Ameerika Ühendriikide erakonnad: demokraadid, vabariiklased ja teised
Tutvu USA poliitilise maastikuga: demokraadid, vabariiklased ja väiksemad parteid — ajalugu, mõju ja tänased jõujooned, mis kujundavad Ameerika valimispoliitikat.
Ameerika Ühendriikides on tavaliselt olnud kaks peamist erakonda. Alates 1860. aastatest on need kaks peamist erakonda olnud Vabariiklik Partei (Republican Party) ja Demokraatlik Partei (Democratic Party). Erakondade parlamentaarne mõju sõltub valimistulemustest: mõnel perioodil on demokraatidel olnud rohkem kohti esindajatekojas, samal ajal kui vabariiklastel on olnud enamus senatis. Hetkeseis võib pärast igat kongressivalimist muutuda.
Kaks peamist erakonda — lühike ülevaade
- Demokraatlik Partei — ajalooliselt vanem üksus (saab alguse 1820.–1830. aastatest). Tänapäeval on see laias plaanis tuntud kui liberaalsema või centre-left suunitlusega erakond, millel on erinevad fraktsioonid (progressiivsemad ja keskmisemad).
- Vabariiklik Partei — asutatud 1850. aastate keskpaigas; on ajalooliselt olnud konservatiivsem või centre-right erakond, kuigi ka siin on suuri sisemisi erinevusi ja fraktsioone.
Miks Ameerikas domineerivad kaks erakonda?
Mitmed institutsionaalsed ja ajaloolised tegurid toetavad kahe erakonna duopoli:
- Valimissüsteem: enamikul tasanditel kasutatakse ühemandaadilisi valimisringkondi ja võitja saab kõik (winner-take-all), mis eelistab suuri organisatsioone ja raskendab väikeste parteide esindatust.
- Electoral College: presidendivalimistel soodustab institutsioon kahe suure kandidaadi/koalitsiooni tekkimist.
- Ballot access ja kampaaniarahastus: mitmetes osariikides on hääletusele pääsemiseks ranged tingimused (allkirjad, tasud jpm) ning suurte parteide rahaline ja organisatoorne tugi teeb konkurentsi raskeks.
- Ajaloost tulenev polariseerimine ja reaalsed koalitsioonid: piirkondlikud muutused (nt lõunaosariikide poliitiline ümberpaiknemine 20. sajandi teisel poolel) ja ideoloogiline sorteerumine on tugevdavad kaksparteisüsteemi.
Väiksemad parteid ja nende roll
Kuigi kaks suurt erakonda domineerivad, tegutsevad Ameerikas ka mitmed väiksemad parteid. Kolm suurimat rahvuslikku väikeparteid, millele sageli viidatakse, on Libertarian Party, Green Party of the United States ja Constitution Party. Nende mõju väljendub mitmel moel:
- Põhiprobleemide tõstmine (näiteks keskkond, vabadused või põhiseaduslikud küsimused), mis võib mõjutada suurte parteide poliitikakujundust.
- «Spoiler»-efekt mõnel ühtse ringkonna või presidendivalimuse puhul — kui väike partei võtab hääli ühe suurema kandidaadi arvelt, võib see mõjutada lõpptulemust.
- Edu osariigi- ja kohalikul tasandil — mõnikord suudavad väikeparteid võita kohalikke ametikohti või mõjutada poliitikat osariikide tasemel.
Partiid, organiseerimine ja valimistsüklid
- Erakondadel on nii riiklikud organisatsioonid (nt Demokraatide National Committee ja Republican National Committee) kui ka iga osariigi tasandi parteiorganisatsioonid. Osariikide seadused määravad palju sellest, kuidas kandidaadid nimekirja pääsevad ja kuidas valimised korraldatakse.
- Presidendikandidaate valitakse eelkõige parteide esmasvalimiste (primaries) ja koosolekute (caucuses) kaudu. Need protsessid erinevad osariigiti ja mõjutavad selle kaudu kampaaniate strateegiat.
- Mõned tuntud erakonnaesindajad võivad ametlikult olla sõltumatud (independent), kuid nad võivad parlamendis kuuluda ühe või teise partei fraktsiooni (näiteks senatis või esindajatekojas).
Ajaloolised ja kaasaegsed tähelepanekud
- Erakondade ideoloogilised sihid on aja jooksul muutunud — näiteks 20. sajandi keskpaiku toimus oluline ümberpaiknemine, mille tulemusena lõunaosariikide valijad liikusid enamasti vabariiklastesse.
- Viimastel aastakümnetel on poliitiline polariseerumine ja meedia-keskkonna fragmentatsioon muutnud parteidevahelist konkurentsi teravamaks.
- Arutluses on mitmeid reformiideid, mis võiksid suurendada mitmepartiliste võimalusi, näiteks proportsionaalne esindatus, ranked-choice voting (järjestatud eelistused) ja lihtsam ballot access — kõik need muudatused nõuaksid aga seadusandlikke samme osariikide või föderaalsel tasandil.
Kokkuvõtvalt: Ameerika Ühendriikide poliitikas domineerivad demokraadid ja vabariiklased, kuid süsteemis on ka ruumi väiksematele parteidele ning aeg-ajalt esineb nišiteemasid või kandidaatide eraldumist, mis võivad mõjutada valimistulemusi. Erinevate osariikide seadused, föderaalsed institutsioonid ja valimissüsteemid määravad suuresti selle, kuidas parteid organiseeruvad ja millist mõju nad suudavad avaldada.
Rahva hääled erakondadele presidendivalimistel.
Demokraatlik partei
Demokraatlik partei asutati 1828. aastal kui orjapartei ja selle esimene president oli Andrew Jackson 1829. aastal. Kuid 1960. aastate kodanikuõiguste liikumise kaudu sai Demokraatlikust Parteist rassilise võrdõiguslikkuse pooldaja. Paljud 20. sajandi Ameerika Ühendriikide presidendid, nagu Woodrow Wilson, Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman, John F. Kennedy, Lyndon Johnson, Jimmy Carter, Bill Clinton ja kõige hiljutisem möödunud president Barack Obama on demokraadid. Neil on USA senatis 45 kohta 100-st ja esindajatekojas 233 kohta 435-st. Samuti on demokraadid 24 kuberneri 50-st osariigist. Partei propageerib üldiselt liberaalsust ja seda liigitatakse sageli vasakpoolseks erakonnaks. Praegu on erakonnal 60 miljonit registreeritud valijat kogu Ameerikas.
Erakonna kaasaegse liberalismi filosoofia toetab sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust ning heaoluriiki. See püüab tagada valitsuse sekkumist ja reguleerimist majanduses. Need sekkumised, nagu sotsiaalprogrammide kehtestamine, ametiühingute toetamine, taskukohased kolledžite õppemaksud, liikumine üldise tervishoiu ja võrdsete võimaluste, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse suunas, moodustavad partei majanduspoliitika tuumiku.
Vabariiklik partei
Vabariiklik partei asutati 1854. aastal kui orjuse vastane partei ja selle esimene president oli Abraham Lincoln 1861. aastal. Teiste seas on Ulysses S. Grant, Benjamin Harrison, Theodore Roosevelt, Dwight D. Eisenhower, Richard Nixon, Ronald Reagan, George H. W. Bush, George W. Bush ja Donald Trump. Kakskümmend kuus osariiki 50-st on vabariiklasest kuberner. Sellel on umbes 55 miljonit registreeritud valijat kogu Ameerikas. Praegu määratletakse Vabariiklikku parteid konservatiivsetena.
Partei filosoofia keskendub sotsiaalsele ja majanduslikule sõltumatusele ning kapitalistlikule majandussüsteemile. See on tuntud ka oma elupoolsete jõupingutuste, reguleerimise vastase poliitika ja valitsuse sekkumise vähendamise eest majanduses, samuti toetab ta erastatud tervishoiuteenuseid.
Väiksemad Ameerika erakonnad
Ameerika Ühendriikides on mitmeid vähemusparteid. Duvergeri seadus ennustab, et selline kaheparteiline valitsus on tavaline ühe valimisringkonna ja first-past-the-post valimissüsteemi puhul. Seevastu proportsionaalse esindatuse ja selliste hääletusmeetodite puhul nagu järjestatud valimine kipub tekkima mitmeparteiline valitsus.
- Libertaarne partei - libertaarne ja liberaalne partei, millel on 2016. aasta märtsi seisuga umbes 411 250 registreeritud valijat. See on kolmas erakond ja propageerib mittesekkuvat välispoliitikat ja kodanikuvabadusi.
- Roheline partei - vasakpoolne keskkonnakaitseline partei, mis edendab sotsiaaldemokraatiat, mitmekesisuse austamist, rahu ja vägivallatust. Sellel on umbes 250 000 registreeritud valijat.
- Põhiseaduse Partei - paremäärmuslik partei, mis propageerib Ameerika natsionalismi, paleokonservatismi, kristlust, abordivastast liikumist ja suuremat tähelepanu USA põhiseadusele. Sellel on umbes 100 000 registreeritud valijat.
Küsimused ja vastused
K: Millised on kaks peamist poliitilist parteid Ameerika Ühendriikides?
V: Ameerika Ühendriikide kaks peamist poliitilist parteid on Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei.
K: Mitu kohta on kummalgi erakonnal esindajatekojas?
V: Demokraatlikul erakonnal on esindajatekojas kõige rohkem kohti, samas kui vabariiklased ja demokraadid jagavad kumbki 50 senaatorit.
Küsimus: Kellel on senatis häälte võrdsus?
V: Senatis on häälte võrdsustamisel asepresident, kes on demokraat, kes otsustab häälte võrdsuse üle.
K: Mida tähendab "duopol"?
A: Duopol tähendab, et kaks erakonda jagavad peaaegu kogu poliitilist võimu riigis.
K: Millised kolm suurt erakonda on peale demokraatide ja vabariiklaste veel olemas?
V: Kolm suuremat erakonda peale demokraatide ja vabariiklaste on Libertarian Party, Green Party of the United States ja Constitution Party.
K: Kas väiksemad erakonnad on tavaliselt tuntud või esindatud valitsuse poolt?
V: Väiksemad erakonnad on tavaliselt väga mahasurutud, alarahastatud või valesti esindatud ja neid ei teata nii hästi.
K: Kas enamikus konstitutsioonilise vabariigi riikides on rohkem kui kaks suurt erakonda?
V: Jah, enamikus konstitutsioonilise vabariigi riikides on rohkem kui kaks suurt erakonda.
Otsige