Tule kontrollimine varajaste inimeste poolt

Tõendid

Ida-Aafrika

Varaseimad tõendid inimeste tule kasutamisest pärinevad paljudest Ida-Aafrika arheoloogilistest leiukohtadest, nagu Chesowanja Baringo järve lähedal, Koobi Fora ja Olorgesailie Keenias. Chesowanja leiukohtadest on leitud punased savikillud, mis on teadlaste hinnangul 1,42 miljoni aasta vanused. Teadlased kuumutasid kohapeal mõned killud uuesti ja leidsid, et savi peab olema kuumutatud 400 °C-ni, et see kõveneks.

Koobi Foras on arheoloogilised leiukohad, kus on tõendeid tule kontrollimisest Homo erectuse poolt 1,5 miljonit aastat tagasi, kusjuures setted on punastunud, mis võib tuleneda ainult kuumutamisest 200-400 °C juures. Kenyas Olorgesailie's asuvas leiukohas on tulekahjulaadne süvend. Leiti väga pisikest süsi, kuid see võis pärineda looduslikust võsatulest.

Etioopias Gadebis leiti leiukohast 8E keevitatud tuffi fragmente, mis näisid olevat põlenud, kuid kivimite uuesti põletamine võis toimuda lähedalasuvate vulkaanide purskamise tõttu. Neid on leitud H. erectus'e poolt valmistatud Acheulea-aegsete esemete hulgast.

Keskmises Awashi jõe orus leiti koonusekujulisi punaka savi süvendeid, mis võisid tekkida temperatuuril 200 °C. Need tunnused on arvatavasti põletatud puukännud, nii et nad oleksid elupaigast eemal põlenud. "Awashi orus" leidub ka põletatud kive, kuid ka vulkaaniline keevitatud tuff on selles piirkonnas.

Lõuna-Aafrika Vabariik

Varaseimad kindlad tõendid inimese tulejuhtimise kohta leiti Swartkransist Lõuna-Aafrikas. Acheule'i tööriistade, luust tööriistade ja luude hulgast leiti palju põletatud luid, millel olid hominidide poolt tehtud lõikemärgid. Selles leiukohas on ka mõned varaseimad tõendid H. erectus'e lihasöömise kohta. Lõuna-Aafrikas asuvas Hearths Cave's on põletatud ladestusi, mis on dateeritud ajavahemikku 0,2-0,7 mya, nagu ka paljudes teistes kohtades, näiteks Montagu Cave'is (0,058-0,2 mya ja Klasies River Mouth'is (0,12-0,13 mya.

Kõige võimsamad tõendid pärinevad Kalambo Fallsist Sambias, kus on leitud palju inimeste tule kasutamisega seotud asju, nagu söestunud puit, süsi, punetunud alad, söestunud rohutüved ja taimed ning puust tööriistad, mis võivad olla tulest kõvenenud. Koha dateeriti radiosüsiniku dateerimise abil 61 000 BP ja 110 000 BP aminohapete rassemiseerimise abil.

Tuld kasutati silikoonkivide kuumutamiseks, et suurendada nende tööd, enne kui nad Stillbay kultuuris tööriistadeks töödeldi. See vihje näitab seda mitte ainult Stillbay leiukohtade puhul, mis pärinevad 72 000 BP, vaid leiukohtade puhul, mis võivad olla nii vanad kui 164 000 BP.

Muutused käitumises

Oluline muutus inimeste käitumises toimus tänu nende kontrollile tule ja tulest lähtuva valguse üle. Tegevus ei piirdunud enam ainult päevase valguse ajal. Mõned imetajad ja hammustavad putukad väldivad tuld ja suitsu. Tuli tõi kaasa ka parema toitumise keedetud valkude kaudu.

Richard Wrangham Harvardi ülikoolist väidab, et taimse toidu keetmine võis põhjustada aju suurenemise, sest see muutis tärkliserikkas toidus sisalduvad keerulised süsivesikud kergemini seeditavaks. See võimaldas inimestel toidust rohkem kaloreid omastada.

Muudatused dieedis

Stahl arvas, et kuna mõned taimeosad, nagu toores tselluloos ja tärklis, on kuumtöötlemata kujul raskesti seeditavad, ei kuulunud need tõenäoliselt hominidide toiduvalikusse enne, kui tulekahju oli võimalik kontrollida. Nende osade hulka kuuluvad varred, küpsed lehed, laiendatud juured ja mugulad. Selle asemel koosnes toitumine taimede osadest, mis koosnesid lihtsamatest suhkrutest ja süsivesikutest, nagu seemned, õied ja viljad. Teine probleem oli see, et mõned seemned ja süsivesikute allikad on mürgised. Tsüanogeensed glükosiidid, mis on muu hulgas linaseemnetes, maniokkas ja maniokkis, muudetakse keetmise teel mürgistusest vabaks. H. erectus'e hambad ja hammaste kulumine peegeldavad selliste toitude nagu kõva liha ja krõbedate juurviljade tarbimist.

Liha küpsetamine, nagu võib näha põletatud ja mustaks läinud imetajate luudest, muudab liha kergemini söödavaks. Samuti on valkudest kergem saada toitaineid, sest liha ise on kergemini seeditav. Keedetud liha seedimiseks kulub vähem energiat kui toore liha puhul ning keetmine želatiinistab ka kollageeni ja muud sidekude, see "avab tihedalt kootud süsivesikute molekulid kergemaks imendumiseks". Keetmine tapab ka parasiidid ja toidumürgitusbakterid.