Matteuse passioon: Johann Sebastian Bachi suurim kooriteos ja selle tähendus
Sügav ja emotsionaalne ülevaade Johann Sebastian Bachi Matteuse passioonist — teose muusikaline suurus, kooriline ülesehitus ja kultuuriline tähendus.
Matteuse passioon (saksa keeles Matthäuspassion) on Johann Sebastian Bachi kirjutatud muusikateos. Selle sõnad jutustavad Jeesuse ristisurma lugu, mis on jutustatud Piibli Matteuse raamatu 26. ja 27. peatükis. Teos on mõeldud koorile, soolohäältele ja orkestrile. Nii koor kui ka orkester on jagatud kahte ossa: Koor 1 ja koor 2, orkester 1 ja orkester 2.
Sõnad on pärit Piiblist ja luuletaja Picanderilt. Ka teised heliloojad on kirjutanud teoseid Matteuse passiooni nime all, kõige kuulsam neist on Heinrich Schütz. Paljud muusikud peavad aga Bachi Matteusepassio suurimaks kooriteoseks, mis on kunagi kirjutatud. Kaks teist väga suurt Bachi kooriteost on tema Johannese passioon ja h-moll missat.
Ajaloost ja esiettekanne
Matteuse passioon (BWV 244) valmis Leipzigis 1720. aastate teisel poolel ja eeldatavasti esiettekandeks peetakse Good Friday (suur reede) jumalateenistust 1727. aastal St. Thomas'i kirikus (Thomaskirche) Leipzigis. Bach töötas teosega ja täiustas seda ka hiljem; tema passioonide esitus oli seotud liturgilise kontekstiga — teose kaks osa jäid tavaliselt vaheajaga seoses jutluse ümber.
Koosseis ja vorm
Teos on erakordselt suur ja mahukas: selle esitamiseks on vaja mitut soolo- ja koorihäält ning kahte orkestrit. Peamised tunnusjooned:
- Topeltkoor ja topeltorkester — kaks sõltumatut koori ja orkestrit võimaldavad antiteetilisi vastasseise ja polüfoonilist mängu.
- Soolod — oluline roll on evangeelistil (tenor), kes räägib sündmuste aab, ja Christusel (bass), lisaks on ariad ja recitativod ette nähtud sopranile, altool, tenorile ja bassile.
- Harmooniline ja dramaturgiline vaheldus — puhast tekstijärgset jutustust vahelduvad meditatsioonilised ariad ja lihtsad luterlased koraalilõigud (kõrgendavad publikuga jagatud usulist refleksiooni).
- Instrumentatsioon — kahele orkestrile lisaks continuo; esile tõstetud on erilised obligato-instrumendid erinevates aariates, mis annavad iseloomu ja värskuse.
Sõnad ja teksti autor
Libreto on koostatud Piibli tekstist (Matteuse evangeelium) ja kirjanik-poeet Picanderi (Christian Friedrich Henrici) luulelisest kommentaarist. Bach kombineerib otsetõlke evangeeliumist, liturgilisi koraale ning contemporary-luuletusi, luues teatrilise, kuid samas sügavalt usulise terviku, mis juhib kuulajaid sündmuse narratiivsest kirjeldusest isikliku meditatiivse kogemuseni.
Muusikaline ja usuline tähendus
Matteuse passioon loetakse paljude muusikute ja teadlaste poolt Bachi suurimaks kooriteoseks tegijate hulka selle arhitektuurilise ulatuse, emotsionaalse sügavuse ja liturgilise tähenduse tõttu. Teos ühendab dramaatilise kirjelduse, moraalse ja usulise refleksiooni ning rahvakoraali elemente viisil, mis mõjutab nii kõrvu kui ka südant.
Esituse pärand ja mõju
Pärast Bachi elu jäi palju tema suurteostest unustusse 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul. Ernstiliikuv pöördepunkt oli Felix Mendelssohni 1829. aasta osaliselt taastatud esitlus, mis aitas Bachit ja tema suurteoseid taasavastada. Tänapäeval on Matteuse passioon nii kontserdi- kui ka liturgilise esituse repertuaaris, seda tõlgendatakse nii traditsiooniliste kooride ja orkestritega kui ka ajaloolise esituse praktikate kaudu.
Praktilisi märkusi
Esitused kestavad tavaliselt mitu tundi (olenevalt tempodest ja pausidest umbes 2,5–3,5 tundi). Tekst on saksa keeles ja teos nõuab nii suurepärast lauljate kui ka muusikute oskust emotsionaalse ning dramaturgilise pidevuse säilitamiseks.
Kuigi teised heliloojad nagu Heinrich Schütz on samuti kirjutanud Matteuse-passioone, eristub Bachi teos oma mahukuse, tekstilise mitmekihilisuse ja muusikalise sügavuse poolest ning on jätnud püsiva jälje sakraalsele muusikale ja kooritraditsioonile.
Bach umbes 1750
Ajalugu
Traditsioon, mille kohaselt lauldakse Jeesuse kannatuste lugu pühade nädala ajal (nädal enne lihavõtteid), ulatub mitusada aastat tagasi, mil preester laulis seda lugu, selle asemel et seda rääkida. Hiljem kujunes välja traditsioon, et seda lauldakse koori poolt. Barokiajastul kujunes välja passioonioratoorium. Bachi 1727. aastal kirjutatud Matteuse passioon on selle traditsiooni kuulsaim teos. Tõenäoliselt esitati see esmakordselt 1727. aasta suurel reedel (11. aprillil) Leipzigi Thomaskirches, kus Bach oli kapellmeister. Aastaks 1736 tegi ta sellesse mõned muudatused ja esitas seda uuesti 30. märtsil 1736. Pärast seda unustati see peaaegu täielikult, kuni kaua pärast Bachi surma. Isegi Bachi muusika üldiselt unustati enamiku inimeste poolt. 1829. aastal avastas helilooja Felix Mendelssohn Matteuse passiooni muusika ja otsustas selle lühiversiooni Berliinis esitada. See muutus kohe publiku seas äärmiselt populaarseks ja sellest ajast alates on Bach jäänud alati tunnustatud kui üks suurimaid heliloojaid.
Muusika
Bachi "Matteuse passiooni" sõnad on osaliselt võetud otse Piiblist (Matteuse evangeeliumi peatükid 26-27) ja osaliselt luuletaja Picanderi väljamõeldud. Piiblisõnu kasutatakse põhiloo jutustamiseks. Neid laulab retsiitatiivile (kõnerütmiline muusika) tenorsolist, keda nimetatakse evangelistiks (Matteus oli "evangelist", sest ta kuulutas Jeesuse sõnumit). Jeesuse öeldud sõnu laulab bariton- või bassisolist. Evangelisti saadab continuo (orel ja tšello, kontrabass või fagott). Jeesust saadavad keelpillid.
Retsitatiivide vahel on aariad, mida laulab üks neljast solistist: sopran, alt, tenor ja bass. Ariadel on sageli sissejuhatav osa, mida nimetatakse "arioso", mis muusikastiili poolest on midagi retsiitatiivi ja aaria vahepealset. Aariaid saadab orkester, sageli mängib üks instrument tähtsat soolo. Arioso ja aaria sõnad kommenteerivad loos toimuvat ja kirjeldavad inimeste mõtetes toimuvat.
Kahelaadseks jaotatud koor ("topeltkoor") laulab mõned osad, milles nad esindavad loo rahvahulka. Mõned neist taktidest, nagu näiteks algusosa, on üsna pikad, teised aga väga lühikesed. Mõnes neist osadest on laulusolist ja koor kommenteerib seda, mida solist laulab. Lisaks põhikoorile on väike koor, kes laulab esimese osa ajal muusika peal koorilaulu (seda nimetatakse "ripieno"). Mõnikord kasutatakse selleks poistekoori.
On ka mitu koorilaulu, mida laulab kogu koor. Need on nagu hümnilaulud. On tõenäoline, et Bachi ajal oleks kogudus neid laulnud, sest need olid koorilaulud, mida sageli lauldi jumalateenistustel.
Mõne kooriosa ajal on väga väikesed lõigud soolohäälele. Need esindavad ühte inimest rahvahulgast. Neid võivad laulda koori solistid. Nii on lisaks Jeesusele väikesed osad Juudasele, Peetrusele, kahele ülempreestrile, Pontius Pilaatusele, Pilaatuse naisele, kahele tunnistajale ja kahele antsillae'le (teenijale). Neid väikseid osi võivad laulda erinevad solistid, kuid mõnes ettekandes võib üks solist (kes võib ka aariaid laulda) võtta mitu neist osadest.
Nende muusikaliste passioonide traditsioonis ei mainita ülestõusmist üldse. Lugu lõpeb sellega, et koor valab pisaraid pärast Jeesuse surmamist.
Orkestri instrumentideks on keelpillid (viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid), orelid (üks igale koorile), kaks flööti, kaks oboed ja fagott. Orkester I mängib koos kooriga I ja orkester II mängib koos kooriga II. On ka mõned lisainstrumendid: kaks plokkflööti, kolm erinevat oboetüüpi ja viola da gamba.
Bachi "Matteuse passioon" kestab peaaegu 3,5 tundi, kui seda esitatakse ilma kärpimata. See on jagatud kaheks osaks. Iga osa vahel on tavaliselt pikk paus, et muusikud ja publik saaksid enne teise osa jaoks värskendatult tagasi tulla.
Matteuse passioon ja Johannese passioon on mõlemad väga suured teosed. Nad on erineva iseloomuga. Johannese passioon on väga dramaatiline, nautides loo dramaatilisust. Matteuse passioon on leebem ja mõtlikum, kuigi ka selles on dramaatilisi hetki.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas Püha Matteuse passiooni?
V: Johann Sebastian Bach komponeeris Matteuse passiooni.
K: Mis lugu jutustab Matteuse passioon?
V: Matteuse passioon jutustab Jeesuse ristisurma lugu, nagu see on kirjas Matteuse raamatus Piiblis.
K: Mis tüüpi muusikaline kompositsioon on Matteuse passioon?
V: "Matteuse passioon" on muusikaline kompositsioon koorile, soolohäältele ja orkestrile.
K: Kuidas on koor ja orkester Matteuse passioonis jaotatud?
V: Nii koor kui ka orkester on jagatud kahte ossa: koor 1 ja koor 2 ning orkester 1 ja orkester 2.
K: Kust on võetud sõnad Matteuse passioonis?
V: Matteuse passiooni sõnad on pärit Piiblist ja luuletaja Picanderilt.
K: Kes on veel kirjutanud teoseid, mille nimi on Matteuse passioon?
V: Ka teised heliloojad, sealhulgas Heinrich Schütz, on kirjutanud teoseid, mille nimi on Matteuse passioon.
K: Mida peavad paljud muusikud suurimaks kooriteoseks, mis on kunagi kirjutatud?
V: Paljud muusikud peavad Bachi Matteuse passiooni tema Johannese passiooni ja h-moll-messi kõrval suurimaks kooriteoseks, mis on kunagi kirjutatud.
Otsige