Charles Ives

Life

Varasemad aastad

Charles Ives sündis Danburys, Connecticutis. Tema isa George Ives oli USA armee orkestrijuht Ameerika Ühendriikide kodusõjas. Tema ema oli laulja. Tema isa õpetas talle palju muusikat ja julgustas teda katsetama uute helidega. Lisaks sellele, et ta õpetas talle kontrapunkti ja tutvustas talle J. S. Bachi muusikat, treenis ta oma poja muusikalist kõrva, lastes tal laulda muusikat ühes toonis, samal ajal kui ta mängis saatelugu teises toonis. Sel moel harjutas noor Charles kaasaegseid helisid, mis erinesid üsna palju traditsioonilisest, romantilisest muusikast. Charles kuulas Danbury linnaväljakul ka oma isa marssimisorkestrit ja teisi orkestreid, mis mängisid teisel pool väljakut, nii et ta kuulis üheaegselt mitmete muusikapalade segu. Tema isa õpetas talle ka Stephen Fosteri muusikat.

Ives sai 14-aastaselt kirikuorganistiks ja kirjutas mitmesuguseid kirikuhümne ja laule jumalateenistuste jaoks, sealhulgas oma Variatsioonid "Ameerika" kohta. Samal ajal harrastas ta ka sporti ning oli hea pesapallis, jalgpallis ja tennises.

Ives veetis neli aastat Yale'i ülikoolis. Tema õpetaja Horatio Parker oli väga hea ja õpetas talle olulisi põhilisi kompositsioonitehnikaid, kuid ta ei saanud aru mõnest asjast, mida Ives oma muusikas kirjutas. Ives ärritus, kui õpetaja ütles talle, et ta ei saa lõpetada muusikapala dissonantsel akordil, kuid Ivesile meeldis see niimoodi. Keskuse kiriku koorijuht, kus Ives orelit mängis, oli John Griggs. Ta mõistis paremini, mida Ives üritas teha. See oli Charlesile kohutav löök, kui tema isa suri 4. novembril 1894. aastal. Ta imetles alati väga oma isa, kes oli teda tema muusikalistes katsetustes julgustanud. Charles tegeles jätkuvalt heliloominguga. Ta ei tegelenud Yale'is spordiga, sest isa oli keelanud tal spordiga tegelemise, et ta kulutaks oma aega õppimisele. Lõpetamise ajaks oli Charles kirjutanud üle 40 laulu, mitu marsi, overtuure, hümni ja orelipalu, keelpillikvarteti ja sümfoonia. Enamik inimesi pidas teda siiski lihtsa valssi-muusika "The Bells of Yale" heliloojaks.

Täiskasvanud aastad

Pärast õpinguid Yale'is jätkas Ives tööd kirikuorganistina, töötades samal ajal kindlustusfirmas. Ta oli oma töös väga hea ja sai kindlustusäris väga tuntuks. Mõned tema ärisõbrad olid sageli üllatunud, kui avastasid, et ta oli ka helilooja.

1907. aastal sai Ives oma esimese "südameinfarkti". Need infarktid võisid olla pigem seotud tema kujutlusvõimega. Kui ta oli paremas seisus, komponeeris ta rohkem kui kunagi varem. Ta abiellus 1908. aastal. Pärast mitmeid südameinfarkte 1918. aastal komponeeris ta väga vähe. Ta lõpetas komponeerimise täielikult 1926. aastal. Tema terviseprobleemid jätkusid ja 1930. aastal jäi ta kindlustustegevusest pensionile. Ta veetis mõnda aega oma varakult kirjutatud teoseid üle vaadates, kuid ei kirjutanud enam uusi teoseid.

Ives suri 1954. aastal New Yorgis kell 12:32.

Charles Ives, umbes 1889


Charles Ives, vasakul, Hopkinsi gümnaasiumi pesapallimeeskonna kapten ja viskaja

Tema muusika

Ives avaldas rohkem kui 100 oma laulu. Ta oli väga hea pianist ja klaveripartiid on sageli üsna keerulised. Need sisaldavad bitonaalsust ja pantonaalsust. Kuigi ta on praegu kõige paremini tuntud oma orkestrimuusika poolest, kirjutas ta ka kaks keelpillikvartetti ja muud kammermuusikat. Tema oreliteos Variations on "America" (1891) võtab meloodiast My Country, 'Tis of Thee (mis on sama meloodia nagu God Save the Queen ) ja muudab seda mitmes lõbusas variatsioonis, kasutades marsi, ragtime'i ja bitonaliteeti. see avaldati alles 1949. aastal. Variatsioonid erinevad järsult: jooksev rida, tihedate harmooniate kogum, marss, polonaise ja ragtime'i allegro; interlüüdid on üks esimesi bitonaalsuse kasutusviise.

Tema sümfoonia number 1 oli üsna traditsiooniline, kuid sümfoonia number 2 on palju modernsemalt kõlav, lõppedes isegi 11 nootidega dissonantse akordiga.

1902. aastal loobus ta orelitööst. Ta jättis kõik oma parimad hümnid ja orelimuusika kirikuraamatukogusse, mis 1915. aastal kiriku kolimisel välja visati, nii et enamik neist on kadunud.

Central Park in the Dark on orkestriteos, mis kirjeldab salapärast, vaikset parki ja seejärel Manhattani lähedal asuvatest ööklubidest kostuvat muusikat (mängitakse tolleaegset populaarset muusikat, ragtime'i, tsiteeritakse Hello My Baby't ja isegi Sousa Washington Post March'i).

Võib-olla on tänapäeval kõige sagedamini kuuldud teos lühike fanfaar "Vastamata küsimus" (1908), mis on kirjutatud väga ebatavalisele kombinatsioonile, mis koosneb trompetist, neljast flöödist ja keelpilliorkestrist. Lava tagant mängivad keelpillid mängivad kogu teose vältel väga aeglast, koorilaadset muusikat, samal ajal kui trompet (mis mängib publiku tagant) mängib mitu korda lühikest nootide rühma, mida Ives kirjeldas kui "igavest küsimust eksistentsist". Iga kord vastab trompetile (lava peal) flöödidelt kõva väljaütlemine - välja arvatud viimasel korral. See on küsimus, mis jääb vastuseta. Muusikud arutlevad sageli selle üle, mis on teose tegelik tähendus.

Teine tuntud orkestriteos on "Three Places in New England". Tema tuntuim klaveriteos on Concord Sonata. Ivesile meeldis sageli tsiteerida katkendeid teistest teostest ning selles klaverisonaadis tsiteerib ta Beethoveni V sümfoonia kuulsat algust. Selles on ka huvitav näide ühest Ivesi eksperimendist: teises osas käsib ta pianistil kasutada 14¾ tolli (37,5 cm) pikkust puutükki, et teha paks, kuid pehme klastriakord. Sonaat on üks 20. sajandi parimaid klaveriteoseid.

Üks tema huvitavamaid teoseid on tema neljas sümfoonia (1910-16), mis on kirjutatud suurele orkestrile. Viimane osa on justkui võitlus diskordia ja traditsioonilise tonaalse muusika vahel. Teos lõpeb vaikselt, ainult löökpillid mängivad eemalt. See sümfoonia näib ütlevat välja kõik, mida Ives muusikas teha püüdis. Alles 1965. aastal esitati sümfoonia täies mahus.

Ivesi muusika sai tuntuks alles järk-järgult 1930. ja 1940. aastate jooksul. Schönberg tunnistas tema tähtsust. 1951. aastal dirigeeris Leonard Bernstein Ivesi Teise sümfoonia esmakordset esitust New Yorgi Filharmooniaorkestri ülekantud kontserdil. Ta salvestas palju tema muusikat ja isegi mängis mõnd osa sellest televisiooniprogrammis noortele.