Andrea del Verrocchio

Andrea del Verrocchio (umbes 1435 - 1488) oli itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik. Tal oli oluline töökoda Firenzes. Paljud teised renessansiajastu maalijad olid Verrocchio õpipoisid või töötasid tema töökojas. Nende hulka kuulusid Botticelli, Ghirlandaio ja Perugino. Verrocchio kõige kuulsam õpipoiss oli Leonardo da Vinci.

Verrocchio sündis Firenzes 1435. aastal. Tema isa oli Michele di Francesco Cioni, kes ei olnud Verrocchio emaga abielus. Michele valmistas plaate ja telliseid. Hiljem töötas ta maksukogujana. Ta töötas Medici pankurite perekonna heaks, seejärel kolis ta Veneetsiasse.

Kui Verrocchio sündis, sai ta nimeks Andrea di Francesco di Cioni. Tema nimi muudeti Andrea del Verrocchio'ks, kui ta sai kullassepa Verrocchio õpipoisiks (kes oli tõenäoliselt Francesco di Luca Verrocchio, kes oli väga rikas ja edukas). Kullasepa õpipoisina õppis Verrocchio valmistama ehteid ja kuldseid lauanõusid, nagu taldrikuid, nõusid, kannusid ja soolakonteinereid. Ta õppis, kuidas vasardada kulda õhukesteks lehtkullaks ja kasutada seda pildiraamide, kujude ja valgustatud käsikirjade kaunistamiseks. Ta õppis ka pronksist kujude valmistamist. Verrocchio pronksist kujud on tema kõige kuulsamad tööd.

Sel ajal kohtus Verrocchio Donatelloga. Donatellost sai üks kuulsamaid skulptoreid läbi aegade. Ta tegi palju rohkem kujusid kui Verrocchio. Kuid nii Donatello kui ka Verrocchio tegid mõlemad Goliathi peaga Taaveti kuju ja mõlemad tegid suure kuju kuulsast sõdurist hobuse seljas (ratsapatarei). Kunstiajaloolased võrdlevad sageli kahte Davidit ja kahte ratsanikupatsit.

Madonna ja laps , u. 1470, Verrocchiose töökoda. New York, Metropolitan Museum of Art.

Maalid

Arvatakse, et Verrocchio alustas maalimist 1460. aastatel, kui ta töötas Pratos koos maalikunstnik Fra Filippo Lippiga. On teada ainult üks Verrocchio poolt allkirjastatud maal. See on Pistoia katedraali altarimaal "Madonna ja laps koos pühakutega", mis on maalitud 1470. aastate lõpus. Verrocchio ateljeest on veel mitu maali. Need on tõenäoliselt osaliselt Verrocchio ja osaliselt tema õpilaste maalitud.

Kõige kuulsam neist maalidest on tehtud aastatel 1472-1475. See on Kristuse ristimine. Giorgio Vasari kirjutab oma raamatus "Suurte kunstnike elud", et vasakpoolse ingli maalis Leonardo da Vinci. Vasari ütleb, et kui Verrocchio nägi, kui kaunilt oskas kaheksateistkümneaastane õpipoiss maalida, pani ta pintsli maha ega maalinud enam kunagi. Lähemal vaatlusel on näha, et suurem osa maalist on maalitud vanaaegse temperaga, kuid ingel, osa Jeesuse kehast ja taustamaastik on maalitud uues õlimaalitehnikas. See paneb kunstiajaloolased arvama, et Leonardo töötas selle pildi paljude osade kallal. Samuti on oletatud, et Botticelli maalis teise ingli.

Kristuse ristimine , 1474-1475, Verrocchio ja Leonardo.

Kristus ja Püha Thomas , Orsanmichelle, Firenze.

Skulptuur

Verrochio valmistas kivist kaks suurt ilusat asja, kirstu ja pesukauss. Arvatakse, et ta on nikerdanud ka Madonna ja lapse madala reljeefiga (peaaegu lapik kivipilt).

Verrocchio kõige kuulsamad skulptuurid on valmistatud pronksist, mis on mingi metall. Pronkskuju valmistamiseks tegi Verrocchio kuju vahast. Seejärel pandi vaha peale kips ja vaha eemaldati, jättes vormi. Metalli kuumutati ahju kohal, kuni see sulas ja muutus sulavaks (vedelaks). Sulanud metall valati vormi ja lastakse aeglaselt jahtuda. Kui kips oli ära lõigatud, oli sees pronksist kuju. Seejärel tuli kuju viimistleda ja lihvida.

Töö San Lorenzos

San Lorenzo (Püha Laurentsiuse) kirik oli uus kirik Firenzes. Selle ehitas arhitekt Brunelleschi renessansiajastu uues stiilis. Selle kiriku tähtsaimad patroonid olid Medici perekond. Perekond valis Verrocchio skulptoriks, kes tegi San Lorenzo jaoks kolm tööd.

1465. aastal valmistas Verrocchio pesemisaluse San Lorenzo ruumi jaoks, kus hoiti riideid ja armulaua anumaid. (Praegu nimetatakse seda "vanaks sakristiaks".) Valamu kohal on nikerdatud kotkas, Evangeeliumi Püha Johannese sümbol. Allika kaussi on nikerdatud Medici vapp. Seejärel pidi Verrocchio kavandama hauakambrit Cosimole, kuulsale pankurile ja Medici perekonna vanaisale.

1470. aastate alguses andis Lorenzo de' Medici talle ülesande kujundada Lorenzo isa Piero ja onu Giovanni hauakamber. Verrocchio kavandatud hauakamber oli väga ebatavaline. Ta tegi suure "sarkofaagi" (kivisarku) ilusast tumepunasest kivist, mida kaunistasid roheline kivi ja skulptuursed pronksist lehed. Selle asemel, et asetada haud tavalisel viisil vastu seina, oli see kavandatud sakristooriumi viiva võlvkaare sisse. Verrocchio kavandas võrgu, mis näeb välja nagu köiest, kuid on valmistatud pronksist. See võrk moodustab võlvkaarel ekraani, nii et inimesed, kes vaatavad hauakambrit, näevad läbi sakristiasse.

Kristus ja Püha Thomas

Kõige ebatavalisem kirik Firenzes on Orsanmichele. See hoone on iidne maisiturg, mille seinale oli maalitud väärtuslik Madonna ja lapse kujutis. Maisiturg muudeti kirikuks ja hoone küljed, mis varem olid avatud, said seinad. Seintel olid niššid, mis on õõnsused, kus võib seista kuju. Nikerdused olid piisavalt suured elusuuruses kujude jaoks. Firenze linnas töötasid paljud inimesed erinevatel töökohtadel. Erinevate ametite inimesed kuulusid organisatsioonidesse, mida kutsuti gildideks. Iga linna tähtis gild soovis, et Orsanmichele kirikus oleks oma kaitsepühaku kuju ühes niššis. Need kujud valmistasid mõned Firenze parimad skulptorid.

1466. aastal andis kaupmeeste gild Verrocchio'le ülesande valmistada pronksist kuju nende pühakule, Pühale Toomasele. Verrocchio valmistas kahest figuurist koosneva rühma, mis näitab püha Thomase loo tähtsaimat hetke. Niši taga seisab Jeesuse kuju, kes tõstab ühe käe taeva poole. Püha Toomas seisab niši serval, vaatab Jeesust imestunult ja sirutab käe, et puudutada Jeesuse küljes olevat oda haava. Verrocchio kuju imetleti selle eest, kuidas ta oli paigutanud kaks kuju ruumi ja kuidas ta oli jutustanud loo.

Umbes sel ajal valmistas Verrocchio ka tohutu messingist küünlajalg Palazzo Vecchio (raekoda) jaoks. See küünlajalg asub praegu Amsterdamis.

David

1470. aastatel andsid Lorenzo Medici ja tema vend Giuliano Verrocchio'le ülesandeks valmistada Taaveti kuju. Piibliloos kujutatud karjapoiss Taavet oli tapnud hiiglase Goliati. Ta oli üks linna patroonidest. Tänapäeval on Firenzes vähemalt kaheksa Taaveti kuju, millest kuulsaim on Michelangelo tehtud.

Kui Verrocchio oma kuju valmistas, oli kõige kuulsam Taavet Firenzes Donatello pronkskuju elusuuruses. See kuju kujutab Taavetit alasti, välja arvatud saapad ja müts. Figuur seisab graatsiliselt, vaadates alla hiiglaslikku pead oma jalge ees. See näeb väga välja nagu Vana-Kreeka kuju. Verrochio Taaveti kuju on väga erinev, kuigi see on sarnase suurusega ja samuti pronksist.

Verrocchio kuju näeb välja nagu päris elus poiss, kes on riietatud kaasaegsetesse paraadriietesse. Ta ei seisa elegantselt. Tema lihased on kõik pingule tõmmatud. Ta hoiab mõõga käepidet nii tugevalt kinni, et tema käe kõõlused paistavad välja. Tema näolihased on tõmbunud rumalasse irvitusse, mis inimestel mõnikord tekib, kui nad on väga hirmul. Verrocchio Taavet on just tapnud hiiglase, kuid nüüd seisab ta silmitsi terve vaenlase armeega ja mõtleb, mis saab edasi. Arvatakse, et ilus poiss, keda Verrocchio kasutas Taaveti mudelina, oli Leonardo da Vinci.

Medici andis Verrocchio'le ka ülesande valmistada pronksist kuju, mis kujutab Cherubi koos delfiiniga, et see sobiks nende maal asuva kodu purskkaevu. See kuju seisab nüüd Firenze Palazzo Vecchio väikeses hoovis.

Bartolomeo Colleoni

1478. aastal alustas Verrocchio tööd oma kuulsaima kuju kallal. See on "ratsaniku kuju", mis kujutab meest hobuse seljas. See kuju valmistati Veneetsia Vabariigi jaoks ühe kuulsa sõduri mälestuseks, kes oli Veneetsia sõja ajal mitu korda juhtinud sõjaväeüksusi. Tema nimi oli Bartolomeo Colleoni ja ta oli surnud 1475. aastal. Colleoni imetlesid paljud inimesed, kes pidasid teda nii heaks meheks kui ka vapraks sõduriks ja suureks väejuhiks. Colleoni jättis sõnumi, et ta soovib, et tema kuju asuks Veneetsia peaväljakul, otse Püha Markuse basiilika vastas. Linnavolikogu ei lubanud seda. Staatus paigutati teisele tähtsale väljakule, Püha Markuse haigla ja kahe Rooma sõduripühaku, Püha Giovanni ja Püha Paolo kiriku lähedale.

Kui Verrocchio hakkas seda kuju valmistama, oli enam kui tuhande aasta jooksul tehtud vaid üks suur ratsamonument. Donatello oli teinud ratsapatarei teise sõduri kohta, kes sai hüüdnime Gattamelata ("Kitsas kass"). Verrocchio pidi vaatama Donatello kuju, mis asus Padovas, ja nelja iidset pronksist hobust, mis seisid kõrgel Püha Markuse basiilika esiplaanil. Verrocchio otsustas panna oma hobuse tegema midagi, mida Püha Markuse hobused teevad, kuid Donatello hobune ei tee. Püha Markuse hobustel on kõigil üks esikäpp üles tõstetud, nii et nad on täiesti tasakaalus ainult kolmel jalal.

Verrocchio hobune näib liikuvat üsna kiiresti edasi. See on täis tegevust. Colleoni kuju ei istu sadulas, ta seisab segaduses, nagu vaataks ta välja, et vaenlast märgata. Hobuse pea pöördub ühte suunda, Colleoni keha ja nägu aga teistpidi. Colleoni näeb äge välja, nagu juhiks ta oma vägesid lahingusse. See kuju on väga elav ja väga elutruu.

Verrocchio kolis 1488. aastal Firenzest Veneetsiasse, et aidata pronksist kuju valamisel. Kuid ta suri samal aastal ja ei näinud oma kuulsaimat teost kunagi valmis.

Bartolomeo Colleoni ratsapatarei

Sõdalase näo lähivaade

See on Verrocchio Taaveti kuju koopia. See asub Londoni Victoria ja Alberti muuseumis.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Andrea del Verrocchio?

V: Andrea del Verrocchio (umbes 1435 - 1488) oli Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kellel oli Firenzes tähtis töökoda.

K: Kus Verrocchio sündis?

V: Verrocchio sündis Firenzes 1435. aastal.

K: Millega tema isa elatist teenis?

V: Tema isa Michele di Francesco Cioni valmistas plaate ja telliseid ning töötas hiljem enne Veneetsiasse kolimist Medici pankurite perekonna maksukogujana.

K: Kuidas sai ta oma nime?

V: Algselt kandis ta nime Andrea di Francesco di Cioni, kuid muutis selle Andrea del Verrocchio'ks, kui ta läks kullassepa Verrocchio (kes oli tõenäoliselt Francesco di Luca Verrocchio) õpipoisiks.

K: Mida ta õppis oma õpipoisiõppe ajal?

V: Õpipoisi ajal õppis ta valmistama ehteid ja kuldseid lauanõusid, näiteks taldrikuid, nõusid, kannusid ja soolakonteinereid. Samuti õppis ta, kuidas vasardada kulda õhukesteks lehtkullaks, mida saab kasutada pildiraamide, kujude ja valgustatud käsikirjade kaunistamiseks. Lisaks õppis ta valmistama pronksist kujusid.

K: Kes temaga sel ajal veel koos töötasid?

V: Sel ajal kohtus ta Donatelloga, kellest sai üks kuulsamaid skulptoreid üldse; tema töökojaga olid seotud või töötasid tema juures ka teised renessansiaja maalijad, nagu Botticelli, Ghirlandaio ja Perugino; Leonardo da Vinci on ehk kõige kuulsam õpipoiss, kes tema alluvuses töötas.

Küsimus: Millised on Verrocchio kõige kuulsamad tööd?

V: Verrocchio pronksist kujud on ühed tema kuulsaimad tööd; nii tema kui ka Donatello tegid Taaveti kuju Goliathi peaga; mõlemad tegid ka suure kuju kuulsast sõdurist hobuse seljas (ratsapatarei).