Aserbaidžaani majandus
Aserbaidžaani majandus põhineb tööstusel, põllumajandusel ja teenustel, sealhulgas turismil. Suurtel nafta- ja maagaasivarudel põhinev energiasektor on praegu Aserbaidžaani majanduskasvu peamine allikas, kuigi pool Aserbaidžaani elanikest teenib oma sissetuleku otseselt või kaudselt teenuste kaudu ja kolmandik teenib oma sissetuleku põllumajanduse kaudu. Energiabuum on toonud kaasa tohutud välismaised otseinvesteeringud ja Aserbaidžaani majanduse kasvutempo on üks maailma suurimaid.
Pärast iseseisvuse saavutamist 1991. aastal koos Nõukogude Liidu lõppemisega tegi Aserbaidžaan pika ja raske ülemineku käsumajandusest turumajandusele. Valitsus on suures osas lõpetanud põllumajandusmaade ning väikeste, keskmise suurusega ja suurte riigiettevõtete erastamise. Aserbaidžaan jätkab majandusreformide läbiviimist ning vanad majandussidemed ja -struktuurid on aeglaselt välja vahetatud. Iseseisvumisega sai Aserbaidžaan Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Islami Arengupanga ja Aasia Arengupanga liikmeks. Aserbaidžaani valuuta on Aserbaidžaani manat (AZN), mis jaguneb 100 qəpikiks. See sai 1992. aastal riigi vääringuks ja asendas vana nõukogude rubla. Aserbaidžaani keskpank loodi 1992. aastal. Keskpank on Aserbaidžaani keskpank, mis vastutab riikliku valuuta, Aserbaidžaani manati trükkimise ja levitamise eest ning kontrollib kõiki kommertspanku.
Naftaplatvormid Kaspia merel Aserbaidžaanis.
Aserbaidžaan on jagatud 10 majanduspiirkonnaks.
Tööstus
Aserbaidžaan on rikas loodusvarade poolest, mis annavad energiat, eriti toornafta ja maagaasi, ning hüdro- ja tuuleenergiat. Muude loodusvarade hulka kuuluvad sellised mineraalid nagu kuld, hõbe, raud, vask, titaan, kroom, mangaan, koobalt, molübdeen, kompleksmaak ja antimon, mida kaevandatakse. Toornafta ja maagaas on Aserbaidžaani majanduse kõige olulisemad tooted ja peamised ekspordiallikad, mis aitavad kaasa riigi majanduskasvule. Need on ka aluseks laialt levinud rafineerimistehaste süsteemile, mis toodab bensiini, herbitsiide, väetisi, petrooleumi, sünteetilist kummi ja plasti. Naftat ja maagaasi veetakse torujuhtmete kaudu Kaspia merest Musta mere sadamatesse Novorossiiski Venemaal ja Suspa Gruusias ning Vahemere sadamasse Ceyhani Türgis. Hüdroelektrijaamad annavad 20% riigi elektrivõimsusest ja tuuleenergia tootmine suureneb aeglaselt. Muude peamiste tööstusharude hulka kuuluvad tsement, väetised, teras, kemikaalid, autod ja masinad.
Põllumajandus
Põllumajandus on väike osa majandusest, mis annab vaid 6% Aserbaidžaani SKTst, kuid annab tööd 38,3% tööjõust. 21,78% kogu maa-alast on haritav maa (maa, kus saab kasvatada (kasvatada) põllukultuure) ja 2,1% kasutatakse püsikultuuride kasvatamiseks (põllukultuurid, mis kestavad mitu hooaega, mitte ei pea pärast iga saagikoristust ümber istutama). 16,45% kogu maa-alast, mis moodustab suurema osa Aserbaidžaani haritavast maast, on niisutatud. Peamised põllukultuurid on põllumajanduslikud sularahakultuurid, viinamarjad, puuvill, tubakas, tsitrusviljad, riis, tee ja köögiviljad. Loomakasvatus, piimatooted ning vein ja kanged alkohoolsed joogid on samuti olulised põllumajandussaadused. Aserbaidžaani põllumajandusettevõtted jagunevad riiklikeks ja ühistulisteks põllumajandusettevõteteks, kus töötab palju põllumajandustootjaid, ning väikesteks erafarmideks, mis kuuluvad ühele põllumajandustootjale ja tema perekonnale. Aserbaidžaani kalatööstus, mis oli minevikus juhtiv kaaviaritootja ja -eksportija, keskendub tänapäeval Kaspia mere kahanevatele tuura- ja beluga varudele.
Turism
Turism on Aserbaidžaani majanduse oluline osa. Riik oli 1980. aastatel tuntud turismiobjekt, kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Mägi-Karabahhi sõda 1990. aastatel kahjustasid turismitööstust ja Aserbaidžaani kui turismisihtkoha mainet. Alles 2000. aastatel hakkas turismitööstus taastuma ning sellest ajast alates on riigi külastuste ja ööbimiste arv kiiresti kasvanud. Viimastel aastatel on Aserbaidžaan muutunud populaarseks sihtkohaks ka usu-, spaa- ja terviseturismi jaoks. Talvel on suusakuurordid, nagu Shahdagi talvekompleks, väliskülastajate seas populaarsed.
Seotud leheküljed
- Aserbaidžaani manat
- Aserbaidžaani keskpank
- Bakuu börsil
- Põllumajandus Aserbaidžaanis
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aserbaidžaani majanduskasvu peamine allikas?
V: Energiasektor, mis põhineb suurtel toornafta- ja maagaasivarudel, on praegu Aserbaidžaani peamine majanduskasvu allikas.
K: Kuidas läks Aserbaidžaan käsumajandusest üle turumajandusele?
V: Pärast iseseisvuse saavutamist 1991. aastal koos Nõukogude Liidu lõppemisega tegi Aserbaidžaan pika ja raske ülemineku käsumajandusest turumajandusele. Valitsus on suures osas lõpetanud põllumajandusmaade ning väikeste, keskmise suurusega ja suurte riigiettevõtete erastamise.
K: Milliste organisatsioonidega on Aserbaidžaan pärast iseseisvuse saavutamist liitunud?
V: Pärast iseseisvuse saavutamist sai Aserbaidžaan Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Islami Arengupanga ja Aasia Arengupanga liikmeks.
K: Millist valuutat kasutab Aserbaidžaan?
V: Aserbaidžaanis kasutatav valuuta on Aserbaidžaani manat (AZN), mis jaguneb 100 qəpikiks. See sai 1992. aastal riigi vääringuks ja asendas vana nõukogude rubla.
K: Milline institutsioon on Aserbaidžaani keskpank?
V: Aserbaidžaani keskpank on Aserbaidžaani keskpank, mis vastutab riikliku valuuta - Aserbaidžaani manat - trükkimise ja levitamise eest ning kontrollib kõiki kommertspanku.
K: Kes teenib Aserbaidžaanis oma sissetulekuid põllumajanduse kaudu?
V: Kolmandik Aserbaidžaanis elavatest inimestest teenib oma sissetulekut põllumajandusega.
K: Mitu jaotust on Aserbaidžaani manatil? V: Aserbaidžaani manatil on 100 qəpik-divisjoni.
