Orange'i maakond (Virginia) — asukoht, ajalugu, Montpelier ja James Madison

Selles piirkonnas elasid tuhandeid aastaid erinevad põlisameeriklaste kultuurid. Eurooplaste saabumise ajal elasid selles Piemonte piirkonnas Ontponea, siouani keelt kõnelevate manahoakide hõimu alarühm.

Esimene Euroopa asula hilisemas Orange'i maakonnas oli Germanna, mis tekkis, kui kuberner Alexander Spotswood paigutas sinna 1714. aastal 12 immigrantide perekonda Westfalenist, Saksamaalt. Kokku elas seal 42 inimest. Orange'i maakond loodi 1734. aasta augustis, kui Virginia riigikogu võttis vastu "Spotsylvania maakonna jagamise seaduse". Erinevalt teistest maakondadest, mille piirid lõppesid Blue Ridge'i mägedes, piirnes Orange lääne poolt "Virginia äärmiste piiridega", mis tol ajal ulatusid Mississippi jõe ja Suurte järvedeni. Virginia koloonia pretendeeris sellele maale, kuid väga väike osa sellest oli veel inglaste poolt hõivatud. Orange'i maakond võis kunagi olla suurim maakond, mis kunagi eksisteeris. 1738. aastal jagati enamik läänepoolsest piirkonnast Augusta maakonnaks. Suur maakond oli mõeldud selleks, et soodustada asustamist kaugemal läänes, et võidelda prantslaste nõudmistega Ohio jõe oru piirkonnas.

Kuigi Orange'i maakonnas ei peetud Ameerika Vabadussõja lahinguid, värvati 100 meest sellest maakonnast Culpeperi Minutemenisse. Nad võitlesid muu hulgas Great Bridge'i lahingus.

Transpordi, sealhulgas mitme raudteeliini areng kuni XIX sajandi keskpaigani aitas Orange'i maakonna põllumajandusele kaasa. Maakonna piiride lõplik kohandamine toimus 1838. aastal, kui Greene'i maakond loodi Orange'i lääneosast. Orange'i linn asutati seaduslikult 1834. aastal (ametlikult sai linnaks 1872. aastal) ja oli juba peaaegu sajandi jooksul olnud maakonna keskus. Gordonsville'i linnast sai ametlikult linn 1870. aastal.

Kodusõja ajal toimus maakonnas piiratud konflikt. Suurem osa tegevusest toimus Orange'i ja Gordonsville'i linnade ümber. Erandiks olid Mine Runi lahing ja Wildernessi lahing maakonna idaosas. Wildernessi lahing oli oluline pöördepunkt sõjas. Pärast Virginia tagasivõtmist liitu 1870. aastal ja orjatööjõu kadumisega jätkus põllumajandus, kusjuures suuremat rõhku pöörati karja- ja piimakarjakasvatusele. Seda seetõttu, et need tegevused nõudsid vähem füüsilist tööd. Raudtee domineerimine ja selle pakutav suhteline lihtsus kaupade toimetamisel suurematele turgudele suurendas loomakasvatust maakonna põllumajandusmajanduses. Põllumajandus ja töötlev tööstus jätkasid laienemist ka kahekümnendal sajandil, kusjuures 1929. aastal oli maakonnas maksimaalselt 1279 põllumajandusettevõtet ja 20 tootmisettevõtet. Suure majanduslanguse ajal koostatud tootmisuuringus märgiti, et Orange'i maakonna majandus püsis tänu ligipääsetavusele suhteliselt tugevana.

Põllumajanduse tähtsus Orange'i maakonna ajaloos oli piisavalt suur, et Virginia osariigi valitsus eraldas umbes 31 200 aakrit (126 km² ) maakonna lääneosas Madison-Barbouri maapiirkonna ajalooliseks piirkonnaks. Piirkond lisati 1991. aastal riiklikusse ajalooliste paikade registrisse ja see on suurim selline piirkond Virginias. See hõlmab James Madisoni Montpelier'i ja James Barbouri Barboursville'i mõisa (mille projekteeris Thomas Jefferson, praegu on see varemetes). See hõlmab ka teisi riiklikus registris loetletud objekte.

Orange'i maakonna rahvaarv tõusis ja langes pärast kodusõda kuni 1930. aastateni. Sellest ajast alates jätkus rahvaarvu pidev kasv, mis kuni 2010. aasta rahvaloenduseks oli peaaegu 300%.

USA rahvaloendusbüroo andmetel on maakonna kogupindala 343 ruutmiili (890 km² ). Sellest 341 ruutmiili (880 km² ) on maismaa ja 2,5 ruutmiili (6,5 km² ) (0,7%) on vesi. Maastik koosneb künklikest mägedest, mille kõrgus ja kalle suurenevad üldiselt lääne suunas Blue Ridge'i mägedesse suundudes. Kõrgeim punkt on Cowherd Mountain 345 m kõrgusel, umbes 4 km Gordonsville'ist loodes.

Orange'i maakond asub nii Rappahannocki jõe kui ka Yorki jõe valgala piires, mis mõlemad suubuvad Chesapeake'i lahte.

Kõrvalolevad maakonnad

• Madisoni maakond - loode
• Culpeperi maakond - põhjaosa
• Spotsylvania maakond - ida
• Louisa maakond - lõuna
• Albemarle'i maakond - edelaosa
• Greene'i maakond - lääne pool

Veekogud

• Rapidani jõgi määrab maakonna põhjapiiri.
• Orange'i järv - 124 aakri suurune avalik järv Orange'i linnast kagus.
• Lake of the Woods'i 500 hektari suurune põhijärv

Riiklikult kaitstud alad

• Wildernessi lahinguväli maakonna idaosas asub Fredericksburgi ja Spotsylvania riiklikus sõjaväepargis.

Peamised maanteed

• US 15
• US 33
• US 522
• SR 3
• SR 20
• SR 231

Lennujaamad

• Orange'i maakonna lennujaam (OMH)
• Gordonsville'i lennujaam (GVE)

Ühistransport

• Town of Orange Transit (TOOT) pakub bussiteenust Orange'i ja Gordonsville'i linnade ümber ja vahel.

2010. aasta rahvaloenduse seisuga elas maakonnas 33 481 inimest, 12 895 leibkonda (kokku 14 616 eluaset) ja 9 342 perekonda. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on maakonna rahvaarv kasvanud 29% ehk 7600 inimest. Sellega on Louisa maakond 11. kõige kiiremini kasvav maakond osariigis ja üks kõige kiiremini kasvavaid maakondi väljaspool Põhja-Virginia maakonda. Maakonna rassiline koosseis oli 82,4% valge, 12,7% mustanahaline või afroameeriklane, 0,3% põlisameeriklane, 0,7% aasia, 0,01% Vaikse ookeani saarlane, 1,4% muust rassist ja 2,4% kahest või enamast rassist. 3,4% elanikkonnast olid mis tahes rassist hispaanlased või latiinod.

12 895 leibkonnast 27,8% olid alla 18-aastased lapsed, 56,8% olid abielupaarid, kes elasid koos, 10,9% olid naiskodanikud, kelle juures ei olnud abikaasat, ja 27,6% olid peredeta leibkonnad. Leibkondade koguarvust 32,6 % elas keegi, kes oli 65-aastane või vanem. Leibkonna keskmine suurus oli 2,55 ja perekonna keskmine suurus 2,97.

Maakonna elanikkonna vanuseline jaotus oli 22,9% alla 18-aastastest, 6,7% 18-24-aastastest, 10,7% 25-44-aastastest, 28,5% 45-64-aastastest ja 18,1% 65-aastastest või vanematest. Mediaanvanus oli 42,6 aastat. Iga 100 naise kohta oli 96 meest.

Maakonna leibkonna mediaansissetulek oli 2010. aastal 56 837 dollarit ja perekonna mediaansissetulek 65 195 dollarit. Maakonna sissetulek ühe elaniku kohta oli 26 820 dollarit ja ligikaudu 11,5 % elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri. Orange'i maakond oli 132 küsitletud Virginia omavalitsusüksuse hulgas 9. pikim keskmine sõiduaeg tööle (37 minutit). Kodu mediaanväärtus oli 238 500 dollarit.