Corwini muudatusettepanek: 1861. aasta USA ettepanek orjapidamise kaitseks
Uurige Corwini 1861. aasta muudatusettepanekut, mis püüdis põhiseaduslikult kaitsta orjapidamist ja hoida liitu lahkuvaid osariike — põhjalik ajalooline ülevaade.
Corwini muudatusettepanek on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatusettepanek. Kongress võttis selle vastu 2. märtsil 1861. aastal ja saatis selle ratifitseerimiseks osariikide seadusandjatele. New Yorgi senaator William H. Seward esitas selle muudatusettepaneku senatis. Ohio osariigi esindaja Thomas Corwin tutvustas seda esindajatekojas. See oli üks mitmest seaduseelnõust, mida kongress kaalus ebaõnnestunud katses meelitada lahkuvaid osariike tagasi liitu ja veenda piiritaguseid orjastatud osariike jääma. Tehniliselt oli see endiselt osariikide menetluses, kuid ratifitseerimise korral oleks see kaitsnud osariikide "sisemisi institutsioone" (mis 1861. aastal hõlmasid ka orjapidamist) põhiseaduse muutmise protsessi ja kongressi sekkumise eest.
Sisult oli Corwini muudatusettepaneku peamine eesmärk piirata föderaalse võimu võimalust osariikide siseselt orjapidamist keelata või muul viisil sekkuda. Lihtsustatud sõnastuses pidi ettepanek õiguslikult kinnitama, et Põhiseadust ei tohi muuta viisil, mis annaks Kongressile õiguse keelata või segada osariikide "sisemisi institutsioone", sealhulgas neid, mis tollal hõlmasid orjapidamist.
Poliitiline kontekst. Ettepaneku esitas kongressi tasandil murettekitavas olukorras: lõunapoolsete osariikide lahkumine pärast 1860. aasta presidendivalimisi, riigi lõhenemise oht ja katse leida kompromiss, mis hoiab idaeest ja läänest koos. Corwini ettepanek oli osa viimase hetke läbirääkimispüüdlustest, mille eesmärk oli rahustada sektsioonilist kirgi ja hoida kokku liitu ilma otsese konfliktita.
Ratifitseerimise käik ja järelmõjud. Kongress saatis ettepaneku osariikidele ratifitseerimiseks, kuid see ei saavutanud nõutavat kolme neljandiku toetust ja seega ei muutunud ametlikult põhiseaduse osaks. Kuigi ettepanek leevendas mõne poliitiku muret ja sai mõningast toetust, ei suutnud see peatada lähenevat Ameerika kodusõda. Pärast sõda ja liidu võitu võeti järgmiste muudatustega — eelkõige 13. muudatusega (mis keelas orjapidamise üle kogu föderatsiooni) — vastu teised, põhimõtteliselt vastupidised otsused, mis muutsid Corwini ettepaneku poliitilise tähenduse ajalooliseks vareseks.
Tänapäevane tähendus. Corwini muudatusettepanekut vaadeldakse ajalooliselt kui viimast-hetke kompromissikatset enne kodusõda. See näitab, kui sügaval olid sel ajal erinevused osariikide autonoomse õiguse ja föderaalse võimu küsimustes. Mõned ajaloolased toovad välja, et ettepaneku sisu peegeldab tollaseid poliitilisi prioriteete ja hirmu suurema institutsionaalse konflikti ees; teised rõhutavad, et kompromissid, mis püüdsid säilitada orjapidamise tagatubades, ei saanud püsida, kui riigi moraalsed ja poliitilised pinged viidi sõjani ja seejärel muude põhiseaduslike muudatustega lahendati.
Märkus: kuigi Corwini muudatusettepanek ei saanud piisavat toetust, et jõustuda, on selle ajaloost õppida, kuidas konstitutsioonilised lahendused ja poliitilised kompromissid võivad ajas oluliselt muutuda, ning kuidas demokraatlikud institutsioonid reageerivad riigi eksistentsiaalsetele kriisidele.
Tekst
Põhiseadusse ei tehta ühtegi muudatust, mis volitaks või annaks kongressile õiguse kaotada või sekkuda mis tahes osariigi sisemisi institutsioone, sealhulgas isikute töö- või teenistuskohustusi, mis on sätestatud nimetatud osariigi seadustega.
Ratifitseerimise ajalugu
Corwini muudatusettepaneku ratifitseeris:
- Ohio - 13. mai 1861 (tühistati ratifitseerimine - 31. märts 1864)
- Maryland - 10. jaanuar 1862 (Tühistatud ratifitseerimine - 7. aprill 2014)
- Illinois - 14. veebruar 1862 (küsitav kehtivus)
1963. aastal, rohkem kui sajand pärast seda, kui kongress saatis Corwini muudatusettepaneku osariikide seadusandjatele, esitas Dallase vabariiklane Henry Stollenwerck Texase esindajatekojas ühisresolutsiooni selle ratifitseerimiseks. Ühisresolutsioon saadeti 7. märtsil 1963. aastal esindajatekoja põhiseaduse muudatuste komiteele, kuid seda enam ei käsitletud.
Võimalik mõju vastuvõtmise korral
Corwini muudatusettepanek, kui seda vaadelda lihtsa tähenduse reegli (sõnasõnalise reegli) kaudu, oleks muutnud institutsionaliseeritud orjuse võimatuks muutmisprotsessist mõjutatavaks. Selle tulemusena ei oleks hilisemad rekonstruktsioonimuudatused (kolmeteistkümnes, neljateistkümnes ja viieteistkümnes) olnud lubatud, kuna need kaotavad või sekkuvad osariikide sisemaisesse institutsioonidesse.
Konkureeriva teooria kohaselt võib hilisem muudatusettepanek, mis on vastuolus juba ratifitseeritud Corwini muudatusettepanekuga, kas selgesõnaliselt tunnistada Corwini muudatusettepaneku kehtetuks (nagu kahekümne esimene muudatusettepanek tunnistas selgesõnaliselt kehtetuks kaheksateistkümnenda muudatusettepaneku) või järeldada, et sellega on osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatud juba vastu võetud Corwini muudatusettepaneku vastanduvad sätted.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Corwini muudatusettepanek?
V: Corwini muudatusettepanek on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatusettepanek, mille kongress võttis vastu 2. märtsil 1861. aastal ja saatis selle ratifitseerimiseks osariikide seadusandjatele.
K: Kes esitas selle senatisse?
V: New Yorgi senaator William H. Seward tutvustas muudatusettepanekut senatis.
K: Kes esitas selle esindajatekojas?
V: Esindajatekojas esitas selle Ohio osariigi esindaja Thomas Corwin.
K: Mis oli selle eesmärk?
V: Selle eesmärk oli meelitada lahkuvaid osariike tagasi liitu ja veenda piiriäärseid orjariike jääma.
K: Kuidas see ratifitseeriti?
V: Selle ratifitseeriksid osariikide seadusandjad, kui nad selle heaks kiidaksid.
K: Mida see ratifitseerimise korral kaitseks?
V: Ratifitseerimise korral kaitseks see iga osariigi "sisemisi institutsioone" (mis sel ajal hõlmasid ka orjandust) põhiseaduse muutmise ja kongressi sekkumise eest.
K: Kas see muudatus on tänapäeval veel mõne osariigi menetluses?
V: Jah, tehniliselt on see muudatus tänapäevalgi veel mis tahes osariikide menetluses.
Otsige