehti Niilusest kas üleujutatuna või tavaliselt.
Niilus hakkas suvel tõusma ja hilissügisel jälle langema. Kasvuperiood oli talvekuudel. Seda nimetati Sha-et (kasvuperiood). Teist hooaega nimetati P' ru-et (kuiv hooaeg). See on kuum kuiv hooaeg, mil vilja koristati ja ladustati. Kolmas hooaeg, She (meri) oli kuud, mil Niiluse üleujutus oli. Iga hooaeg oli umbes neli kuud pikk. Viljakas Niiluse org on umbes 760 miili pikk ja umbes 14 miili lai. Ülejäänud osa Egiptusest on kõrb.
See süsteem võimaldas ühe saagi kasvatamist aastas. Lühem põllumajandushooaeg tähendas, et rohkem töölisi oli võimalik kasutada hoonete, näiteks templite ja muude kuninglike ehitiste ehitamiseks. Töötajaid kasutati ka aastaringsete niisutusprojektide jaoks. Vett kanti tavaliselt käsitsi meeste õlgadel, kasutades juppe.
1805. aasta kaart, millel on üksikasjalikult kujutatud Niiluse org ja delta.
Põllukultuurid
Istutamiseks kaevasid nad maa sisse augu ja panid igasse auku ühe seemne. Nad kasutasid karjääre. Nad kasvatasid nisu, otra, köögivilju, viigimarju, meloneid, granaatõunu ja viinapuid. Põllukultuurid olid egiptlaste jaoks väga olulised. Nad kasvatasid salatit, kurki, nisu, otra, viigimarju, granaatõunu ja ube. Shemu oli saagikoristuse hooaeg. Peret oli kasvuperiood. Akhet oli üleujutushooaeg. Oktoobris jättis Niiluse jõgi mullakihi. Kemet jäi üleujutusest maha. Nad kasvatasid oma põllukultuure Niiluse kalda servas, siis ootasid nad, kuni Niiluse üleujutus saabub, ja siis jäi vaid pinnas, et seal põllukultuure istutada.
Harvest
Saagikoristusperioodi nimetati Shemu. Künnimehed lõikasid vilja puust sirpidega, millel olid teravad tulekivid. Karjad tallasid lõigatud vilja üle. Nad viskasid vilja õhku, nii et tuul puhus kasutu laastu ära. See oli raske ja aeglane. Vilja koristamine toimub kevadel, kuid lõpeb mais. Perekonnad palkasid tööliste, kes tegid seda tööd. Kõik osalesid saagikoristuses. Põllumehed pidid tegema vahetustehinguid. Paljud neist koristasid saaki, et vahetada asju ja loomi, mida nad vajasid, et istutada rohkem saaki.
Teravilja saagikoristus
Tööriistad
Vanaegsetel egiptlastel olid sellised tööriistad nagu kühvlikühvlid, matid, kividest teradega sirbid ja kündjad. Kõik tööriistad olid lihtsad ja käsitsi valmistatud. Egiptuse künkal oli väike tera, kuid sellega ei lõigatud mulda.
Shadufs
Shaduf on ese, mida kasutatakse Niiluse jõe vee kogumiseks. Shaduf töötab, tõmmates nööri eestpoolt ja tagantpoolt on raskus, mis takistab selle kukkumist ettepoole. Shadufi kasutatakse selleks, et saada Niiluse jõest vett põllukultuuride kastmiseks.
Loomad
Egiptlased uskusid, et tasakaalustatud suhe inimeste ja loomade vahel on kosmilise korra oluline element; seega usuti, et inimesed, loomad ja taimed on ühe terviku liikmed. p117Veised olid kõige olulisemad kariloomad; karja maksustati; karja suurus peegeldas selle mõisa või templi prestiiži ja tähtsust, kellele see kuulus. Lisaks veistele pidasid muistsed egiptlased lambaid, kitsi ja sigu. Kodulinde, nagu pardid, haned ja tuvid, püüti võrkudega ja kasvatati taludes, kus neid nuumamiseks söödi tainaga.p381 Niilus oli rikkalik kalaallikas. Mesilasi kodustati samuti vähemalt alates Vanast Kuningriigist ning nad andsid nii mett kui ka vaha. p409
Vanaegsed egiptlased kasutasid eesleid ja härgi koormatõstukitena. Nad kündsid põlde ja tallasid seemned mulda. Lihastatud härja tapmine oli osa ohvritalitlusest. p381Hobused võeti kasutusele Hyksoside poolt teisel vaheperioodil ja kaamelit, kuigi see oli tuntud juba Uuest Kuningriigist, kasutati koormatõstukina alles hilisperioodil. On ka tõendeid, mis viitavad sellele, et hilisajal kasutati lühiajaliselt elevante, kuid karjamaade puudumise tõttu loobuti neist suures osas. Koerad, kassid ja ahvid olid tavalised perede lemmikloomad, samas kui eksootilisemad lemmikloomad, nagu lõvid, mis olid imporditud Aafrika südamest, olid reserveeritud kuninglikele isikutele. Herodotos täheldas, et egiptlased olid ainsad inimesed, kes pidasid oma loomi koos oma majades. Predünastilisel ja hilisajal oli äärmiselt populaarne jumalate kummardamine nende loomakujul, näiteks kassijumalanna Bastet ja iibisejumal Thoth, ning neid loomi kasvatati suurel hulgal taludes rituaalsete ohvrite tarbeks. p229
Veised Vana-Egiptuses.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli esimene põllumajanduslik praktika, mida hakati suures mahus harrastama?
V: Vana-Egiptuse põllumajandus oli tõenäoliselt esimene, mida praktiseeriti suures ulatuses.
K: Milliseid põhitoiduaineid kasvatasid muistsed egiptlased?
V: Vana-Egiptlased kasvatasid selliseid teravilju nagu emmer (nisusort) ja oder.
K: Millal leiti esimesed tõendid niisutamise kohta Niiluse piirkonnas?
V: Varaseimad tõendid niisutamise kohta Niiluse piirkonnas pärinevad umbes 3100 eKr.
K: Milliseid muid põllukultuure kasvatasid muistsed egiptlased peale teravilja?
V: Vana-Egiptlased kasvatasid ka lina riiete ja õli jaoks. Levinud olid ka viljapuuaiad ja köögiviljaaiad.
K: Milline oli Vana-Egiptuse majanduse alus?
V: Vana-Egiptuse majanduse aluseks oli põllumajandus.
K: Mida andis põllumajandus Vana-Egiptuse inimestele?
V: Põllumajandus andis Vana-Egiptuse inimestele tööd ja toitu.
K: Milline oli Egiptuse roll iidse maailma toiduga varustamises?
V: Egiptus oli leivakorv (peamine toiduvarustaja) suure osa iidse maailma jaoks.
Otsige