Matteuse passioon (saksa keeles Matthäuspassion) on Johann Sebastian Bachi kirjutatud muusikateos. Selle sõnad jutustavad Jeesuse ristisurma lugu, mis on jutustatud Piibli Matteuse raamatu 26. ja 27. peatükis. Teos on mõeldud koorile, soolohäältele ja orkestrile. Nii koor kui ka orkester on jagatud kahte ossa: Koor 1 ja koor 2, orkester 1 ja orkester 2.

Sõnad on pärit Piiblist ja luuletaja Picanderilt. Ka teised heliloojad on kirjutanud teoseid Matteuse passiooni nime all, kõige kuulsam neist on Heinrich Schütz. Paljud muusikud peavad aga Bachi Matteusepassio suurimaks kooriteoseks, mis on kunagi kirjutatud. Kaks teist väga suurt Bachi kooriteost on tema Johannese passioon ja h-moll missat.

Ajaloost ja esiettekanne

Matteuse passioon (BWV 244) valmis Leipzigis 1720. aastate teisel poolel ja eeldatavasti esiettekandeks peetakse Good Friday (suur reede) jumalateenistust 1727. aastal St. Thomas'i kirikus (Thomaskirche) Leipzigis. Bach töötas teosega ja täiustas seda ka hiljem; tema passioonide esitus oli seotud liturgilise kontekstiga — teose kaks osa jäid tavaliselt vaheajaga seoses jutluse ümber.

Koosseis ja vorm

Teos on erakordselt suur ja mahukas: selle esitamiseks on vaja mitut soolo- ja koorihäält ning kahte orkestrit. Peamised tunnusjooned:

  • Topeltkoor ja topeltorkester — kaks sõltumatut koori ja orkestrit võimaldavad antiteetilisi vastasseise ja polüfoonilist mängu.
  • Soolod — oluline roll on evangeelistil (tenor), kes räägib sündmuste aab, ja Christusel (bass), lisaks on ariad ja recitativod ette nähtud sopranile, altool, tenorile ja bassile.
  • Harmooniline ja dramaturgiline vaheldus — puhast tekstijärgset jutustust vahelduvad meditatsioonilised ariad ja lihtsad luterlased koraalilõigud (kõrgendavad publikuga jagatud usulist refleksiooni).
  • Instrumentatsioon — kahele orkestrile lisaks continuo; esile tõstetud on erilised obligato-instrumendid erinevates aariates, mis annavad iseloomu ja värskuse.

Sõnad ja teksti autor

Libreto on koostatud Piibli tekstist (Matteuse evangeelium) ja kirjanik-poeet Picanderi (Christian Friedrich Henrici) luulelisest kommentaarist. Bach kombineerib otsetõlke evangeeliumist, liturgilisi koraale ning contemporary-luuletusi, luues teatrilise, kuid samas sügavalt usulise terviku, mis juhib kuulajaid sündmuse narratiivsest kirjeldusest isikliku meditatiivse kogemuseni.

Muusikaline ja usuline tähendus

Matteuse passioon loetakse paljude muusikute ja teadlaste poolt Bachi suurimaks kooriteoseks tegijate hulka selle arhitektuurilise ulatuse, emotsionaalse sügavuse ja liturgilise tähenduse tõttu. Teos ühendab dramaatilise kirjelduse, moraalse ja usulise refleksiooni ning rahvakoraali elemente viisil, mis mõjutab nii kõrvu kui ka südant.

Esituse pärand ja mõju

Pärast Bachi elu jäi palju tema suurteostest unustusse 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul. Ernstiliikuv pöördepunkt oli Felix Mendelssohni 1829. aasta osaliselt taastatud esitlus, mis aitas Bachit ja tema suurteoseid taasavastada. Tänapäeval on Matteuse passioon nii kontserdi- kui ka liturgilise esituse repertuaaris, seda tõlgendatakse nii traditsiooniliste kooride ja orkestritega kui ka ajaloolise esituse praktikate kaudu.

Praktilisi märkusi

Esitused kestavad tavaliselt mitu tundi (olenevalt tempodest ja pausidest umbes 2,5–3,5 tundi). Tekst on saksa keeles ja teos nõuab nii suurepärast lauljate kui ka muusikute oskust emotsionaalse ning dramaturgilise pidevuse säilitamiseks.

Kuigi teised heliloojad nagu Heinrich Schütz on samuti kirjutanud Matteuse-passioone, eristub Bachi teos oma mahukuse, tekstilise mitmekihilisuse ja muusikalise sügavuse poolest ning on jätnud püsiva jälje sakraalsele muusikale ja kooritraditsioonile.