Keskmine teekond: Atlandi orjakaubanduse orjade transport Ameerikasse
Keskmine teekond — põhjalik ülevaade Atlandi orjakaubanduse Lähisõidust: orjade julm transport Ameerikasse, inimkannatused ja ajaloolised tagajärjed.
Lähisõit (tuntud rahvusvahelises kirjanduses kui "Middle Passage") oli Atlandi orjakaubanduse keskne etapp, mille käigus Aafrika orjad toodi orjalaevadega Ameerikasse. See reis toimus peamiselt 16.–19. sajandil osana nii‑öelda kolmnurkkaubandusest: Euroopast läksid kaupu Aafrikasse, Aafrikast toodi inimesi Ameerikasse ja Ameerikast viidi saadusi (nt suhkur, kohv, puuvill) Euroopasse. Miljoneid Aafrika inimesi sunniti selle Lähisõidu kaudu rännakule ja sattusid Ameerika kolonistide tööjõuna.
Reisi tingimused ja suremus
Orjalaevadel valitsesid äärmiselt räpased, ülekoormatud ja vägivallalised tingimused. Reisijad olid sageli käsitsi aheldatud, paigutatud kitsastesse kambritesse või alumistesse laevaluukidesse, kus puudus korralik ventilatsioon, puhastusvõimalused ja piisav toit ning vesi. Sellised olud soodustasid haigestumist ning kiire levikuga nakkushaigusi (nt kolera, düsenteeria, tuberkuloos). Lisaks põhjustasid hukkumisi alatoitumus, muu julm kohtlemine, enesetapud ja organiseeritud vägivald.
Uurimused näitavad, et umbes 15% orjadest suri Lähisõidu ajal laeval. Veelgi rohkem inimesi hukkus juba Aafrikas vangi võtmise, üleandmise ja paigutamise käigus – sageli rünnakutes, pikaajalisel kokkupuutel piiratud rajatistes (nt orjalinnused) ning sundmarsidel sadamate juurde. Paljud orjakaupmehed ja vahendajad kasutasid vägivalla ning haiguste leviku tõttu meetodeid, mis suurendasid suremust enne laevalahkumist. Ajaloolased arvavad, et Lähisõitude käigus võis hukkuda kuni kaks miljonit aafriklast, kuigi täpsed arvud varieeruvad sõltuvalt allikast ja arvutusmeetodist. Samal ajal jäi Ameerikasse kohale jõudnute arvuks hinnanguliselt umbes 9,4 kuni 12 miljonit inimest.
Miks suri nii palju inimesi?
- Ülerahvastatus: laevad paigutati maksimaalse kasulikkuse nimel – inimestele jäi vähe ruumi liikumiseks või magamiseks;
- Haigused: nakkused levisid kiiresti kehvades hügieenioludes;
- Toit ja vesi: napp tarbija- ja joogivarustus põhjustas alatoitumist ning dehüdratsiooni;
- Vägivald ja väärkohtlemine: hukkamised, karistused ja tööjõu „valdamiseks” kasutatud vägivald lisasid suremusele;
- Psyhho‑emotsionaalne trauma: sundimine, peredest rebimine ja lootuse puudumine viis sageli enesetappudeni või kaotatud elujõuni.
Sihtkohad ja järelmõjud
Enamik orjusena Ameerikasse toodud inimesi suunati kariburi saartele (nt Jamaica, Barbados), Brasiiliasse ja Põhja‑Ameerika lõunaosadesse (suur suhkru‑ ning later puuvilla‑ ja kanepitootmine). Orjade töö ja kahjutegurid aitasid kujundada kolonialistlikku majandusmudelit ning jätsid püsivaid demograafilisi ja kultuurilisi muutusi nii Aafrikas kui Ameerikas.
Orjade kannatused ja suur kaotuste määr mõjutasid Aafrika kogukondi: meeste ja naiste eemaldamine tõi kaasa tööjõuprobleeme, sotsiaalseid pingeid, sõjalisi konflikte ja pikaajalisi demograafilisi muutusi. Samal ajal tekitas orjakaubandus Ameerikas sügavaid sotsiaalseid jälgi — rassiline segregatsioon, diskrimineerimine ja kultuuriline diasporale mõju on tunda tänapäevani.
Vastupanu ja mälestamine
Teel toimusid ka vastuhakud: orjad organiseerisid laevarevolte, keeldusid söömisest, teostasid enesetappe ja püüdsid põgeneda sadamates. Need aktid olid sageli meeleheitel, kuid tähtsad vastupanu vormid, mis demonstreerisid inimeste tahtmist vabaduse järele.
Tänapäeval on Lähisõidul ja Atlandi orjakaubandusel mälestusväärtuslikke ning uurimusi selgitavaid rolle: ajaloolased, aktivistid ja kogukonnad töötavad selle nimel, et dokumenteerida kannatusi, mõista süsteemi mõju ja hoida mälestust elus. Teema on oluline osa mitmete riikide minevikuanalüüsist ning rahvusvahelisest õigusteadlikkusest inimõiguste ja orjanduse pärandi osas.
NB: statistilised hinnangud põhinevad erinevatel ajaloolistel uuringutel ja arvestusviisidel; numbrid võivad eri allikates erineda.
Orjalaeva mudel, mis on eksponeeritud Ameerika Riiklikus Ajaloomuuseumis (Smithsonian Institution)
Kolmnurkne kaubandus
Atlandi orjakaubandusel oli kolm erinevat osa. Selle tõttu nimetati seda "kolmnurkkaubanduseks". Middle Passage sai oma nime sellepärast, et see oli kolmnurkkaubanduse keskmine osa. Atlandi orjakaubanduse kolm osa olid:
(1) Euroopast Aafrikasse
Laevad tõid Euroopast Aafrikasse relvi, püssirohtu, riiet, rummi ja tööstuskaupu. Aafrikas kaubeldi nende asjadega aafriklaste vastu, kes olid ostetud orjadeks või röövitud.
(2) Aafrikast Ameerikasse (Lähisõit)
Aafrika orjad toodi Ameerikasse orjalaevadel. Seal müüdi nad orjadena või kaubeldi tooraine, näiteks suhkru, tubaka ja puuvilla vastu, mida teised orjad olid valmistanud.
(3) Ameerikast Euroopasse
Need toorained saadeti Euroopasse, kus neist valmistati asju. Seejärel algaks kolmnurkkaubandus uuesti. Näiteks puuvillast valmistatakse riideid. Seda kangast saaks seejärel saata Aafrikasse, et kaubelda rohkemate orjade vastu.
Orjade teekond
Pärast röövimist sunniti Aafrika orjad tavaliselt jalgsi Lääne-Aafrika rannikul asuvatesse kindlusesse. Seal müüdi nad Euroopa ja Ameerika orjakaupmeestele. Nad võisid nendes kindluses, mis olid nagu vanglad, oodata kuid enne orjalaevade saabumist.
Seejärel pakiti orjad orjalaevadele. Sageli pakiti nad võimalikult tihedalt kokku. (Kuulus joonis paremal näitab, kui tihedalt orjad mõnel orjalaeval kokku pakiti.) Meesorjad aheldati sageli pahkluude külge. Mõnikord lubati orjadel päeva jooksul ringi liikuda, kuid paljudel laevadel hoiti orjad kogu reisi vältel aheldatuna.
Sõltuvalt ilmastikuoludest võib laevasõit läbi Lähisõitude võtta aega üks kuni kuus kuud. Aja jooksul said orjalaevad reisi kiiremini läbida. sajandi alguses kestis reis keskmiselt paar kuud. Kuid 19. sajandil läbisid paljud orjalaevad Lähisõitu vähem kui kuue nädalaga.
Elutingimused
Tavaliselt koheldi orjasid Keskmise Passage'i ajal kohutavalt. Orje ei peetud inimesteks. Neid peeti "kaubaks" või "kaubaks" - asjadeks, mida saab osta ja müüa.
Orjeid toideti Lähisõidu ajal väga vähe. Parimad orjalaevad toitsid orje oadega, maisiga, jamssiga, riisiga ja palmiõliga. Siiski ei söödetud orje alati iga päev. Kui meremeestele ja orjadele polnud piisavalt toitu, sõid meremehed kõigepealt ja orjad võisid jääda ilma toidust. Mõnel orjalaeval ei antud haigetele orjadele üldse toitu. Paljud orjad surid Lähisõitude ajal nälga ja dehüdratsiooni tõttu (kuna neil ei olnud piisavalt vett).
Orjade elutingimused orjalaevadel olid kohutavad. Haigused levisid väga kiiresti, sest orjad olid nii tihedalt koos ja kuna puudusid sanitaarseadmed. Kõige levinumad haigused olid düsenteeria, skorbuut, rõuged, süüfilis ja leetrid. Paljud orjad surid Lähisõitude ajal haigustesse. Pikematel reisidel suri veelgi rohkem inimesi, sest seal oli vähem toitu ja vett (seetõttu olid düsenteeria ja skorbuut sagedasemad). Samuti muutusid paljud orjad liiga masendavaks, et süüa.
Orjad said sageli karistada, kui nad ei järginud meremeeste käske või kui nad tundusid kuidagi sõnakuulmatud. Näiteks võidi peksta või piitsutada orje, kes olid liiga masendunud või haiged, et süüa. Kõige hullemalt karistati orje, kes püüdsid mässata (võidelda vastu). Näiteks üks orjalaeva kapten karistas orja, kes üritas mässata, tapmisega; seejärel sundis ta kahte teist orja tema südant ja maksa sööma.
Nais- ja lapsorjad vägistasid või kuritarvitasid meremehed neid sageli seksuaalselt.
Joonis Atlandi orjakaubanduse aegsest orjalaevast, mida nimetatakse "Brookes'i" orjalaevaks. (Alamkoja alamkoja erikomisjonile 1790. ja 1791. aastal esitatud tõendite kokkuvõttest).
Osalejad
Lähisõidus ja kolmnurkkaubanduses osalesid paljud erinevad inimesed.
Euroopa võimud
Orjakaubandust kontrollisid peamiselt Euroopa riigid, mis olid tol ajal väga võimsad. Nende riikide hulka kuulusid:
Orjakaubanduses osalesid ka Põhja-Ameerika, Brasiilia ja Kariibi mere piirkonna orjakaupmehed.
Erinevatel aegadel olid erinevad riigid orjakaubanduses võimsamad. Näiteks kakssada aastat, aastatel 1440-1640, kontrollis Portugal enamikku orjakaubandusest. Aja jooksul muutus aga jõudude tasakaal Euroopas. 18. sajandiks oli Briti impeerium palju võimsam. Kui 18. sajandil toodi üle Lähisõitude 6 miljonit aafriklast, siis Briti orjapidajad vedasid neist peaaegu 2,5 miljonit.
Aafriklased
Enamik Aafrika orjadest oli pärit kaheksast erinevast piirkonnast:
- Senegambia (praegu Senegal ja Gambia);
- Ülem-Guinea;
- Tuulerannik (praegu Elevandiluurannik);
- Kuldrannik (praegu Ghana);
- Benini laht;
- Biafra laht Aafrika läänerannikul;
- Lääne-Kesk-Aafrika ja;
- Kagu-Aafrika
Orjakaupmehed
Orjakaubandus oli orjakaupmeestele väga tulutoov. sajandi lõpus võis tugeva meesorja müüa umbes 600-1500 dollari eest (mis on tänapäeval USA dollarites umbes 9000-15 000 dollarit). Seetõttu muutus Aafrikas inimeste röövimine ja nende müümine orjaks üha populaarsemaks. Ajaloolased arvavad, et Aafrika sõjapealikud, kuningad ja eraõiguslikud inimröövijad - nii eurooplased, ameeriklased kui ka aafriklased - osalesid kõik inimeste röövimisel orjusse.
Fotogalerii
· 
Rühm mehi, naisi ja lapsi, keda viiakse orjakaupmeestele müümiseks.
· 
Auguste François Biard'i "Orjakaubandus" (Orjad Aafrika läänerannikul)
· 
Orjalaeva Brookes plaan, mis näitab, kui tihedalt olid orjad laeva pakitud.
· 
Illustratsioon sellest, kui rahvarohke see oli paljudel orjalaevadel
· 
Suure neljatasandilise orjalaeva joonis
· 
J.M.W. Turneri maal surnud ja surevatest orjadest, kes visatakse merre.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Keskpaik?
V: Lähisõit oli Atlandi orjakaubanduse osa, kus Aafrika orjad toodi orjalaevadega Ameerikasse.
K: Kui palju aafriklasi veeti Lähisõitude kaudu Ameerikasse?
V: Lähisõitude kaudu veeti Ameerikasse miljoneid Aafrika inimesi.
K: Mis juhtus orjastatud inimestega orjalaevadel toimuva reisi ajal?
V: Orjastatud inimesi koheldi orjalaevadel nii halvasti, et umbes 15% neist suri Keskmise reisi ajal. Veelgi rohkem hukkus enne Aafrikast lahkumist, kui orjakaupmehed püüdsid neid röövida ja orjalaevadele sundida.
Küsimus: Kui palju aafriklasi on hinnanguliselt selle reisi ajal surnud?
V: Ajaloolased arvavad, et Lähisõidus hukkus kuni kaks miljonit aafriklast.
K: Kui paljud Aafrika inimesed jäid ellu ja jõudsid Ameerikasse orjatena?
V: Kuskil 9,4-12 miljonit Aafrika inimest jäid ellu ja jõudsid Ameerikasse orjadena.
K: Mis juhtus enne Aafrikast lahkumist nendega, kes ei jäänud ellu?
V: Enne Aafrikast lahkumist tapsid orjakaupmehed mõned orjastatud isikud, kui neid rööviti ja sunniti orjalaevadele.
Otsige