Radovan Karadžić (serbia kirillitsas: Радован Караџић; sündinud 19. juunil 1945 Petnjicas, Montenegros, Jugoslaavias) oli Bosnia ja Hertsegoviina poliitik, kelle tegevus 1990. aastate alguse ja keskel tekkinud sõjaajal järgnes laialdane rahvusvaheline vastureaktsioon. Ta oli üks juhtivaid serbia rahvuslasi Bosnias ning kantseleeriv liider, keda rahvusvahelised institutsioonid pidasid vastutavaks osa eest Bosnia genotsiidi ja muude sõjakuritegude toimepanemisel. Aastatel 1995–2008 oli ta tagaotsitav. Ta arreteeriti 21. juulil 2008 Serbias. 2016. aastal mõisteti ta süüdi sõjakuritegudes.

Varajane elu ja poliitiline karjäär

Karadžić õppis meditsiini ja töötas psühhiaatrina; ta oli ka luuletaja ja kultuuritegelane enne poliitikasse siirdumist. 1990. aastate alguses asutas ta Serbia Demokraatliku Partei (SDS) Bosnias ja saada peamiseks poliitiliseks juhiks bosnia serblaste seas. 1992–1996 oli ta Republika Srpska (Bosnia serblaste administratiivne üksus) president ning tal oli suur mõju relvastatud jõudude ja poliitilise juhtimise korraldamisel sõjaajal.

Roll sõjas ja süüdistused

Karadžići ajaloo üks tuntuimaid ja traagilisemaid juhtumeid on Srebrenica julm massimõrv juulis 1995, kus hukati ligikaudu 8 000 bosnia moslemist meest ja poissi. Lisaks Srebrenicale laienes süüdistuste loetelu hõlmates ka Sarajevo piiramist, rahvastiku ümberpaigutamist, massimõrvu, kaaperdamist ja muid inimesi rünnanud kuritegusid. Rahvusvahelised uurijad ja hagi esitasid teda süüdistamaks genotsiidi, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes, sh vandenõu, tagaotsimine ja juhtimise eest, mis võimaldas need kuriteod toime panna.

Õiguslik protsess ja karistus

Rahvusvaheline Kriminaaltribunal endise Jugoslaavia kohta (ICTY) esitas Karadžićile ametlikud süüdistused 1995. aastal. Pärast aretamist 2008. aastal viidi ta kohtu alla Hagas, kus protsess oli pikk ja keerukas, hõlmates sadu tunnistajaid ja suurt tõendusmaterjali. 2016. aasta märtsis mõistis ICTY Karadžići süüdi mitmetes kuritegudes ning talle määrati 40 aasta pikkune vanglakaristus. Pärast apellatsiooniotsust 2019. aastal apellatsioonikoda osaliselt mõningaid süüdistusi kinnitas, osasid muudeti ja karistust karmistati — lõplikuks karistuseks määrati eluaegne vangistus.

Peitmine, arest ja elu pärast süüdimõistmist

Pärast 1995. aasta tagaotsimise määramist jäi Karadžić aastaid peitu, kasutas varjunimesid ja elas peamiselt Belgradis, kus ta püüdis vältida tabamist. Pärast 2008. aasta arestimist üle anti ta rahvusvahelisele kohtuorganile. Pärast lõplikku süüdimõistmist on ta kogenud palju tähelepanu ja vastukaja nii Bosnias ja Hertsegoviinas kui ka rahvusvahelisel tasandil; tema juhtum on üks kõige olulisemaid ja emblemaatilisemaid kohtuasju sõjakuritegude ning genotsiidi vastases rahvusvahelises õiguses.

Mõju ja pärand

Karadžići juhtum rõhutab rahvusvahelise õigluse ja vastutuse tähtsust riigijuhtide ja sõjaajal tegutsejate suhtes. Tema tegevus ja sellele järgnenud protsessid on jätnud sügava jälje Bosnia ühiskonnale: ohvrite perekondadele, rahvusvahelisele õigusele ning regionaalsele poliitikale. Samal ajal on see juhtum ka meeldetuletus sõja õudustest ja vajadusest humanitaarsete kuritegude ennetamiseks ning õigusemõistmise tagamiseks.