Ameerika Ühendriikides on tavaliselt olnud kaks peamist erakonda. Alates 1860. aastatest on need kaks peamist erakonda olnud Vabariiklik Partei (Republican Party) ja Demokraatlik Partei (Democratic Party). Erakondade parlamentaarne mõju sõltub valimistulemustest: mõnel perioodil on demokraatidel olnud rohkem kohti esindajatekojas, samal ajal kui vabariiklastel on olnud enamus senatis. Hetkeseis võib pärast igat kongressivalimist muutuda.

Kaks peamist erakonda — lühike ülevaade

  • Demokraatlik Partei — ajalooliselt vanem üksus (saab alguse 1820.–1830. aastatest). Tänapäeval on see laias plaanis tuntud kui liberaalsema või centre-left suunitlusega erakond, millel on erinevad fraktsioonid (progressiivsemad ja keskmisemad).
  • Vabariiklik Partei — asutatud 1850. aastate keskpaigas; on ajalooliselt olnud konservatiivsem või centre-right erakond, kuigi ka siin on suuri sisemisi erinevusi ja fraktsioone.

Miks Ameerikas domineerivad kaks erakonda?

Mitmed institutsionaalsed ja ajaloolised tegurid toetavad kahe erakonna duopoli:

  • Valimissüsteem: enamikul tasanditel kasutatakse ühemandaadilisi valimisringkondi ja võitja saab kõik (winner-take-all), mis eelistab suuri organisatsioone ja raskendab väikeste parteide esindatust.
  • Electoral College: presidendivalimistel soodustab institutsioon kahe suure kandidaadi/koalitsiooni tekkimist.
  • Ballot access ja kampaaniarahastus: mitmetes osariikides on hääletusele pääsemiseks ranged tingimused (allkirjad, tasud jpm) ning suurte parteide rahaline ja organisatoorne tugi teeb konkurentsi raskeks.
  • Ajaloost tulenev polariseerimine ja reaalsed koalitsioonid: piirkondlikud muutused (nt lõunaosariikide poliitiline ümberpaiknemine 20. sajandi teisel poolel) ja ideoloogiline sorteerumine on tugevdavad kaksparteisüsteemi.

Väiksemad parteid ja nende roll

Kuigi kaks suurt erakonda domineerivad, tegutsevad Ameerikas ka mitmed väiksemad parteid. Kolm suurimat rahvuslikku väikeparteid, millele sageli viidatakse, on Libertarian Party, Green Party of the United States ja Constitution Party. Nende mõju väljendub mitmel moel:

  • Põhiprobleemide tõstmine (näiteks keskkond, vabadused või põhiseaduslikud küsimused), mis võib mõjutada suurte parteide poliitikakujundust.
  • «Spoiler»-efekt mõnel ühtse ringkonna või presidendivalimuse puhul — kui väike partei võtab hääli ühe suurema kandidaadi arvelt, võib see mõjutada lõpptulemust.
  • Edu osariigi- ja kohalikul tasandil — mõnikord suudavad väikeparteid võita kohalikke ametikohti või mõjutada poliitikat osariikide tasemel.

Partiid, organiseerimine ja valimistsüklid

  • Erakondadel on nii riiklikud organisatsioonid (nt Demokraatide National Committee ja Republican National Committee) kui ka iga osariigi tasandi parteiorganisatsioonid. Osariikide seadused määravad palju sellest, kuidas kandidaadid nimekirja pääsevad ja kuidas valimised korraldatakse.
  • Presidendikandidaate valitakse eelkõige parteide esmasvalimiste (primaries) ja koosolekute (caucuses) kaudu. Need protsessid erinevad osariigiti ja mõjutavad selle kaudu kampaaniate strateegiat.
  • Mõned tuntud erakonnaesindajad võivad ametlikult olla sõltumatud (independent), kuid nad võivad parlamendis kuuluda ühe või teise partei fraktsiooni (näiteks senatis või esindajatekojas).

Ajaloolised ja kaasaegsed tähelepanekud

  • Erakondade ideoloogilised sihid on aja jooksul muutunud — näiteks 20. sajandi keskpaiku toimus oluline ümberpaiknemine, mille tulemusena lõunaosariikide valijad liikusid enamasti vabariiklastesse.
  • Viimastel aastakümnetel on poliitiline polariseerumine ja meedia-keskkonna fragmentatsioon muutnud parteidevahelist konkurentsi teravamaks.
  • Arutluses on mitmeid reformiideid, mis võiksid suurendada mitmepartiliste võimalusi, näiteks proportsionaalne esindatus, ranked-choice voting (järjestatud eelistused) ja lihtsam ballot access — kõik need muudatused nõuaksid aga seadusandlikke samme osariikide või föderaalsel tasandil.

Kokkuvõtvalt: Ameerika Ühendriikide poliitikas domineerivad demokraadid ja vabariiklased, kuid süsteemis on ka ruumi väiksematele parteidele ning aeg-ajalt esineb nišiteemasid või kandidaatide eraldumist, mis võivad mõjutada valimistulemusi. Erinevate osariikide seadused, föderaalsed institutsioonid ja valimissüsteemid määravad suuresti selle, kuidas parteid organiseeruvad ja millist mõju nad suudavad avaldada.