Poliitilised erakonnad Ameerika Ühendriikides
Ameerika Ühendriikides on tavaliselt olnud kaks peamist erakonda. Alates 1860. aastatest on need kaks peamist erakonda olnud Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. Demokraatlikul parteil on kõige rohkem kohti esindajatekojas, samas kui vabariiklastel on enamus kohti senatis.
Lisaks kahele peamisele erakonnale on kolm suurimat erakonda Libertarian Party, Green Party of the United States ja Constitution Party vastavas järjekorras.
Ameerika Ühendriikides on ainult kaks suurt erakonda: demokraadid ja vabariiklased. On ka väiksemaid parteisid, mis ei ole nii tuntud. Neil erakondadel on duopol, mis tähendab, et nad jagavad peaaegu kogu poliitilist võimu riigis. Enamikus demokraatlikes riikides on rohkem kui kaks erakonda.
Rahva hääled erakondadele presidendivalimistel.
Demokraatlik partei
Demokraatlik partei asutati 1828. aastal kui orjapartei ja selle esimene president oli Andrew Jackson 1829. aastal. Kuid 1960. aastate kodanikuõiguste liikumise kaudu sai Demokraatlikust Parteist rassilise võrdõiguslikkuse pooldaja. Paljud 20. sajandi Ameerika Ühendriikide presidendid, nagu Woodrow Wilson, Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman, John F. Kennedy, Lyndon Johnson, Jimmy Carter, Bill Clinton ja kõige hiljutisem möödunud president Barack Obama on demokraadid. Neil on USA senatis 45 kohta 100-st ja esindajatekojas 233 kohta 435-st. Samuti on demokraadid 24 kuberneri 50-st osariigist. Partei propageerib üldiselt liberaalsust ja seda liigitatakse sageli vasakpoolseks erakonnaks. Praegu on erakonnal 60 miljonit registreeritud valijat kogu Ameerikas.
Erakonna kaasaegse liberalismi filosoofia toetab sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust ning heaoluriiki. See püüab tagada valitsuse sekkumist ja reguleerimist majanduses. Need sekkumised, nagu sotsiaalprogrammide kehtestamine, ametiühingute toetamine, taskukohased kolledžite õppemaksud, liikumine üldise tervishoiu ja võrdsete võimaluste, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse suunas, moodustavad partei majanduspoliitika tuumiku.
Vabariiklik partei
Vabariiklik partei asutati 1854. aastal kui orjuse vastane partei ja selle esimene president oli Abraham Lincoln 1861. aastal. Teiste seas on Ulysses S. Grant, Benjamin Harrison, Theodore Roosevelt, Dwight D. Eisenhower, Richard Nixon, Ronald Reagan, George H. W. Bush, George W. Bush ja Donald Trump. Kakskümmend kuus osariiki 50-st on vabariiklasest kuberner. Sellel on umbes 55 miljonit registreeritud valijat kogu Ameerikas. Praegu määratletakse Vabariiklikku parteid konservatiivsetena.
Partei filosoofia keskendub sotsiaalsele ja majanduslikule sõltumatusele ning kapitalistlikule majandussüsteemile. See on tuntud ka oma elupoolsete jõupingutuste, reguleerimise vastase poliitika ja valitsuse sekkumise vähendamise eest majanduses, samuti toetab ta erastatud tervishoiuteenuseid.
Väiksemad Ameerika erakonnad
Ameerika Ühendriikides on mitmeid vähemusparteid. Duvergeri seadus ennustab, et selline kaheparteiline valitsus on tavaline ühe valimisringkonna ja first-past-the-post valimissüsteemi puhul. Seevastu proportsionaalse esindatuse ja selliste hääletusmeetodite puhul nagu järjestatud valimine kipub tekkima mitmeparteiline valitsus.
- Libertaarne partei - libertaarne ja liberaalne partei, millel on 2016. aasta märtsi seisuga umbes 411 250 registreeritud valijat. See on kolmas erakond ja propageerib mittesekkuvat välispoliitikat ja kodanikuvabadusi.
- Roheline partei - vasakpoolne keskkonnakaitseline partei, mis edendab sotsiaaldemokraatiat, mitmekesisuse austamist, rahu ja vägivallatust. Sellel on umbes 250 000 registreeritud valijat.
- Põhiseaduse Partei - paremäärmuslik partei, mis propageerib Ameerika natsionalismi, paleokonservatismi, kristlust, abordivastast liikumist ja suuremat tähelepanu USA põhiseadusele. Sellel on umbes 100 000 registreeritud valijat.
Küsimused ja vastused
K: Millised on kaks peamist poliitilist parteid Ameerika Ühendriikides?
V: Ameerika Ühendriikide kaks peamist poliitilist parteid on Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei.
K: Mitu kohta on kummalgi erakonnal esindajatekojas?
V: Demokraatlikul erakonnal on esindajatekojas kõige rohkem kohti, samas kui vabariiklased ja demokraadid jagavad kumbki 50 senaatorit.
Küsimus: Kellel on senatis häälte võrdsus?
V: Senatis on häälte võrdsustamisel asepresident, kes on demokraat, kes otsustab häälte võrdsuse üle.
K: Mida tähendab "duopol"?
A: Duopol tähendab, et kaks erakonda jagavad peaaegu kogu poliitilist võimu riigis.
K: Millised kolm suurt erakonda on peale demokraatide ja vabariiklaste veel olemas?
V: Kolm suuremat erakonda peale demokraatide ja vabariiklaste on Libertarian Party, Green Party of the United States ja Constitution Party.
K: Kas väiksemad erakonnad on tavaliselt tuntud või esindatud valitsuse poolt?
V: Väiksemad erakonnad on tavaliselt väga mahasurutud, alarahastatud või valesti esindatud ja neid ei teata nii hästi.
K: Kas enamikus konstitutsioonilise vabariigi riikides on rohkem kui kaks suurt erakonda?
V: Jah, enamikus konstitutsioonilise vabariigi riikides on rohkem kui kaks suurt erakonda.
