Absint: ajalugu, koostis ja tervisemõjud

Absint — ajalugu, koostis ja tervisemõjud: päritolu, ravimtaimed, tujon, kultuuriline pärand ja terviseriskid põhjalikus ülevaates.

Autor: Leandro Alegsa

Absint on destilleeritud kõrge alkoholisisaldusega jook. See on 45-74 mahuprotsendiline (90-148 U.S. proof) jook. See on aniisimaitseline piiritus, mis on saadud ravimtaimedest. Ürtide hulka kuuluvad Artemisia absinthium ("suur koirohi") õied ja lehed koos rohelise aniisi, magusa apteegitilliga. Traditsiooniliselt kasutatakse taimedest maitse ja aroomi saamiseks kas alustõmmist (maceration) või peent destilleerimist; tulemuseks on kompleksne segu eeterlikest õlidest (nt anetool), bitter‑molekulidest ja muudest taimsetest ühenditest, mis annavad joogile erilise lõhna ja maitseprofiili.

Värvus ja tüübid

Absint on loodusliku rohelise värvusega, kuid võib olla ka värvitu. Ajaloolises kirjanduses nimetatakse seda tavaliselt "la fée verte" (roheline haldjas). See ei ole liköör, sest traditsiooniliselt ei ole sellele lisatud suhkrut; seega on see piiritus. Rohelise tooni annab sageli klorofüll või mõnikord lisatud värvained — sõltuvalt tootmismeetodist eristatakse peamiselt kahte stiili: klaarne, värvitu "blanche" (Prantsuse keeles mõnikord "La Bleue") ning värvitud "verte". Lisaks on olemas ka nn Bohēmia‑stiilis absint, mida iseloomustavad tihti tugevamad kunstlikud maitsed ja värvid ning mõnevõrra erinev valmistustehnika.

Valmistamine ja maitse

Absinti valmistatakse peamiselt destilleeridesalkoholi koos ürtidega või destillaadi destilleerimise järel lisades taimseid infusioone. Peamised flavouritähtsad komponendid on aniis, apteegitill ja suur koirohi, aga konkreetne retsept varieerub ning tootjate vahel võib olla palju saladusi ja eri proportsioone. Mõned absindid laagerdavad või värvivad tootmise käigus, et saada rohelisem toon. Maitses domineerib aniisne magusus, sellele lisanduvad kergelt mõrkjad ja aromaatsed noodid koirohust ning vürtsikus apteegitillist. Kõrge alkoholisuhe aitab lõhnu kanduda edasi ja annab joogile soojendava järelmaitse.

Serveerimine ja rituaal

Absint on villitud kõrge alkoholisisaldusega, kuid tavaliselt lahjendatakse seda enne joomist veega. Traditsiooniline serveerimisviis hõlmab spetsiaalset absint‑lusikat (ava‑ või restiga lusikas), suhkrukuubikut ja aeglaselt tilkuvat külma vett, mis asetatakse suhkrukuubiku peale; vee lisamine põhjustab emulsiooni ja joogi hägustumise ehk "louche" nähtuse. Soovitatav segu on tavaliselt 3–5 osa vett 1 osa absinti, kuid see sõltub isiklikust eelistusest ja joogi tugevusest. Mõningad klassikalised kokteilid ja segud kasutavad absinti ka väiksemas koguses, näiteks kuulus "Death in the Afternoon" (Ernest Hemingway'ga seostatav) või Sazerac, kus absint peseb klaasi ja annab taustamaitse.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Absint pärineb Šveitsist Val-de-Travers'ist. See oli väga populaarne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Prantsusmaal. Seda jõid Pariisi kunstnikud ja kirjanikud. Romantilised assotsiatsioonid selle joogiga püsivad endiselt popkultuuris. 1900. aasta lõpus jõid prantslased aastas üle 2 miljoni liitri absinti. Aastaks 1910 oli see kogus kasvanud 36 miljoni liitrini. Ernest Hemingway, James Joyce, Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Henri de Toulouse-Lautrec, AmedeoModigliani, Pablo Picasso, Vincent van Gogh, Oscar Wilde, Aleister Crowley, Erik Satie ja Alfred Jarry olid kõik tuntud absindi joojad. Kunsti‑ ja kirjandusajaloos seostub absint tihti loovuse, boheemluse ja dekadentsiga; selle kuulsus aitas levitada ka paljusid legende ja müüte joogi ümber.

Tervisemõjud ja müüdid

Absinti on sageli peetud ohtlikuks sõltuvust tekitavaks psühhoaktiivseks narkootikumiks ja hallutsinogeeniks. Selle väidetava kahjuliku mõju eest süüdistati keemilist ühendit tujonit, mis on piiritusjoogis küll ainult jälgedes, kuid mida on selles olemas vaid vähesel määral. Suur osa 19.–20. sajandi paanikast põhines eksitustel, madala kvaliteediga alkoholi tarbimisel ja muudel sotsiaalsetel probleemidel. Tänapäeva teadusuuringud viitavad, et absindi psühhoaktiivne toime on suures osas alkoholi enda toimega seletatav ning eraldi tujoni mõjutust on oluliselt liialdatud. Kõrge alkoholi sisaldus teeb absindist siiski tugeva alkoholiallika: liigne tarbimine võib põhjustada alkoholimürgistust, sõltuvust, maksakahjustust ja muid tuntud alkoholiga seotud riske.

Tervishoiunõuanded: tarvitada mõõdukalt; vältida raseduse, imetamise, maksahaiguste või teatud ravimite kasutamise ajal; mitte juhtida autot ega tegutseda masinatega pärast tarbimist. Kui on kahtlusi või kroonilisi haigusi, konsulteerida arstiga.

Õiguslik staatus ja taaselustumine

1915. aastaks oli absint keelatud Ameerika Ühendriikides ja suures osas Euroopast, sealhulgas Prantsusmaal, Madalmaades, Belgias, Šveitsis ja Austria-Ungaris. Keelud olid osaliselt vastus avalikule pahameelele, osaliselt poliitilised ja majanduslikud. Siiski ei ole tõestatud, et see on ohtlikum kui tavaline alkohol. Hiljutised uuringud on näidanud, et absindi psühhoaktiivset mõju (peale alkoholi) on liialdatud. Absindi taaselustamine algas 1990. aastatel pärast seda, kui Euroopa Liidu kaasaegsed toidu- ja joogiseadused kõrvaldasid selle tootmise ja müügi tõkked. Sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses toodeti tosinas riigis, eelkõige Prantsusmaal, Šveitsis, Austraalias, Hispaanias ja Tšehhi Vabariigis, ligi 200 absindi kaubamärki. Tänapäeval on tööstuses palju väikseid käsitöödestilleerijaid, kes rõhutavad looduslikke koostisosi ja traditsioonilisi meetodeid.

Õiguslikult reguleerivad riigid tujoni sisaldust ja muud ohutusküsimused eri viisil: paljudes kohtades on lubatud absint, kui tujoni sisaldus on kontrollitud ja alla kehtestatud piirnormide. Seega on tänapäevane kommertsalus palju ohutum ja standardiseeritum kui varajane tööstuslikult toodetud toode.

Kokkuvõte ja praktilised nõuanded

  • Maitse ja tugevus: absint on tugeva ja iseloomulise aniisimaitsega ja kõrge alkoholiga spirit; proovides uue marki, alustada väiksema kogusega ja lahjendada vastavalt maitsele.
  • Serveeri traditsiooniliselt: külma veega ja suhkrukuubikuga, et nautida louche‑efekti ja pehmenenud aromaatset profiili.
  • Tervis ja ohutus: peamine risk on seotud alkoholi liigtarbimisega; erilist tähelepanu pöörata inimestel, kellel on terviseprobleeme või kes võtavad ravimeid.
  • Valik: otsi mainekaid tootjaid ja selget teavet koostisosade ning tujoni kohta, kui see on sinu jaoks oluline.

Absint on keeruline ja ajalooliselt rikastatud jook, mille pärand hõlmab nii loomingulist inspiratsiooni kui ka paljusid müüte. Õige teadlikkuse ja mõõduka tarbimise korral võib see olla huvitav osa aroomi‑ ja maitsekultuurist.

Klaas, mis on täidetud looduslikult värvilise verte'iga. Selle kõrval on absintilusikas.Zoom
Klaas, mis on täidetud looduslikult värvilise verte'iga. Selle kõrval on absintilusikas.

Ajalugu

Absindi täpne päritolu on teadmata. Nõgesepuu on olnud meditsiinilises kasutuses alates 1500. aastast eKr. 1797. aastal avas Henry-Louis Pernod Couvet's esimese absindi piiritusetehase nimega "Dubied Père et Fils". Aastal 1805 ehitas Pernod Prantsusmaal Pontarlier's teise piiritusetehase,

Absindi populaarsus kasvas aeglaselt. 1840. aastatel anti absintti Prantsuse sõduritele malaaria raviks. Kui sõdurid koju tagasi tulid, hakkasid nad absinti koos veega jooma. See muutus populaarseks baarides ja bistroodes. Pärast 1860. aastaid oli absint nii populaarseks muutunud, et see oli müügil enamikus kohvikutes ja kabareedes. 1880. aastateks oli hind palju langenud, turg muutus suuremaks ja absintist sai peagi Prantsusmaa jook. Aastaks 1910 jõid prantslased 36 miljonit liitrit absinti aastas.

Keeld

Absint oli sageli seotud vägivaldsete kuritegudega, mis väidetavalt selle mõju all toime pandud. Koos kõva alkoholi tarvitamise ja madala hinnaga sai absintist Prantsusmaal sotsiaalne probleem. Veinitootjate rühmitused avalikustasid sageli probleeme seoses absindiga. Ajakirjanikud süüdistasid absintit paljudes sotsiaalsetes probleemides.

1900. aastal keelustati Šveitsis absint. Absindi keelustamine kirjutati 1907. aastal pärast rahvaalgatust isegi põhiseadusse. Madalmaad keelasid absindi 1909. aastal, seejärel Ameerika Ühendriigid 1912. aastal ja Prantsusmaa 1915. aastal. Umbes samal ajal keelas selle alkoholi ka Austraalia. Pärast absindi keelustamist suurenes veini ja viski tootjate müük.

Kaasaegne taaselustamine

1990ndatel avastas üks importija, et Ühendkuningriigis ei ole absindi müüki keelavat seadust. Seda ei olnud Ühendkuningriigis kunagi keelatud. Tšehhi Vabariigis 1920. aastal asutatud Hill's Liquere'i piiritusetehas hakkas tootma Hill's Absinthi. See oli böömi stiilis absint, millega algas absindi populaarsuse taassünd.

Hispaanias ja Portugalis, kus seda jätkuvalt valmistatakse, ei ole seda kunagi keelatud. Prantsusmaa ei ole kunagi muutnud 1915. aasta seadust. Aastal 1988 võeti vastu uus seadus. See keelab ainult joogid, mis nimetavad end "absintiks", ja joogid, mis ei vasta Euroopa Liidu tujonit käsitlevatele õigusaktidele. Thujoon on kemikaal, mis arvati, et põhjustab absindi hallutsinatsiooniefekti (halva unenägu).

Madalmaades vaidlustas Amsterdami veinimüüja Menno Boorsma edukalt vana absindi keelustamise seaduse. Juulis 2004 sai absindi tootmine taas seaduslikuks.

Šveitsis kaotati absindi põhiseaduslik keeld 2000. aastal riigi põhiseaduse läbivaatamise käigus. Keeld kirjutati selle asemel tavaseadusse. Nüüd ei müüda Šveitsis mitte ainult absinti, vaid seda destilleeritakse taas selle sünnikohas Val-de-Travers'is.

Ameerika Ühendriikides on absindi keelustavaid seadusi raske mõista. Mõnes osariigis on seaduslik omada pudelit absinti, kuid mitte osta või toota seda. Absindi eksport ja import on tõenäoliselt ebaseaduslik.

Grande Wormwood, üks kolmest peamisest absindi valmistamisel kasutatavast maitsetaimest.Zoom
Grande Wormwood, üks kolmest peamisest absindi valmistamisel kasutatavast maitsetaimest.

apteegitill, mis on üks kolmest peamisest absindi valmistamisel kasutatavast maitsetaimest.Zoom
apteegitill, mis on üks kolmest peamisest absindi valmistamisel kasutatavast maitsetaimest.

Aniis, üks kolmest peamisest absindi valmistamisel kasutatavast maitsetaimest.Zoom
Aniis, üks kolmest peamisest absindi valmistamisel kasutatavast maitsetaimest.

Absindi valmistamine traditsioonilisel viisilZoom
Absindi valmistamine traditsioonilisel viisil

Absindi lusikate kollektsioon. Need on spetsiaalsed lusikad, mida kasutatakse suhkrukuubiku hoidmiseks. Suhkrule valatakse jääkülma vett, et lahjendada absintit. Pange tähele käepidemel olevat pesa, mis võimaldab lusikat turvaliselt klaasi äärele asetada.Zoom
Absindi lusikate kollektsioon. Need on spetsiaalsed lusikad, mida kasutatakse suhkrukuubiku hoidmiseks. Suhkrule valatakse jääkülma vett, et lahjendada absintit. Pange tähele käepidemel olevat pesa, mis võimaldab lusikat turvaliselt klaasi äärele asetada.

Valmistamine

Traditsiooniliselt pannakse absintit klaasi. Seejärel pannakse spetsiaalse lusikaga kaussi suhkruvorm. Suhkrule valatakse või tilgutatakse jääkülma vett, kuni jook on lahjendatud. Selle protsessi käigus muudavad vees mittelahustuvad osad vedeliku häguseks. Saadud piimjas opaalsust nimetatakse louche'iks.

Tootmine

Peamised absindi valmistamiseks kasutatavad maitsetaimed on roheline aniis, florentsia apteegitill ja suur koirohi, mida sageli nimetatakse "pühaks kolmainsuseks". Võib kasutada ka paljusid teisi maitsetaimi, nagu iisop, meliss, tähtaniis, väike koirohi (Artemisia pontica ehk Rooma koirohi), inglijuur, magus lipp, diktüüni lehed, koriander, veronika, kadakas, muskaatpähkel ja mitmesugused mägikõrvitsad.

Esmalt leotatakse maitsetaimi, mida nimetatakse "leotamiseks". Destilleerimise käigus lisatakse kuumust, mis ekstraheerib puhta vedeliku. Nõgespuu, aniis ja apteegitillist saadakse värvitu vedelik ehk destillaat, mille alkoholisisaldus on umbes 72%. Destillaadi võib villida klaarasse, et saada Blanche või la Bleue absinthe'i. Teises etapis võib vedelikule lisada värvi, kasutades kunstlikke või looduslikke värvaineid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on absint?


V: Absint on destilleeritud, kõrge alkoholisisaldusega jook, mille aniisimaitseline piiritus on saadud ravimtaimedest, sealhulgas Artemisia absinthium'i ("suur ussis") õitest ja lehtedest, koos rohelise aniisi, magusa apteegitilliga. See võib olla looduslikult rohelist värvi või värvitu.

K: Kui tugev on absint?


V: Absindi alkoholisisaldus on 45-74 mahuprotsenti (90-148 USA tõenduspunkti).

K: Kust on absint pärit?


V: Absint pärineb Val-de-Traversist, Šveitsist.

K: Millal oli see populaarne?


V: Absint oli väga populaarne 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Prantsusmaal, eriti Pariisi kunstnike ja kirjanike seas.

K: Kas oli mingeid tõendeid, mis viitasid sellele, et absintil oli ohtlik mõju?


V: Väidetava kahjuliku mõju eest süüdistati keemilist ühendit tujonit, mis on piiritusjoogis küll ainult jälgedes, kuid ei ole siiski tõestatud, et see oleks ohtlikum kui tavaline piiritusjook. Hiljutised uuringud on näidanud, et need psühhoaktiivsed mõjud olid liialdatud.

K: Millal see keelustati?


V: 1915. aastaks oli absint keelatud Ameerika Ühendriikides ja suures osas Euroopast, sealhulgas Prantsusmaal, Madalmaades, Belgias, Šveitsis ja Austria-Ungaris.

K: Kas absint on nüüdseks taaselustatud?


V Jah - absindi taaselustamine algas 1990ndatel aastatel pärast seda, kui Euroopa Liidu kaasaegsed toidu- ja joogiseadused kõrvaldasid selle tootmise ja müügi tõkked; 21. sajandi alguseks toodeti mitmes riigis, näiteks Prantsusmaal, Šveitsis, Austraalias, Hispaanias ja Tšehhi Vabariigis, peaaegu 200 kaubamärki.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3